Skeemiteraapia
Skeemiteraapia on teraapiasuund, mis aitab mõista sügavaid, sageli juba lapsepõlves kujunenud uskumusi ja mustreid, mis mõjutavad meie mõtlemist, tundeid ja käitumist ka täiskasvanuna.
Sageli reageerime olukordadele automaatselt – enne, kui jõuame teadlikult mõelda. Need reaktsioonid ei teki tühjalt kohalt, vaid on seotud varasemate kogemustega, eriti nendega, kus meie olulised vajadused on jäänud mingil moel rahuldamata. Skeemiteraapias nimetatakse niimoodi tekkinud sügavaid uskumusi skeemideks. Need toimivad nagu nähtamatud „programmid“ – mõjutades seda, kuidas me iseennast, teisi ja maailma tajume.
Millal on mõtet tulla skeemiteraapiasse?
Skeemiteraapia võib olla abiks näiteks siis, kui:
- tunned, et suhetes korduvad samad raskused
- koged tugevat enesekriitikat või häbitunnet
- sul on keeruline oma vajadusi märgata või väljendada
- reageerid olukordadele viisil, mida hiljem ei mõista
- oled proovinud „ratsionaalselt aru saada“, aga muutus ei püsi
Kuidas skeemid kujunevad?
Lapsepõlves on meil kõigil sarnased põhivajadused – vajadus turvalise kiindumuse, mõistmise, piirid, iseseisvuse, mängimise järele. Meil peab olema vabadus oma tundeid väljendada.
Kui need vajadused on korduvalt rahuldamata või ebapiisavalt täidetud, võib laps teha alateadlikke järeldusi enda ja maailma kohta:
- „Ma ei ole piisav“
- „Mind ei armastata“
- „Inimesi ei saa usaldada“
- „Ma pean alati pingutama, et olla väärtuslik“
- „Minu vajadused pole olulised”
Need uskumused võivad jääda meie sisse ka täiskasvanuna ning hakata mõjutama suhteid, enesehinnangut ja valikuid.
Kuidas see igapäevaelus väljendub?
Inimestel võib olla aktiivne samasugune skeem/uskumus, aga sellest skeemist tõugatud käitumine võib olla väga erinev. Üks võitleb selle uskumusega, teine alistub sellele uskumusele, kolmas aga tahab selle uskumuse eest põgeneda.
Näiteks hüljatuse skeemi puhul, kus inimene usub, et talle oluline inimene jätab ta maha, valib skeemile alistuja alateadlikult oma partneriks just selliseid inimesi, kes polegi võimelised pühenduma ning kogeb hülgamist aina uuesti. Skeemi vältija väldib lähedust, et hülgamist vältida. Skeemiga võitleja aga klammerdub oluliste inimeste külge ning saab vihaseks, kui teisel on omad plaanid.
Seetõttu võib juhtuda, et:
- satume korduvalt sarnastesse suhetesse
- reageerime tugevalt olukordades, mis teistele tunduvad „väikesed“
- tunneme end justkui „lukus“ samades mustrites
Mida skeemiteraapia aitab teha?
Skeemiteraapia eesmärk ei ole lihtsalt „probleemi lahendada“, vaid aidata sul:
- mõista oma mustrite päritolu
- märgata, mis hetkel need sinus aktiveeruvad
- luua rohkem valikuvabadust automaatsete reaktsioonide asemel
- tugevdada enda tasakaalukat ja hoolivat nn terve täiskasvanu olekut
- leevendada skeeme, mis tekitavad kannatust
Skeemiteraapia pakub võimalust oma mustreid mõista, nendega teadlikult töötada ning luua enda jaoks toetavamaid viise elamiseks ja suhtlemiseks. Majas ei aita mööbli ümbertõstmine parandada elukvaliteeti, kui ehituse algusjärgus seinte sisse paigaldatud torud lekivad ja elektrijuhtmed on lühises. Samamoodi on meil sügavate uskumuste mõistmiseks ja muutmiseks vaja vaadata “seinte sisse”.
Skeemiteraapia olen leidnud enda jaoks alles hiljuti, praegu olen superviseertitav skeemiterapeut. Rohkem skeemiteraapiast saad kuulata minu Eesti Skeemiteraapia Assotsiatsiooniga koostöös valmivast podcastist “Iseendaks kasvamine”. →
Me kõik kanname endas minevikukogemusi. Need ei pea aga määrama meie tulevikku.