Eesti Naine: Ühel isa jõi ja ema koristas end segaseks. Pereterapeut selgitab, kuidas ärevus suhteid mõjutab
Katrin Saali Saul. September 2023
See, kui kvaliteetsed on suhted nii teiste kui ka iseendaga, sõltub suuresti sellest, kuidas me ärevusega toime tuleme.
Seostame ärevust sageli intensiivse tundega, mis meid tabab avaliku esinemise või hirmutava olukorra eel – süda klopib, olemine on rahutu, hingamine kiireneb, käed värisevad. Kui oleme abitus seisus või silmitsi ohu, lahendamatuna näivate probleemide, konfliktide, õnnetuste, raskete terviseseisunditega – ühesõnaga, kui ees terendab mugavustsoonist väljumine või oleme mugavustsoonist juba kaugele välja kukkunud –, tunneme enamasti kõik selle tunde hõlpsalt ära. See on ärevus.
Aga ärevusel on ka mahedamad vormid, kus käsi ja hääl ei värise, vererõhk ei tõuse ja kõhus ei keera. Enamasti ei oska me sellistel hetkedel isegi sõnastada, et meil on sees ärevus. Selline ärevus väljendub sisemise ebamugavuse või pingena ja tõstab pead, kui me ootused elule ja inimestele reaalsusest erinevad. Või kui meil on lihtsalt kiire või mingil teemal kellegagi eriarvamus. Või ka siis, kui me ei suuda või ei oska teha valikut: minna või mitte minna, teha või mitte teha, öelda või mitte öelda, osta või jätta ostmata. Läbi aegade kõige tuntum ärev sisemonoloog kõlab: „Olla või mitte olla...“
Suhetes tekib pidevalt olukordi, kus meil on erinev nägemus või ootus, kuidas me elukaaslane/laps/vanem/ülemus/alluvad/poliitikud/arstid/kaaskodanikud mõtlema või käituma peaks. Asjad pole väga sageli nii, nagu me tahaks, ning see ärritab.
Ärevus on me sees ka siis, kui oleme üksi. Pole isegi vaja teist inimest, kes meis ärevuse käivitaks. Igaüks meist on elus olnud olukorras, kus ta ootused iseendale ja oma elule on tunduvalt suuremad, kui reaalsus lubab. On see siis välimus, edukus, huumorimeel, mõistus, andekus, rahulikkus, rahakott või mis iganes muu, mis tundub ebapiisav. Igaühel on olnud aeg, kus ta pole rahul sellega, mis tal on või kes ta on. Sellised ajad krutivad sisemist ärevust.
Eesti Naine: Kuidas südameasjus orienteeruda, kui pikki suhteid on elus mitu?
Katrin Saali Saul. Juuli 2023
Üle poolte alla 60aastaste täiskasvanute elus on kaks-kolm pikka ja olulist suhet. See on uus normaalsus. Kas ka eksil võib olla koht mu südames, kuigi sinna on teinud pesa teine inimene? Kas vana arm roostetab?
Mõni paarisuhe sujub nagu muinasjutus. Noored armuvad, armumisest saab esimene armastus ja kui nad veel surnud pole, elavad siiani õnnelikult – eluaegne vastastikku pühendunud armastav monogaamne paarisuhe. Neil, kel nii läinud, on põhjust oma muinasjuttu tähistada. Eelkirjeldatu on siiski väheste saatusejoonele kirjutatud. Üksikutel kestab esimene armastus igavesti. Tänapäeva maailmas katsetatakse suhete ja kooseludega mitmeid kordi, enne kui pühendutakse. Ja ega isegi altari ees tõotuse andmine garanteeri suhte püsimist.
Traditsioonilise monogaamse peremudeli („kuni surm meid lahutab“) kõrvale on elujõulisena tulnud sarimonogaamia ehk üks pikaajaline püsipartner korraga ning neid suhteid võib elu jooksul järjepanu olla mitu tükki. Üle poolte alla 60aastaste täiskasvanute elus on kaks-kolm pikka ja olulist suhet (mõnel rohkemgi). See on nüüdne uus normaalsus. Lühiseiklusi võib nende suhete vahele (ja mõnikord ka suhte ajale) mahtuda mõnel kümneid, püsimatutel sadu.
Kallimal on alati koht me südames. Suhtes „esimesest armastusest kuni surmani“ on lihtne – tulid kord mu südamesse ja sinna sa ka jääd. Kuidas on aga asjalood siis, kui pikki suhteid on elus mitu? Kas ka eksil võib olla koht mu südames, kuigi see suhe on läbi ja mu südamesse on teinud pesa juba teine inimene? Üht vana laulu tsiteerides: kas vana arm ka roostetab?
Edasi: Armutuse taak
Katrin Saali Saul. Märts 2023
Kuniks fookus on puuduval, on raske tunda rõõmu sellest, mis olemas.
Kui inimkond elas veel külaühiskonnana, kus kõik teadsid kõiki küla viitsadat asukat, oli pea igaühel võimalik olla milleski oma küla parim: üks oli parim ravitseja, teine sepp, kolmas pillimees, neljanda kapsapirukas oli küla maitsvaim, viiendal oli erakordne lauluhääl. Keegi oli jahimehena ületamatu, mõnel olid kauneimad juuksed, keegi oli targim või kõige rohkem maailmas rännanud või osavaim aednik, naljahammas, välejalg või hobulausuja. Elud möödusid teiste silme all ja inimesed olid kursis ka üksteise puuduste ning ebaõnnestumistega, et arst ei osanud süüa teha või et puusepa lapsed olid kasvatamatud kiusupunnid või et koolmeister oli joodik, rammumees polnud teravaim pliiats pinalis ning jumalasulase naisel ei õnnestunud rasestuda. Saladuseks ei jäänud ei rätsepa dementsus ega puskariajaja depressioon.
Eesti Naine: Laps vajab põhjust, et olla õnnetu, täiskasvanu aga põhjust, et olla õnnelik. Miks nii?
Katrin Saali Saul. Märts 2023
Õnneuurijad ütlevad, et õnnetundeks vajame rahulolu eluga. Kui eluolulised valdkonnad, nagu tervis, suhted, töö ja materiaalne turvatunne on piisavalt head, võiksime tunda end mõnusalt. Ent kui palju on piisavalt hea selleks, et rahul olla?
Rahuloluga on ju sageli nagu horisondiga. Kui üks mäetipp vallutatud, tuleb selle tagant nähtavale uus ja veel kutsuvam! Inimloomus on paraku selline, et mis veel eile oli ihaldusväärne, on täna tavaline ja sageli juba homme ei paku enam rõõmu. Siit tekib küsimus: kui mingi valdkond pole piisavalt korras või kui lapsed panevad meid proovile, enesekindlus on nullis, poliitika ajab närvi, teised inimesed tunduvad lollid, välimus häirib, partner ei mõista või pole ilm sobiv, kas siis jääbki õnnetunne ulmeks utoopia rannikul?
Või teistpidi – kuidas on võimalik, et mõni inimene on rahulolematu ka siis, kui tal on objektiivselt kõik hästi ja ta elab unistuste elu (vähemalt kõrvalseisjate silmis)? Kas filmistaaride, kroonitud peade ja miljonäride depressioon on vaid poos? Eks igaüks tunneb inimesi, kellele piisab sellest, et mingi (pisi)asi pole korras, ja tal ongi tunne, et kõik on untsus ja põhjust rõõmustamiseks ei ole kusagilt võtta. Põhjust rahulolematuseks leiab ju alati.
Singer Vinger on lauluks vorminud paljude inimeste õnnetunnetuse: „Ilus oli olla, sest et kole oli möödas“. Kas õnnetundeks piisab sellest, et midagi pole pahasti? Ilmselt pärast raskeid katsumusi küll. Ukrainlased oleksid väga õnnelikud, kui paha möödas oleks. Harvikhaiguse diagnoosi saanud inimesele tunduks elu nagu lill, kui vaid kole tõbi taanduks. Aga selle kole-on-möödas-rahuloluga harjutakse sageli patuselt kiiresti ja õnnetunne möödub.
Singer Vingeri laul läheb tarmukalt edasi järgmise reaga: „Kahju ainult, et ei juhtund miskit erilist.“ Õnneuurijad kinnitavadki: rahulolule lisaks on vaja midagi erilist – positiivseid emotsioone. Õigupoolest on asjalood sellised, et inimesed, kes oskavad argipäevas leida midagi erilist, kogevad subjektiivset õnnetunnet ka siis, kui objektiivne reaalsus on päris karm.
Eesti Naine: Suhe ei pea olema vangla, kus sa pead aja ära tiksuma või eluaeg istuma. Kuidas lõpetada suhet?
Katrin Saali Saul. Jaanuar 2023
Lõpud tekitavad sageli valu, kurbust, viha, hirmu, süüd või häbi. Samas on oskus asju lõpetada üks parimaid emotsionaalse küpsuse näitajaid, olgu tegu paari-, sõprus- või töösuhtega.
Midagi algab ja midagi lõpeb elus kogu aeg. Alguste tähistamises oleme üsna head. Üldiselt pannakse ikka pidu püsti, et rõõmustada suurte alguste, sünni, koolimineku, uue töökoha, koduloomise või abiellumise üle. Meile on tähtis, et keegi märkaks me elus toimuvaid sündmusi ning annaks kaasa head soovid uue alguse õnnestumiseks. Algusi tuleb õnnistada. Pidu meis enestes on muidugi äge, aga tegelikult on ägedam veel, kui saame seda kellegagi jagada.
Juba vanarahvas teadis, et kombetalitused tähistavad tihti üleminekut ühest seisundist või etapist teise, andes elulisele muutusele teadvustatud tähelepanu. Sestap on paljudes peredes just neile iseloomulikud traditsioonid, mis aitavad uut algust tähistada. Pannkoogid võivad tähistada pühapäeva algust, lilled sünnipäeva saabumist, hõbelusikas esimese hamba lõikumist, leib ja sool uue kodu sisseõnnistamist. Slaavlastel on ütlus: „Istume enne teeleasumist.“ Seegi on rituaalne tegevus, et anda õnnistus jalge alla võetavale uuele teekonnale.
Inimesed on muidugi erinevad, mõni oskab tähistada isegi nii väikest asja, kui seda on päeva algus, mõnel ei tõuse kulm ka suursündmuste peale. Mõned uued algused tekitavad suurt ärevust. Ent laias laastus inimesed siiski tervitavad olenevalt oma rõõmustamisoskusest algusi ning loovad uusi ja hoiavad vanu traditsioone, et neid tähistada.
Eesti Naine: Poeg emale: hangi endale elu! Mida ta sellega mõtleb, kuidas see käib?
Katrin Saali Saul. Oktoober 2022
Sattusin ühel koosviibimisel kuulma lugu ligi kuuekümneaastase Lea elust. Leal on kolm täiskasvanud last, kõik iseseisvad, kõrgesti haritud, hästi toimetulevad. Kõigil oma paarisuhe ja sisutihe elu – üks välismaal akadeemilist kraadi tegemas, kaks Eestis oma elu ja ettevõtet üles ehitamas.
Lapselapsi Leal veel pole ja lähiaastail ei ole ilmselt ka tulemas. Lea elab üksi, laste isa suri viisteist aastat tagasi, kui lapsed kõik veel kodus olid. Kui mõni kavaler tekkiski, tõrjus Lea selle mõtte peast – ei olnud lapsed kellestki võõrast nende kodus huvitatud ja ega Leagi ette kujutanud, kuidas mõni mees tema ellu laste kõrvale oleks mahtunud. Praeguses vanuses on uut partnerit raske leida. Mõnega on Lea juttu teinud, aga sügavamaks pole need suhted arenenud.
Lea võtab oma elu kokku – lastele elatud elu. Üle poole elust pühendas ta lastele, pärast mehe surma oli ta neile nii ema kui ka isa eest. Et lastel oleks turvaline ja stabiilne elu, aga samas põnev ja sisutihe. Aitas, hoolitses, oli alati olemas. Andis neile tiivad ja juured. Lea lastel tiivad kannavad, mõne aasta eest lendas viimane tibu kodunt.
Edasi: Miks me naerame
Katrin Saali Saul. September 2022
Naeru tasub väga tõsiselt võtta. Millal sina viimati naersid? Aga millal sa viimati südamest lõbustatult naersid?
Naer on justnagu alternatiivne kommunikatsioonivahend – keel, mis ühendab inimesi, kes ei pruugi isegi samas keeles osata rääkida. Teadlased on välja uurinud, et inimene hakkab ligi 30 korda suurema tõenäosusega naerma, kui ta on teistega koos, üksinda ei tundu sama asi nii naljakas. (Seepärast pannaksegi komöödiasarjades sageli taustaks nn purginaeru, et ajada inimene ka üksi naerma). Kui meid juba naerma saadakse, siis tõlgendab me aju seda saadet/olukorda meeldivamana.
Naerda on ülimõnus, see lõõgastab meid üle keha. Naerdes vabanevad kehas endorfiinid, millel omakorda on valuvaigistav toime. Seega – naermine on tervislik (üksinda ja ka iseenda üle naermise oskus pole mitte ainult tervisele kasulik, vaid samuti märk emotsionaalsest küpsusest). Inimene, kes naerab sama nalja üle, mis mina, on kuidagi rohkem oma. Läbi teemade, mis inimestele naljakad näivad, saame sotti nende väärtushinnangutest.
Eesti Naine: Kas julged kasutada vabadust valida või kaebled ja alistud?
Katrin Saali Saul. September 2022
Me ise oleme erinevad ja nii ka meie probleemid. Paarisuhe, sõltuvused, lapsed, töö, tervis, vananemine, finantsraskused – kõik need äratavad psüühika süvakihtides üles eksistentsiaalse ärevuse. Ja selles ärevuses oleme üksteisega väga sarnased. Pereterapeudina on mul erakordne võimalus kuulda, kuidas inimesed päriselt elavad, mida nad tunnevad, mõtlevad, kuidas nende suhted sujuvad.
Eksistentsiaalse psühhoteraapia üks käilakujusid dr Irvin Yalom sõnastab, et meil kõigil on neli baasilist teemat, mis tekitavad ärevust. Varem või hiljem puudutavad need teemad meid kõiki. Vabadus teha valikuid peaks olema üheselt positiivne asi, vabaduse puudumine on üldiselt ju negatiivne. Ent ometi tekitab vabadus valikuid teha inimestel ärevust. Milline alternatiiv valida: jääda suhtesse või lahutada, öelda ei või nõustuda, kulutada raha või säästa, võtta ennast kokku või teadlikult viivitada, sekkuda või jääda neutraalseks, avaldada oma arvamust või vaikida, olla või mitte olla?
Edasi: Isade defitsiit
Katrin Saali Saul. Märts 2022
Kuigi emast eemal olek on raske, on lapsele oma isa unustamine pikas perspektiivis palju tõsisemate tagajärgedega.
Veel hiljaaegu jäi pärast lahutust lapse hooldusõigus enamasti ühele vanemale (üldjuhul emale), kes muutus siis justkui psühholoogiliseks ainuvanemaks, otsustades üksi, mis on lapsele parem. Argumendiks kasutati väidet, et kui laps veedab päevi ja öid ka isaga, tekib lapsel segadus, mis vähendab lapse turvatunnet. See väide põhines usul, et väikelapse elus saab olla vaid üks kiindumussuhe, mis tagab arenguks vajaliku stabiilsuse, ja see moodustub emaga. Esines ka uskumus, et isaga jagatud vanemlus kahjustab kiindumussuhet emaga, kuna emast eemal viibimine võib selle asemel et mõlema vanemaga kvaliteetse suhte näol kasu tuua, mõjuda hoopis nii, et lapsel ei teki kummagagi sügavat, stabiilset suhet.
Edasi: Erinevad suhtetüübid ja mida see endaga kaasa toob
Katrin Saali Saul. Detsember 2021
Pereterapeudid on kaardistanud partnerite automaatsete reageerimisviiside järgi neli enamlevinud suhtetüüpi, mis stressi- või konfliktiolukorras tekivad: domineerija – domineerija; domineerija – alistuja; domineerija – vältija; vältija – vältija. Mis juhtub paarisuhtes, kui sellised inimesed kokku saavad?
Kui jänes kohtab oma teel tiigrit ja too pole teda veel märganud, tardub jänes hetkeks, et olukorda hinnata. Seejärel teeb jänes sõltuvalt tiigri kaugusest rea instinktiivseid otsuseid. Vältimaks ärasöömist, annab jänes jalgadele valu. Kui põgeneda on hilja, tardub jänes paigale ja loodab, et kiskja teda ei näinud. Kui tiiger jänest siiski märkas, püüab jänes põgeneda. Kui põgenemine ei õnnestu, on jänesel kaks võimalust: ta kas alistub või hakkab elu eest võitlema ja rabeleb. Ning kui ta juba tiigri hammaste vahel ripub, siis viimane instinktiivne liigutus jänesel on tarduda ehk dissotsieeruda oma kehast teadvuse kaotamiseni välja, et tunda vähem valu ja võtta surm vastu. Mõnikord aitab tardumisstrateegia ellugi jääda – tiiger arvab, et saak on surnud, ja laseb selle hetkeks hambust. Nii mõnigi hiir on nõndamoodi kassi hambust pääsenud.
Eesti Naine: see, kuidas me mingist olukorrast mõtleme, mõjutab meid rohkemgi kui välismaailma stressorid
Katrin Saali Saul. Detsember 2020
See, millist lugu me endale (ja ka teistele) jutustame sellest, mis meiega juhtus, määrab, kas oleme ohvrid või edasiliikujad. Mis mälestused jäävad teistele minu lugudest?
Kas oled kunagi lugenud raamatut või näinud filmi, kus kõik on kogu aeg hästi, midagi halba või ebaõiglast ei juhtu, kus keegi ei tee ühtegi halba valikut või kus ei kogeta mõnd rasket tunnet, nagu hirm, viha, kadedus, kurbus, üksildus, süütunne, häbi või lootusetus?
Üdini positiivseid lugusid kohtab ainult väikelaste multikates, kus teletupsud kõnnivad mäest üles ja alla. Või siis looduse dokfilmides. Aga ka Lotte ja Sipsiku lugudes on vähemalt mõni takistus kangelase teel, et lugu oleks kaasaelamist ja mäletamist väärt. Vargamäe Andrese lugu poleks nii paeluv, kui tema teel poleks takistuseks Pearu krutskilisest loomusest vallandatud tõe ja õigluse otsing.
Elutargad ütlevad: halbadest valikutest tulevad head lood. Selles ütluses on iva – keerad autoga elukaaslase manitsust ignoreerides keset eikuskilt lumisele kõrvalteele, jääd kinni ja saad pärast pool päeva kaevata. Hakkad küpsistele kreemi tegema ja unustad kondenspiima purgi keema, purk plahvatab ja katab su köögi ühtlaselt pruuni lögaga, nii et tuleb nädalake kööki küürida. Palkad ehitaja, kes võtab ettemaksu, keerab su majas mingi käki kokku ja siis haihtub. Annad laenu sõbrale, keda jäägitult usaldasid, selle tagajärjel kaotad nii raha kui ka sõbra. Soovid kaubanduskeskuses poodi astuda ja kõnnid hajameelselt vastu poe klaasseina.
Aga mõnikord on elu selline, et inimesel endal pole mingit vastutust raske olukorra tekkimise eest, sa pole teinud valet valikut. Lihtsalt juhus juhtis, saatus saatis sulle õnnetuse, tervisemure, sõja, elektrihinna, talumatu kuumalaine või sinu päritoluperekonna.
Sõltumata sellest, kas inimesel on oma panus sellesse, mis juhtus, või lihtsalt shit happened (vabandust vulgarismi eest), on nüüd kaks võimalust.
Edasi: Võimuvõitlus suhetes. Milleks meile rahvahääletus?
Katrin Saali Saul. Oktoober 2020
Siin me oleme – Eestimaa elanikud. Meis on palju sarnast, me hindame Eesti rikkumata loodust, me tahame riiki, mis püsiks vaba ja oleks meile lähedal. Me tahame elada turvaliselt ja tervelt, süüa puhast toitu. Soovime, et meie lapsed saaks hea hariduse. Soovime, et meie vanemad naudiksid väärikat vanaduspõlve. Oleme ju üsna sarnased?
Ja mingites väärtushinnangutes, näiteks rahaküsimustes või vaktsineerimisvabaduses, oleme erinevad – osad meist konservatiivsed, osad liberaalsed, paljud kusagil vahepeal. Samamoodi võib meil olla erinev arvamus sellest, kuidas suhtuda geiabieludesse. Ühed arvavad kindlalt, et igal inimesel on õigus armastada ja armastusest abielluda (ka samasoolisega). Teised on veendunud, et igaühel seda õigust pole (riigireetur ja pedofiil näiteks võivad, aga gei mitte).
Edasi: Emotsionaalne vägivald valitsuses
Katrin Saali Saul. Oktoober 2020
Mart on tõsine Eesti mees. Käib tööl ja teeb mõnikord sporti. Sõpradega õlut juues kirub aeg-ajalt geisid. Tema jaoks on täiesti arusaamatu ja suisa vastik, et keegi mees eelistab naise lähedusele teist meest. Mõte kahest naisest koos on küll isegi nagu natuke intrigeeriv, aga siiski, mõte kahest mehest tekitab Mardile võõristust. Too võõristus paneb geisid nägema kui „neid teisi“, võõraid ja imelikke. Ega ta ühtegi geid ju tunne ka. Ei tahagi tunda.
Kui mõni sõber norib Marti, et tegelikult peaks talle geimehed meeldima, sest siis jääb heterote jaoks rohkem naisi vabaks, ühmab ta, et tal naine olemas ja ta tahab kaitsta lapsi halbade geimõjude eest. Kui ta pelgab, et tema vanemliku eeskuju ja väärtuskasvatusese mõju pole piisav, et tema lapsed heteroteks kasvaksid, siis olgu nii. Jumal temaga. Õnneks on meil vaba maa, arva, mida tahad, jaga seda oma naise ja sõpradega – kuniks ühe inimese arvamus teise inimese õigustest üle ei sõida, on ju kõik hästi.
Kui aga siseminister Mart Helme – kelle üks tähtsaim tööülesanne on tagada kõikide eestimaalaste turvalisus – leiab, et Eestis pole ruumi geidele, siis see on mõnevõrra teistsugune olukord. Siin ei ole ütlejaks keegi kodanik Mart oma sõprade seltsis, vaid Vabariigi Valitsuse liige, meie riigi täidesaatva võimu kandja. Vabariigi Valitsuse liige ei kõnele enam kui üksikisik vaid kui Eesti Vabariigi esindaja. Veelgi enam - nende sõnade ütleja juhib siseriiklikult olulisima jõuministeeriumi siseministeeriumi tööd ning vastutab kodakondsuse ja migratsiooniga seotud küsimuste eest. Ehk siin ei ole küsimus sõnavabadusest, vaid jõupositsioonilt ähvardamisest ning väita vastupidist tähendab kas oma rolli mittemõistmist või oma kuulajate jultunud lollitamist.Edasi: Mida teha, kui partner ei rahulda?
Katrin Saali Saul. Juuli 2020
Kas sa oskad teha vahet sellel, mida sa saad muuta ja mida mitte, ning siis vastavalt kas leppida olukorraga või korjata vapralt jalad kõhu alt välja ja hakata olusid muutma?
Leppimist olukorraga saab vaadelda mitme nurga alt. Kui me kõik lepiksime ainult olemasolevaga, siis progressi ju polekski. Rahulolematus lükkab tegudele. Kui poleks leppimatuid, oleksime siiani orjad. Aga ka ilma leppimisvõimeta oleksime hädas: see lükkaks meid perfektsionismi teele, kus olemasolev pole iialgi piisavalt hea, kus eesmärk on kättesaamatu kui horisont ja kus silmapiiri tabada ihates kukume probleemide otsa, mida kasvab juurde nagu muinasjutus raiumist ootavaid lohepäid – ühe võtad maha ja kolm kasvab asemele. Olukorraga on palju lihtsam leppida, kui sa tunnetad, et sul pole ressurssi enamaks. Meie kasutuses on meie ressursid: aeg, energia, raha, loovad mõtted.
Mis ma ikka unistan uhketest asjadest või luksuslikust töövabast elust, kui raha selleks üldse pole? Lihtsam on loobuda unistusest teha midagi põnevat, kui energiat pole. Palju kergem on oma olulistele suhetele käega lüüa, kui saad vabanduseks tuua, et aega ju pole. Inimesed jäävad olukordadesse sageli kinni just selle pärast, et neil pole ühtegi loovat mõtet, kuidas sellest võiks välja tulla.
Edasi: Raskused
Katrin Saali Saul. Aprill 2020
Kuigi enamasti saab kaine mõistus aru küll, et ilmaelus on objektiivselt palju suuremaid hädasid, taanduvad näljahädad, kodutus, töötus ja minevikuõudused igaühe sisemise subjektiivse kannatuse ees, kus argielus pole näiteks partneriga sama lainepikkust, võrguühendus on aeglane või nõudepesumasin on katki. Ajab ikka närvi küll, kui tahad kontserdil kallimaga kvaliteetaega veeta ja mingi laps su taga laliseb. “Kõik on rikutud!” vallutab tusatuju meeled ja kannatus sirutab oma kombitsad inimese teadvuses harali.
Praegu ongi paljudel objektiivselt väga raske. Eriti raske on näiteks neil, kel tervis väga halb, kes on kaotanud töö ega oma hinge taga varusid, millega arveid maksta, ja ettevõtjatel, kelle elutööd praegu kokku kukuvad.
Aga nende kõrval on inimesed, kelle elul justkui objektiivsete parameetrite kohaselt pole kõrvalt vaadates väga vigagi. Mõni neist kannatab isolatsiooni all ja ihkab sotsiaalset kontakti. Teine ohkab, et tema “kongikaaslased” – pereliikmed ajavad teda hulluks ja ta tahaks neist puhata. Kolmas vaevleb, et ta ei suuda enam rööprähelda – ta peab olema üheaegselt kokk, õpetaja, meelelahutaja, perelepitaja, töövõtja, lapsevanem. Neljandal on lihtsalt rutiinist ja igavusest kopp ees.
Edasi: Monk ja Notsu isolaatoris
Katrin Saali Saul. Märts 2020
Korraarmastus, seks, raha (ja nende puudumine), autojuhtimisstiil ning truudusetus on ühed kirgikütvaimad tüliallikad paarisuhetes.
Monk on ühest detektiivisarjast tuntud sundmõtete ja sundkäitumisega tegelane, kelle üks eripära seisnes selles, et tal pidi olema kõik väga korras. Ta hullus, kui nägi kuskil prügi või puru. Toit pidi taldrikul olema serveeritud õigesti. Kui asjad polnud tema standardi järgi paigas, tõusis Monkis sisemine ärevus, mis ei taandunud enne, kui ta oli häiriva elemendi kõrvaldanud.
Notsu on aga Kukerpillide laulust tuntud Mudamere ääres porikalda peal elav muretu tegelane, kellel on kärss must ja kes ei keela endale väikest vallatust. Notsul on boheemlaslik nägemus korrast – asjad on parasjagu seal, kuhu nad seljast või käest pannakse.
Tervis plussis intervjuu: Magage välja! Alles siis saab hakata parandama paarisuhet
Tekst: Tiina Jõgeda. Märts 2020
“Mul endal on suhete valdkonnas juhtunud peaaegu kõik, mis üldse juhtuda saab, nii et ma ei tööta ainult teoreetilise teadmise, vaid ka kogemuse pealt,” ütleb pereterapeut, “Peresaate” juht ning raamatute “Naiseks olemise kunst” ja “Eluterve kärgpere käsiraamat” autor Katrin Saali Saul.
Kui palju sa räägid vastuvõtule tulnud inimesele endast?
Räägin siis, kui küsitakse. Üks põhjus, miks inimene läheb rääkima terapeudiga, mitte aga oma sõbraga, on ju see, et ta vajab ärakuulamist, mitte aga seda, et temast saab terapeudi pihiema ja ta kuuleb terapeudilt, et oh, sul pole midagi hullu, vaat mis mul...
Edasi: Traditsiooniline pere on ohus. Jälle
Katrin Saali Saul. Veebruar 2020
Kuni esimese ilmasõjani, liikusid naised trajektooril Kinder – Kirche – Küche. Esimest korda asusid naised massiliselt tööle väljaspool kodu just maailmasõja ajal – halastajaõdedena ja telegrafistidena. Kuni sinnamaani oli enamiku naiste jaoks abiellumise peamine põhjus majanduslik kindlustunne, sest kuna enamikul naistel puudus ligipääs haridusele või tööle, seisid nad vallaliseks jäädes silmitsi vaesusega.
Ühe Briti uuringu kohaselt, mis tehtud vahetult enne teist maailmasõda, paluti järjestada tulevase partneri 18 omadust. Siis oli armastus naiste tähtsusejärjekorras alles viiendal kohal. Esimesel kohal oli majanduslik turvatunne. Mehed aga hindasid kõrgelt võimalust legaalseks seksiks ja naise lapsesaamise võimekust. Seega, ressursside – oma töövõimekuse ja selle tulemusena tekkinud mateeria ning lastesaamiseks funktsioneeriva emaka – ühendamine tagas turvatunde ja püsimajäämise mõlemale soole.
Abielu oli üks ratsionaalne tehing. Suhteid sellepärast ei lahutatud, et naljasoon ei klappinud, et polnud millestki inspireerivast rääkida või et polnud ühiseid huvisid. Väljapääsu abielu pühast sakramendist praktiliselt polnud.
Edasi: Naerata ometi
Katrin Saali Saul. Jaanuar 2020
Arutasime sõpradega, millised head hetked meie poolsada aastat kestnud elus tulevad kõige eredamana meelde. Mäluskänneriga oma kogemustest üle käies leidsime, et kõige erksamalt kiirgavad hetked, kus sai palju nalja. Lõppotsus kujunes selliseks, et hästi elatud elus peab olema lõbusat, muretut naeru. Naer ja armastus üheskoos on maailma parimad asjad.
Naerdes tekib kontakt teise inimesega. Sa võid arvata, et suudad oma sümpaatiat kellegi suhtes ainult enese teada, salajas hoida. Kui mingis seltskonnas inimesed naerma puhkevad, siis vaatab inimene automaatselt selle inimese poole, kes talle selles seltskonnas kõige sümpaatsem/lähedasem tundub. Ta ei saa sinna kohe midagi parata.
Edasi: Koolikius riigikogus
Katrin Saali Saul. Detsember 2019
Kui koolis üks jõmm kiusab teisi sõnadega, et sa oled loll, su vanemad on lihtsad töölised või et sa oled köögitüdruk, siis ilmselt oleme ühel meelel – koolikius on halb, lausa vastik. Tahaks loota, et ei ole palju eestlasi, kes sellist käitumist ühemõtteliselt ei tauniks.
Lapsed on julmad, nad märkavad hästi, kui keegi on teistest kuidagi erinev. Mõnede laste pealtnäha tugeva enesekindluse taha on sageli peidetud sisemine alaväärsus. Et oma väärtust enda (ja teiste) silmis tõsta, hakkab kiusaja teistest millegi poolest erinevat last kiusama.
Edasi: Kust jookseb aususe piir?
Katrin Saali Saul. November 2019
Vanarahva ütlus aususe kohta on selline: hea moodus teada saada, kas keegi on aus või mitte, on küsida inimeselt endalt “Kas sa oled läbi ja lõhki aus?”. Kui ta vastab jaatavalt, on tegemist ebaausa inimesega.
Me kõik aeg-ajalt varjame, vassime, moonutame ja ilustame tõde, mahendame valet, painutame enda kasuks reegleid, esitame pooltõdesid, loome hädavalesid, varjame oma tegelikke motiive või anname lubadusi, mida pole võimalik täita. Kes rohkem, kes vähem. Mõni meist valetab, et saada isiklikku kasu, mõni sellepärast, et teisele mitte haiget teha.
Edasi loe Edasist.Postimees: Lahkumineku järel ei ole ainuõiget lahendust
Katrin Saali Saul. Oktoober 2019
Lapse kontakti bioloogiliste vanematega ei tohiks kunagi täiskasvanute keeruliste või lõppenud suhete pärast ohverdada. Lapsel on õigus tunda oma mõlemat vanemat. Tunda mitte ainult nimepidi, vaid päriselt, koos oldud aja kaudu.
Ühel vanemal pole õigust otsustada, et lapsel pole teist vanemat vaja. Hoolimatute, süüdimatute, vägivallatsejate ja kuritarvitajate eest tuleb lapsi kaitsta. „Normaalsete“ vanemate puhul peaks pärast paarisuhte lõppemist jätkuma vanemlik liit, mis võiks väljenduda heatahtliku koostöö vormis.
Lahkumineku järgsel elukorraldusel pole üht ainuõiget lahendit. Ma ei saa öelda, et 50-50 jaotus on ainuõige või kuidas see protsent kummagi vanemaga oldud ajas peaks täpselt väljenduma. Aga kindlasti on olemas vale lahendus – kui laps näeb oma teist vanemat harva või üldse mitte. Eriti oluline on see just alla nelja/viie aastaste laste puhul, sest selles vanuses on kahjuks nii, et mis silmist, see meelest. Vanemlik lepe, mille alusel väikelaps kohtub teise vanemaga vähem kui 6 päeva kuus ja kus laps peab ootama kontakti üle nädala, võtab lõivu lapse-vanema suhtest ning annab põhjust oletada, et kiindumussuhe saab kannatada.
Oluline on see, et laps saab piisavalt mõlema vanemaga koos olla. Kvaliteetaeg on tähtsam kvantiteetajast. Laps tahab tunda, et ta on oluline nendele inimestele, keda ta ise oluliseks peab. Iga laps peab oma vanemaid oluliseks.
Raske on öelda, kui palju koosoldud aega just piisav on. Teadlased ütlevad, et laps ei tohiks teist vanemat näha vähem kui umbes 35% ajast. Mulle endale tundub, et see protsent võiks tasavägisemgi olla. Seda ei pea joonlauaga mõõtma kuu või nädala lõikes. Võib-olla võiks seda vaadata aasta lõikes, et anda vanematele nn. graafikute sättimiseks suuremat vabadust.
Lahkumineku läbi, kus üks vanem kaob lapse elust, kaotab laps samast soost vanema näol samastumisobjekti ja vastassoost vanema näol esimese partneri, kelle peal harjutada esimesi loomulikke kiindumussuhteid vastassooga. Väiksel poisil on raske elada ilma isa-eeskujuta, keda matkides õppida meheks olemise viise ja väikesel tüdrukul on raske elada ilma ema-eeskujuta, keda jäljendades omandada naiseks olemise kunsti.
Edasi loe Postimehest.
Edasi: Vägivaldsed naised
Katrin Saali Saul. Oktoober 2019
Naistevastase vägivalla puhul oleme lõpuks ometi julgenud peeglisse vaadata. See on hirmus, et veel tänasel päeval nii paljud mehed end oma naiste peal vägivaldselt välja elavad. Tõesti, statistika räägib ennekõike vägivaldsetest meestest. Kuid kas me julgeme peeglit silmitseda ka selle nurga alt, kust paistab, et ka naised võivad olla vägivaldsed meeste suhtes?
Ma ei tea, kas Hollywoodi filmidest või lihtsalt sisemisest nõiast inspireerituna, aga mina olen oma kabinetis kuulnud lugusid vägivaldsetest Eesti naistest, kes on hävitanud mehe parimad särgid, lipsud, purustanud mehe telefoni, visanud arvuti tükkideks, sodinud huulepulgaga mehe elamise, lõhkunud ta spordivarustuse. Rebinud puruks fotod, valanud diivani üle haisva hapupiimaga ja raputanud auto katusele tatart, et linnud seal nokkides katuse perforeeriksid.
Kõige küünilisemad lood, mida kuulnud olen, on sellised, kus naine oma eesmärgi saavutamiseks (saada lahutusprotsessis laste ainuhooldajaks või nõuda mehelt rahalist kompensatsiooni) provotseerib meest vaimse terroriga niikaua, kuni mees enam ei suuda vastu pidada ja lahkub sündmuspaigalt. See omakorda vihastab naist veelgi enam ning mees saab mõni aeg hiljem kutse uurijalt. Naine on ise ennast vigastanud ja väidab, et sinikate autor on hoopis mees. Ja tõestagu mees politseis nüüd vastupidist. Väga raske.
Edasi loe Edasist.
Edasi: Parim kingitus partnerile on õppida ära tema armastuse keel
Katrin Saali Saul. September 2019
Antropoloog Gary Chapmanil on populaarne ja lihtne teooria armastuse viiest keelest, mis ütleb, et armastust, hoolivust ja tähelepanu saab väljendada mitmel viisil.
On olemas viis armastuse keelt, mida me igaüks vastavalt oma eripärale kasutame ja mida me igatseme, tundmaks, et oleme armastatud. Need on: sõnad, kvaliteetaeg, kingituste saamine, teenimiskunst, füüsilise puudutuse keel.
Edasi loe Edasist.
Edasi: Teekond õnnetu olemisest õnnelik olemiseni. Ohvrienergiast vabaks
Katrin Saali Saul. Juuni 2019
Kõik teavad seda tunnet – elu on ülekohtune, mulle tehakse liiga. Ohvrienergia võib peale tulla, kui sind on valesti mõistetud või kui keegi on alt vedanud või hüljanud. Või siis, kui on tunne, et peab tegema midagi, mis käib üle jõu või mida teha ei taha ja näib, et sarnaselt antiik-kreeka mütoloogilisele Atlasele tuleb kanda õlgadel kogu maailma raskust. Või siis elu ei vasta ootusele või unistusele ja suur pettumus hiilib hinge. Igatahes, ohvrienergias olles hakkab endast hirmus kahju, nii lootusetult raske on. Ta tahaks lihtsalt kaevelda.
Ohvrienergias inimese tähelepanu fookus on sellel, mis on puudu, mitte sellel, mis tal on olemas. Sageli on reaalselt olemas päris palju, mis võiks õnnelikuks teha. Aga paraku pole see piisav.
Edasi loe Edasist.
Edasi: Õnnelikuks kannatades?
Katrin Saali Saul. Mai 2019
Tammsaare paneb Põrgupõhja Jürka suhu sõnad, et kannatused, ohvrimeelsus, enesesalgamine ja vaev teevad õndsaks.
Raskused on elus muidugi vältimatud. Vältimatu on ka psühholoogiline valu, mis ebaõnne ja hädadega kaasneb. Valud ja raskused on mingis mõtted head. Nad annavad võimaluse enesearenguks ja targemaks saamiseks. Õpetavad empaatiat teiste inimeste suhtes ja probleemide lahendamist. Aga kui raskused ja probleemid kestavad liiga kaua, toob see sageli endaga kaasa kannatusi.
Edasi loe Edasist.
Edasi: Mis saab põhisuhtest pärast kõrvalsuhte ilmsikstulekut?
Katrin Saali Saul. Aprill 2019
Elus juhtub igasugu asju. Mõnikord ilmneb, et partneril on kõrvalsuhe. Mida nüüd tegema peaks? Mõnikord puruneb põhisuhe kõrvalsuhte mõjul. Mõnikord muutub kõrvalsuhe ise põhisuhteks, aga sugugi mitte iga kord – vahel valib suhe lõpetaja hoopis üksi elamise kasuks.
Paljud paarid tulevad teraapiasse, sest kõrvalsuhe on tulnud ilmsiks, partnerid on mõlemad valus, aga nad ei soovi oma suhet lõpetada. Kui kõrvalsuhe lõpetatakse ja inimene pöördub tagasi oma põhipartneri juurde, on kolm võimalikku edasist arengut. Neid arenguid on kirjeldanud Ameerika psühholoog Esther Perel oma raamatus „The State on Affairs“: põhisuhe muutub halvemaks; põhisuhe jääb samasuguseks nagu see oli enne kõrvasuhte väljatulekut; põhisuhe muutub paremaks.
Edasi loe Edasist.
Edasi: Kõrvalsuhted & uue aja inimõigus – isiklik õnn.
Katrin Saali Saul. Aprill 2019
Truudusetuse teema on igihaljas. Päris suure osa terapeudi poole pöördujatest moodustavad suhtekolmnurgas olevad inimesed. Inimesed, kelle partner pole neile truu. Neil on valus, sest nende usaldus saab murtud ja sageli vajutab see kahtlusepitseri kogu eelnenud suhtele.
Edasi loe Edasist.
Katrin Saali Saul. Märts 2019
Mis toimub ühe inimese paarisuhtes ja tema sisemaailmas, et ta avastab end ühtäkki kõrvalsuhtest? Enamus paarisuhtesse astujaid ei mõtle suhte alguses, et kindlasti saab mul olema kõrvalhüpe. Pigem vastupidi – alguses nähakse, et olen leidnud selle õige, kellega tahan olla koos ja keda ma ei peta iial.
Edasi loe Edasist.
Edasi: Naiste elutervetest arhetüüpidest ja nende varjupooltest.
Katrin Saali Saul. Märts 2019
Kümmekond aastat tagasi avastasin enese jaoks arhetüüpide maailma. Need sisemised hoovused muutsid mu mõttemaailma, töötegemise viisi ja mis seal salata – kogu mu elu. Neli aastat tagasi kirjutasin oma esimese raamatugi „Naiseks olemise kunst“ just sel teemal – naise elutervetest arhetüüpidest ja nende varjupooltest.
Edasi loe Edasist.
Edasi: Kuidas viia läbi püsisuhtesse võtmise intervjuu.
Katrin Saali Saul. Veebruar 2019
Pereterapeudid muigavad, et tore oleks, kui inimesed enne kooselu alustamist ikka tuttavaks ka saaksid. Ega see teisest inimesest aru saamine lihtne ju pole, sest alguses ähmastab me selget nägemist romantilise faasi udu ja kehas möllu tekitavad hormoonid.
Kuidas vältida suhtesse sattumist inimesega, kes osutub hiljem hoolimatuks, lihtsalt sobimatuks või lausa vägivaldseks? Kuidas inimest tundma õppida?
Edasi loe Edasist.
Edasi: Tõrjutuse tundest ja kuidas sellega toime tulla.
Katrin Saali Saul. Veebruar 2019
Tõrjutuse tunne on meile kõigile tuttav. Oleme kõik tundnud, kuis on olla, kui sind ei kutsuta sünnipäevale, kui su sõber leiab endale uue sõbra või seltskonna ja ei kutsu sind sellega ühinema. Või kui teised sind mängu ei võta või kui sa oled viimane, keda koolis kehalise kasvatuse tunnis võistkonda valitakse. Võibolla on sind narritud või kiusatud.
Edasi loe Edasist.
Edasi: Kelle jalas on peres püksid?
Katrin Saali Saul. Jaanuar 2019
Seekordne lugu räägib hierarhiast peres. Kuidas sinu peres asjad käivad? Kuidas peresisene hierarhia toimib? Kes otsustab, kes juhib? Oled Sa sellega rahul?
Igal perekonnal on sisemine struktuur ehk ülesehitus. Selle struktuuri hierarhiline ülesehitus näitab, kellele kuulub perekonnas võim – kes teeb otsuseid, kellel on rohkem õigusi, kes kelle sõna kuulab, kes vastutab, kes juhib, kes allub, kellel on õigus teistele ettekirjutusi teha, kelle nägemus elust ja selle korraldusest peale jääb.
Edasi loe Edasist. Edasi: Lepime ära.
Katrin Saali Saul. Jaanuar 2019
Suhe lõpeb enamasti mitte tülitsemise, vaid hoopis vastastikuse kiindumuse ja huvi kadumise pärast. Tülidejärgne pikaajalises solvumises, andestamatuses ja leppimatuses vindumine närib suhet kui rooste metalli. Ka pisike asi võib mõnikord hõõruda keha verele. Vaid paar liivatera soki sees võib mõningase käimise tagajärjel tekitada jalale valusa villi. Tüli on nagu liivatera. Kui seda mitte minema pühkida, võib too liivaterale sarnaselt nühkida hinge verele.
Edasi loe Edasist. Edasi: Enne sisenemist palun koputada!
Katrin Saali Saul. Detsember 2018
Pühendunud suhtes otsivad paarilised pidevalt üksteiselt nii sõnas kui tegudes tuge ja mõistmist. Nii tahaks, et partner oleks minu jaoks olemas just sellisel viisil, nagu ma seda igatsen. Seda me ju soovime: hooli minust, ole minu jaoks olemas! Tegelikult on see muidugi ulme utoopia rannikul. Mitte keegi pole kogu aeg võimeline olema oma partneri jaoks olemas, märkama ja rahuldama iga tema vajadust. Pole selleks võimelised vanemad oma lapse puhul, pole selleks suutelised ka sõbrad. Rääkimata siis intiimsetest partneritest. Kõige lähem inimene frustreerib sageli kõige rohkem. Me tahame, et ta oleks olemas, aga ta on mingi oma asjaga hõivatud.
Edasi loe Edasist. Edasi: Enesearengu tööriist nii üksikutele kui paaridele
Katrin Saali Saul. Detsember 2018
Iga kord, enne kui aasta läbi saab, võtan oma aasta kokku. Nagu kaptenid peavad laeva logiraamatut, kannan mina ühte märkmikku möödunud aasta eredamad hetked. Aastaraamat on mu väline mälu, kõvaketas mu aasta kirkaimate hetkedega. Selle käigus annan ma välja mõttelisi auhindu erinevates kategooriates: Aasta Inimene, Kohtumine, Kaunis Hetk, Tegu, Esimene Kord, Naudingud, Naer või Nali, Aasta Hirm, Lollus, Ora, Õppetund, ...
Edasi loe Edasist.
Edasi: Paarisuhte tähtsaim komponent – usaldus
Katrin Saali Saul. November 2018
Edasi: Mis saab suhtest, kui romantiline udu hajub?
Katrin Saali Saul. Oktoober 2018
Muinasjutud lõpevad kohal: „Kui nad surnud pole, elavad nad õnnelikult tänase päevani.“ Printsid ja printsessid ei kipu lahutama ja kuningriiki kohtus pooleks jagama.
Edasi loe Edasist.
Edasi: Mida teha, kui partnerid tahavad suhtes erinevaid asju?
Katrin Saali Saul. Oktoober 2018
Mida teha, kui partnerid tahavad suhtes erinevaid asju? Kui neil on erinevad vajadused? Mida teha, kui üks soovib palju rääkida ja ennast avada ning tahab teada, mis partneri see toimub, teisele tundub rääkimine aga ahistamisena. Mida teha, kui ühe seksuaalvajadused on kordades suuremad kui teisel? Mida teha, kui üks tahab raha säästa tuleviku tarbeks, teine aga tahab just praegu elu nautida? Mida teha, kui üks tahab peole, sõpradega seltsida, teine on aga kodulemb ning tahaks hoopis rahus ja vaikuses mere ääres jalutada?
Edasi loe Edasist.
Edasi: Miks me tülitseme?
Katrin Saali Saul. September 2018
Paarisuhte üks võtmesõnadest on omavaheline kontakt. Meil on vaja kontakti materiaalses liidus, et arutada olmelisi ja logistilisi küsimusi. Me ihkame kehalist, seksuaalset kontakti. Vajame emotsionaalset kontakti. Tahame teada, kas partner on meie jaoks olemas ka sotsiaalses plaanis – kas ta tahab veeta aega minuga, meie perega või omaette. Paljudel inimestel on vajadus ka intellektuaalse liidu järele. Ja otse loomulikult tekivad inimestel mingites valdkondades probleemid, mis viivad konfliktini ja konfliktis kaob sageli kontakt.
Edasi loe Edasist.
Edasi: Miks meil paarisuhet ikka nii väga vaja on?
Katrin Saali Saul. September 2018Inimese subjektiivne õnnetunne pidavat seisma neljal suurel vaalal: inimese tervislik seisund, paarisuhe, eneseteostus ning füüsiline ja materiaalne turvalisus. See, missugune on sinu suhe sulle kalli inimesega, mõjutab otseselt kõiki teisi aspekte: nii tervist, eneseteostuse võimekust kui läbi selle võimet luua endale turvalist keskkonda. Paarisuhtel on väga suur tähtsus meie heaolule.
Edasi loe Edasist.
Intervjuu KUKU Raadios suudlemise kasulikkusest
Intervjueerija Kadri Tammepuu. Juuli 2017.
Saade on kuulatav KUKU Raadio veebilehelt.
Katrin Saali Saul. Detsember 2016.
Siin ilmas pidada igavesed olema vaid surm ja maksud. Pereterapeudina tunnen pakilist vajadust seda ütlust täiendada. Tahan lisada, et ka lapsevanema staatus on igavene: kes on vanemaks saanud, kannab seda püha vastutust kuni surmani.
Oleks minu teha, annaks ma kõigile sünnitusmajast beebiga väljuvatele vanematele kaasa sertifikaadi, et nüüd on nad kahekesi koos selle lapse vanemad igavesest ajast igavesti, heas ja halvas, tervises ja haiguses, rikkuses ja vaesuses, kuni surm nad lahutab. Just nimelt surm. Suhete jahenemine või katkemine ei muuda mitte midagi nende vanemlikus liidus. See on igavene liit, mida ei väära mingi force majore. Ja lisaksin trükitähtedega sätte, et teineteist ja lapse õigusi austavad vanemad on selle lapse esimene inimõigus.
...
Täistekst refereeritud ka Holistika Instituudi lehel.
Pereterapeut Katrin Saali Saul: lapsed jäävad tihti vanemate sõjatandri keskpunkti
Herdis Ojasu. November 2016.„Eluterve kärgpere käsiraamatu“ kirjutanud Katrin Saali Saul soovis muuta kaht vananenud mõtteviisi. Esiteks: kui vanemate suhe puruneb, siis puruneb ka lapse perekond. Teiseks: oma eksi ja tema uue partneriga koostöö tegemine on väga raske.
Millised on peamised vead, mida paarid lahutades teevad? Kas need tulenevad teadmatusest, kuidas käituda, või pigem raske perioodiga kaasnevast emotsionaalsest tasakaalutusest?
Enne lahkumineku suurimate vigade analüüsi tasub teadvustada kooselu suurimaid vigasid. Ma võtaks selle üldiselt kokku järgmise mõttega – suhtes kõige suurem andmine on endast teada andmine. Kooselus teevad partnerid sageli selle vea, et nad kas liialdavad millegagi või teevad midagi liiga vähe. Enese väljendamine peab olema tasakaalus – me ei tohi oma partnerit kasutada kui prügikasti, kuhu me viskame välja kõik oma emotsioonid, kibeduse, viha, pahameele, lõputud rahulolematud nõudmised. Aga samas me peame endast siiski piisavalt palju teada andma. Põhiviga tulebki sellest, et inimesed võõranduvad kooselus üksteisest ning nad ei anna piisavalt varakult teada, et suhtes on midagi väga puudu – hoolimist, mõistmist, seksi, vabadust, rääkimist, tuge. Sageli antakse endast või oma rahuldamata vajadustest teada alles siis, kui emotsionaalne side partneriga on juba katkenud ja suhte päästmiseks pole enam midagi teha.Lahkumineku üks suurimaid vigasid tulebki sellestsamast emotsionaalsest sidemest. See partner, kellel on side veel alles, on sageli nii vihane, et teise armastus otsa on saanud, et ta hakkab karistama või on nii kurb või stressis, et ta kaotab igasuguse pinna jalge alt ega suuda enam enese või lapse jaoks arukaid otsuseid teha. See, kellel side katkenud on, muutub sageli hoolimatuks ja julmaks. Lapsed jäävad tihti vanemate sõjatandri keskpunkti, kelle ees või – veel hullem – peal elatakse välja oma suhte lagunemisprotsessi vaevad.
...
Loe edasi Elutarga lehelt.
Müstiline naiselikkus: mis see on ja kuidas lapsepõlv seda mõjutab?
Katrin Saali Saul. November 2016Vanarahvatarkus sõnab, et tüdruku kujunemine algab päeval, mil eostatakse tema ema. Esiemadelt edasiantud elutarkus on naiselikkuse nurgakivi. Õnnega koos on sündinud need tüdrukud, kelle esiemad on olnud ühenduses oma ürgse naiseliku väega, kes hoolimata eluraskustest ja naiseks olemise valudest on leidnud ja alal hoidnud endas naiseks olemise ilu, rõõmu ja tarkust.
Lapse esimeseks peegliks on ema silmad. Kui ema vaatab last imetleva pilguga, saadab ta sellega oma lapsele sõnumi, et lapsuke on imeline, eriline, armastatud, väärtuslik. Ema pilk annab lapsele tagasisidet lapse emotsioonide kohta, peegeldades lapse rõõmu, üllatust, kurbust.
Ema silmadest saab alguse lapse enesehinnang – just silmist kiirguv armastus loob vundamendi, millele saab laps hakata looma endast positiivset ja armastusväärset, enesekindlat kuvandit.
Ent sära ema silmas sõltub paratamatult sellest, kuidas emal endal elus parasjagu läheb ja kuidas ta endaga läbi saab. Emadus pakub sageli suure rõõmu kõrval varjuna ka metsikut väsimust ja negatiivseid tundeid, mis mõjutavad silmasära, nii et see mõnikord suisa kaob ja asendub tühjusega – lapse eest on justkui füüsiliselt hoolt kantud, aga ema pilgust lapse hing pai ei saa.
...
Artiklit täisteks Alkeemia kodulehel.
Kuidas kaitsta last lahutusel ja kärgperes?
Emmede klubi. Juuni 2016
Elame ajastul, mil üle poole abieludest lahutatakse ja alla poole lastega paaridest on üldse abielus. Naise ja mehe lahkuminek on tavapärane. Kärgpereks nimetatakse perekonda, mille liikmed on lisaks naisele ja mehele ning nende võimalikele ühistele lastele ka naise või mehe lapsed varasematest kooseludest. Selline uutmoodi peremudel on tänapäeva ühiskonnas üha enam levimas. Samas on veel puudulikud lapsevanemate teadmised sellest, kuidas lahkumineku korral ja uut pere luues lapsi kaitsta ja toetada..Kuidas lahkumineku korral ja kärgperes lastega paremini toime tulla, arutlesid erinevad spetsialistid emadepäeval sihtasutuse Väärtustades Elu korraldatud konverentsil "Miks me armastame kärgperet?!. Teiste seas võttis sõna psühhoterapeut ja menuka raamatu "Eluterve kärgpere käsiraamat" autor Katrin Saali Saul.
Artiklit loe edasi Emmede klubi kodulehelt.
Katrin Saali Saul: kes on kuulnud sellisest asjast nagu ekslaps?!
Dagmar Lamp, naine.postimees.ee. Mai 2016
Täna Õpetajate Majas toimuval emadepäeva konverentsil ütles psühhoterapeut ja raamatu «Eluterve kärgpere käsiraamat» autor Katrin Saali Saul, et lapsed seovad vanemaid igaveseks – ei eksisteeri sellist asja nagu ekslaps.
«Sa jääd oma partneriga seotuks nii kauaks, kui teil on ühine laps,» sõnas Katrin Saali Saul. «Viga, mida kärgperes tehakse kõige sagedamini, on see, et kes lahkub, laseb lapsest lahti. Ja see, kes jääb, hoiab liigselt lapsest kinni. Kolmas viga – järgmine partner ei võta last omaks ja utsitab vanemat, et ta jätaks lapse n-ö maha. Aga kes on kuulnud sellisest asjast nagu ekslaps?!»
Katrin Saali Sauli sõnul elab laps rahus ja turvatundes, kui tal on jätkuvalt kaks vanemat, isegi kui nende omavaheline suhe ei pidanud vastu. «Kaks vanemat on lapsele nagu kaks maamärki, mille järgi orienteeruda. Laps ei peaks valima, vaid tal on õigus olla koos mõlemaga. Ei tohiks öelda mitte ühtegi halba sõna teise vanema kohta. Aga inimesed otsivad sageli liitlast lapses, kes toetaks ekspartneri sildistamisel halvaks.»...
Artiklit loe edasi Postimehest.
Miks me ei usalda miniseelikus sekretäri või avara dekolteega lasteaiakasvatajat?
Signe Sillasoo, Sekretar.ee. Mai 2016.jpg)
Avara dekolteega lasteaiakasvataja, miniseelikus sekretär, hädapätakast pangateller või ebakindel arst tekitavad inimestes ebamugavust, mõjuvad kohatult ja ebapädevalt. Erinevad olukorrad ja tööülesanded nõuavad erinevat lähenemist ja energiat, mida on oluline kasutama õppida.
...
Kokkuvõtet esinemisest 2016. aasta Sekretäride päeval saab lugeda sekretar.ee keskkonnast.
Hallo, Kosmos! 259: Katrin Saali Saul ja Tiit Kõnnussaar elutervest kärgperest
Kuidas toimida, et lapsed ei saaks haiget?
23. märtsil 2016 Von Krahlis toimunud "Alkeemia Akadeemia XVI: Eluterve kärgpere" salvestus on kuulatav Raadio 2 kodulehel.
Meedias ilmunud katkendid raamatust "Eluterve kärgpere käsiraamat"
Eluterve kärgpere: soovitused ekspartnerile, kes elab üksi ja kelle laps on sattunud kärgperre.
Kärgpere üks suurimatest tüliõunadest - suhted ekspartneri ja uue partneri vahel.
Eluterve kärgpere: mida teha kui laps ei taha teise vanema juurde minna?
Eluterve kärgpere: sinu ülim väljakutse on oma südame avamine ehk soovitused lapsega partneri uuele kaasale.
Eluterve kärgpere: soovitused uude suhtesse siirdunud lapsega partnerile.
Kui suhe mureneb, siis vanavanemad valivad tavaliselt alati poole.
Kärgpere ajaloost: võõrasema oli tõeline nõid, aga võõrasisadest pole midagi teada.
Millest tekivad lahkuminekuni viivad tülid?
Mis on see nähtamatu jõud, mis tõmbab inimest maalikunsti vaatama?
Katrin Saali Saul, http://media.kuku.ee/patsiendiminutid/patsiendiminutid20170707.mp32015
Mis on küll see nähtamatu jõud, mis tõmbab inimest maalikunsti vaatama? Mõnele on see tung täiesti võõras, kunstimuusade embus ei eruta teda. Mõni läheb, sest ratsionaalne pool temas tahab osa saada kärast, mis mingi taiese/näituse ümber keerleb. Teda tiivustab eesrindlik mõte: „Selle näituse peaks ära vaatama!“ tagamõttega: „Intelligentsed, laia silmaringiga inimesed ju väisavad näitusi. Seda seika hooletu elegantsiga vestlusesse pikkides saan ma jätta vajadusel mulje oma eruditsioonist ja hingelisest sügavusest!“ Selline inimene vaatab kunsti silmad pärani, saades rahulduse intellektuaalsel tasandil, oma peas. Nii mõnigi kord raputab ta kunstikogemuse pärast näitusesaalist lahkumist maha kui hani üleliigse vee ja sukeldub tagasi argiilma.
Saint Exupéry üldtuntud mõte sõnastab, et „kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Ainult südamega näed hästi.“ Kas see kehtib ka maalikunstis? Kas silm on visuaalses kunstis valitsev kuningas?
Raamatusoovitus: Robert Moore ja Douglas Gillette „Kuningas, Maag, Sõjamees, Armastaja. Teekond küpse mehelikkuse lätetele.”
Katrin Saali Saul, 2014.
Robert Moore ja Douglas Gillette kutsuvad meid kaasakiskuvale uurimisretkele, kuidas arhetüübid poisis tekivad ning arutlevad, mismoodi poisi arenemine küpsete mehealgete poole käib ning millised jõud seda protsessi soodustavad, segavad või suisa pidurdavad.
Iga naine tahaks, et tema mees oleks kui Kuningas – võimas, õiglane, väärikas, kes kannaks vastutustundlikult hoolt oma kuningriigi eest, olgu selleks siis perekond või ettevõte. Kõik naised unistavad, et mees oleks kui Maag – loov ja tark, kes leiaks lahenduse neid vaevavatele probleemile. Naised soovivad näha enda kõrval Sõjameest – julget, tugevat, vastupidavat, kes vapralt võitleb oma eesmärkide nimel. Ja milline naine ei igatseks koos olla Armastajaga – truu ja pühendunud partneriga, kes tunneks armukunsti nii kehalist kui hingelist poolt?
Need neli arhetüüpi moodustavad kokku küpse mehe hingeelu põhistruktuuri, luues justkui nii erinevatest algkujudest ühtse meheliku terviku. Kuningas loob Maagi teadmiste varal riigi, mida Sõjamees laiendab ja kaitseb Kuninga juhtnööride kohaselt ning kogu seda pragmaatilist asjaajamist hingestab Armastaja loovus. Jah, Armastaja impulsid panevad mõnikord ka täiearulistel meestel katuse sõitma, ajalugu on rikas sääraste näidete poolest....
Pikemalt Holistika Instituudi kodulehel.
Katrin Saali Saul, 2014.
Meditsiinilises mõttes on nii, et kui süda püsib oma igapäevases liikumises ja lööb, siis oled sa elus. Ka vaimses plaanis saab jälgida südant – see kas parasjagu avaneb või sulgub ning avanemisega kaasneb õnn, rõõm, rahu, armastus ja sulgumisega valu või kurbus. Iga hetk teed sa valiku ning elad kas sügavalt südamest, pakkudes seda, mida ihkad pakkuda, avanedes täiel määral või siis sulgudes, oodates, peljates. Sa kas hoiad oma armastust hirmunult tagasi või teed kingitusi oma sügavaimast sisemusest.
Olevikuhetk on just nii avatud, kui sa soovid....
Pikemalt Holistika Instituudi kodulehel.
Ingrid Stahl. Pere ja Kodu. Aprill 2012.
...
Ajakirjas Pere ja Kodu ilmunud artikli täisteks on loetav Holistika Instituudi kodulehel.
Raamatusoovitus: Harville Hendrix. “Teekond soovitud armastuseni.”
Katrin Saali Saul, 2009.
On Sul mõnikord, olles uue partneriga tuttav vaid veidi, käinud peast läbi mõte, et: ”Kuigi oleme koos olnud nii vähe, on mul tunne nagu teaksin sind.” Deja vu. Teineteise seltsis on väga kerge olla, kõigest saab rääkida. Ning natuke aega hiljem: ”Veider, kuigi oleme tuttavad alles natukene, on mul tunne nagu oleksin sind alati teadnud, nagu tunneks ma sind juba kaua-kaua!” Kui ollakse juba pisut rohkem tuttavad: ”Kui ma olen sinuga, tunnen ennast nii tervikuna, ma pole enam üksi, sa mõistad mind!” Veel pisut hiljem: ”Ma armastan sind nii palju, et ei suuda sinuta elada! Ma vajan sind!”Läbi aegade on püstitatud huvitavaid teooriaid selle kohta, mille alusel inimesed valivad endale paarilise, miks tõmbutakse. On teooriaid, mis räägivad, et valik on puhtalt bioloogiline – naine otsib meest, kelles on piisavalt palju väge, et turvaliselt üles kasvatada oma lapsed ja tagada neile parim tulevik ning mees otsib ilusat ja tervet naist, kes kannaks tema geenid edasi. On sotsiaalseid teooriaid, mis ütlevad, et valik toimub sarnase ”klassi”kuuluvuse, sotsiaalse staatuse, hariduse, finantside, isikuomaduste paketi ja intellekti põhjal. Ja siis on veel teooriad, mis kinnitavad, et inimesed teevad oma valiku selle pinnalt, kuidas väljavalitu mõjutab tema minapilti. Et kiindume inimesse, kes suurendab me enesehinnangut ja kelle kõrval tundume endale parema/huvitavama/tähtsama inimesena.
Harville Hendrix loob nende teooriate kõrvale uue, intrigeeriva hüpoteesi – imagoteooria, mis väidab, et valik toimub hoopis tuttavuse baasilt.
...
Pikemalt Holistika Instituudi kodulehel.