Edasi: Monk ja Notsu isolaatoris
Katrin Saali Saul.
Märts 2020

Korraarmastus, seks, raha (ja nende puudumine), autojuhtimisstiil ning truudusetus on ühed kirgikütvaimad tüliallikad paarisuhetes.
Monk on ühest detektiivisarjast tuntud sundmõtete ja sundkäitumisega tegelane, kelle üks eripära seisnes selles, et tal pidi olema kõik väga korras. Ta hullus, kui nägi kuskil prügi või puru. Toit pidi taldrikul olema serveeritud õigesti. Kui asjad polnud tema standardi järgi paigas, tõusis Monkis sisemine ärevus, mis ei taandunud enne, kui ta oli häiriva elemendi kõrvaldanud.
Notsu on aga Kukerpillide laulust tuntud Mudamere ääres porikalda peal elav muretu tegelane, kellel on kärss must ja kes ei keela endale väikest vallatust. Notsul on boheemlaslik nägemus korrast – asjad on parasjagu seal, kuhu nad seljast või käest pannakse.

Edasi loe Edasist.


Tervis plussis intervjuu: Magage välja! Alles siis saab hakata parandama paarisuhet
Tekst: Tiina Jõgeda.
Märts 2020

“Mul endal on suhete valdkonnas juhtunud peaaegu kõik, mis üldse juhtuda saab, nii et ma ei tööta ainult teoreetilise teadmise, vaid ka kogemuse pealt,” ütleb pereterapeut, “Peresaate” juht ning raamatute “Naiseks olemise kunst” ja “Eluterve kärgpere käsiraamat” autor Katrin Saali Saul.

Kui palju sa räägid vastuvõtule tulnud inimesele endast?
Räägin siis, kui küsitakse. Üks põhjus, miks inimene läheb rääkima terapeudiga, mitte aga oma sõbraga, on ju see, et ta vajab ärakuulamist, mitte aga seda, et temast saab terapeudi pihiema ja ta kuuleb terapeudilt, et oh, sul pole midagi hullu, vaat mis mul...

Edasi loe Tervis plussist


Edasi: Traditsiooniline pere on ohus. Jälle
Katrin Saali Saul.
Veebruar 2020

Kuni esimese ilmasõjani, liikusid naised trajektooril Kinder – Kirche – Küche. Esimest korda asusid naised massiliselt tööle väljaspool kodu just maailmasõja ajal – halastajaõdedena ja telegrafistidena. Kuni sinnamaani oli enamiku naiste jaoks abiellumise peamine põhjus majanduslik kindlustunne, sest kuna enamikul naistel puudus ligipääs haridusele või tööle, seisid nad vallaliseks jäädes silmitsi vaesusega. 
Ühe Briti uuringu kohaselt, mis tehtud vahetult enne teist maailmasõda, paluti järjestada tulevase partneri 18 omadust. Siis oli armastus naiste tähtsusejärjekorras alles viiendal kohal. Esimesel kohal oli majanduslik turvatunne. Mehed aga hindasid kõrgelt võimalust legaalseks seksiks ja naise lapsesaamise võimekust. 
Seega, ressursside – oma töövõimekuse ja selle tulemusena tekkinud mateeria ning lastesaamiseks funktsioneeriva emaka – ühendamine tagas turvatunde ja püsimajäämise mõlemale soole.
Abielu oli üks ratsionaalne tehing. Suhteid sellepärast ei lahutatud, et naljasoon ei klappinud, et polnud millestki inspireerivast rääkida või et polnud ühiseid huvisid. Väljapääsu abielu pühast sakramendist praktiliselt polnud.

Edasi loe Edasist.


Edasi: Naerata ometi
Katrin Saali Saul.
Jaanuar 2020

Arutasime sõpradega, millised head hetked meie poolsada aastat kestnud elus tulevad kõige eredamana meelde. Mäluskänneriga oma kogemustest üle käies leidsime, et kõige erksamalt kiirgavad hetked, kus sai palju nalja. Lõppotsus kujunes selliseks, et hästi elatud elus peab olema lõbusat, muretut naeru. Naer ja armastus üheskoos on maailma parimad asjad.

Naerdes tekib kontakt teise inimesega. Sa võid arvata, et suudad oma sümpaatiat kellegi suhtes ainult enese teada, salajas hoida. Kui mingis seltskonnas inimesed naerma puhkevad, siis vaatab inimene automaatselt selle inimese poole, kes talle selles seltskonnas kõige sümpaatsem/lähedasem tundub. Ta ei saa sinna kohe midagi parata.

Edasi loe Edasist.


Edasi: Koolikius riigikogus
Katrin Saali Saul.
Detsember 2019
Kui koolis üks jõmm kiusab teisi sõnadega, et sa oled loll, su vanemad on lihtsad töölised või et sa oled köögitüdruk, siis ilmselt oleme ühel meelel – koolikius on halb, lausa vastik. Tahaks loota, et ei ole palju eestlasi, kes sellist käitumist ühemõtteliselt ei tauniks.
Lapsed on julmad, nad märkavad hästi, kui keegi on teistest kuidagi erinev. Mõnede laste pealtnäha tugeva enesekindluse taha on sageli peidetud sisemine alaväärsus. Et oma väärtust enda (ja teiste) silmis tõsta, hakkab kiusaja teistest millegi poolest erinevat last kiusama.

Edasi loe Edasist.


Edasi: Kust jookseb aususe piir?
Katrin Saali Saul. November 2019
Vanarahva ütlus aususe kohta on selline: hea moodus teada saada, kas keegi on aus või mitte, on küsida inimeselt endalt “Kas sa oled läbi ja lõhki aus?”. Kui ta vastab jaatavalt, on tegemist ebaausa inimesega.

Me kõik aeg-ajalt varjame, vassime, moonutame ja ilustame tõde, mahendame valet, painutame enda kasuks reegleid, esitame pooltõdesid, loome hädavalesid, varjame oma tegelikke motiive või anname lubadusi, mida pole võimalik täita. Kes rohkem, kes vähem. Mõni meist valetab, et saada isiklikku kasu, mõni sellepärast, et teisele mitte haiget teha.

Edasi loe Edasist.


Postimees: Lahkumineku järel ei ole ainuõiget lahendust
Katrin Saali Saul. Oktoober 2019
Lapse kontakti bioloogiliste vanematega ei tohiks kunagi täiskasvanute keeruliste või lõppenud suhete pärast ohverdada. Lapsel on õigus tunda oma mõlemat vanemat. Tunda mitte ainult nimepidi, vaid päriselt, koos oldud aja kaudu.

Küsimus pole mitte vanemate õiguses veeta lapsega aega, vaid lapse inimõiguses veeta aega oma mõlema vanemaga, osaleda mõlema vanema elus, õppida neid tundma, saada osa mõlema vanema ajalistest ja materiaalsetest ressurssidest. Laps ei pea valima ema või isa vahel. Lapsel peab olema õigus olla koos nii ühe kui teise vanemaga.

Ühel vanemal pole õigust otsustada, et lapsel pole teist vanemat vaja. Hoolimatute, süüdimatute, vägivallatsejate ja kuritarvitajate eest tuleb lapsi kaitsta. „Normaalsete“ vanemate puhul peaks pärast paarisuhte lõppemist jätkuma vanemlik liit, mis võiks väljenduda heatahtliku koostöö vormis.

Lahkumineku järgsel elukorraldusel pole üht ainuõiget lahendit. Ma ei saa öelda, et 50-50 jaotus on ainuõige või kuidas see protsent kummagi vanemaga oldud ajas peaks täpselt väljenduma. Aga kindlasti on olemas vale lahendus – kui laps näeb oma teist vanemat harva või üldse mitte. Eriti oluline on see just alla nelja/viie aastaste laste puhul, sest selles vanuses on kahjuks nii, et mis silmist, see meelest. Vanemlik lepe, mille alusel väikelaps kohtub teise vanemaga vähem kui 6 päeva kuus ja kus laps peab ootama kontakti üle nädala, võtab lõivu lapse-vanema suhtest ning annab põhjust oletada, et kiindumussuhe saab kannatada.

Oluline on see, et laps saab piisavalt mõlema vanemaga koos olla. Kvaliteetaeg on tähtsam kvantiteetajast. Laps tahab tunda, et ta on oluline nendele inimestele, keda ta ise oluliseks peab. Iga laps peab oma vanemaid oluliseks.

Raske on öelda, kui palju koosoldud aega just piisav on. Teadlased ütlevad, et laps ei tohiks teist vanemat näha vähem kui umbes 35% ajast. Mulle endale tundub, et see protsent võiks tasavägisemgi olla. Seda ei pea joonlauaga mõõtma kuu või nädala lõikes. Võib-olla võiks seda vaadata aasta lõikes, et anda vanematele nn. graafikute sättimiseks suuremat vabadust. 

Lahkumineku läbi, kus üks vanem kaob lapse elust, kaotab laps samast soost vanema näol samastumisobjekti ja vastassoost vanema näol esimese partneri, kelle peal harjutada esimesi loomulikke kiindumussuhteid vastassooga. Väiksel poisil on raske elada ilma isa-eeskujuta, keda matkides õppida meheks olemise viise ja väikesel tüdrukul on raske elada ilma ema-eeskujuta, keda jäljendades omandada naiseks olemise kunsti.

Edasi loe Postimehest.


Edasi: Vägivaldsed naised
Katrin Saali Saul. Oktoober 2019

Naistevastase vägivalla puhul oleme lõpuks ometi julgenud peeglisse vaadata. See on hirmus, et veel tänasel päeval nii paljud mehed end oma naiste peal vägivaldselt välja elavad. Tõesti, statistika räägib ennekõike vägivaldsetest meestest. Kuid kas me julgeme peeglit silmitseda ka selle nurga alt, kust paistab, et ka naised võivad olla vägivaldsed meeste suhtes?

Ma ei tea, kas Hollywoodi filmidest või lihtsalt sisemisest nõiast inspireerituna, aga mina olen oma kabinetis kuulnud lugusid vägivaldsetest Eesti naistest, kes on hävitanud mehe parimad särgid, lipsud, purustanud mehe telefoni, visanud arvuti tükkideks, sodinud huulepulgaga mehe elamise, lõhkunud ta spordivarustuse. Rebinud puruks fotod, valanud diivani üle haisva hapupiimaga ja raputanud auto katusele tatart, et linnud seal nokkides katuse perforeeriksid.

Kõige küünilisemad lood, mida kuulnud olen, on sellised, kus naine oma eesmärgi saavutamiseks (saada lahutusprotsessis laste ainuhooldajaks või nõuda mehelt rahalist kompensatsiooni) provotseerib meest vaimse terroriga niikaua, kuni mees enam ei suuda vastu pidada ja lahkub sündmuspaigalt. See omakorda vihastab naist veelgi enam ning mees saab mõni aeg hiljem kutse uurijalt. Naine on ise ennast vigastanud ja väidab, et sinikate autor on hoopis mees. Ja tõestagu mees politseis nüüd vastupidist. Väga raske.

Edasi loe Edasist.


Edasi: Parim kingitus partnerile on õppida ära tema armastuse keel
Katrin Saali Saul. September 2019

Antropoloog Gary Chapmanil on populaarne ja lihtne teooria armastuse viiest keelest, mis ütleb, et armastust, hoolivust ja tähelepanu saab väljendada mitmel viisil.

On olemas viis armastuse keelt, mida me igaüks vastavalt oma eripärale kasutame ja mida me igatseme, tundmaks, et oleme armastatud. Need on: sõnad, kvaliteetaeg, kingituste saamine, teenimiskunst, füüsilise puudutuse keel.
Edasi loe Edasist.


Edasi: Teekond õnnetu olemisest õnnelik olemiseni. Ohvrienergiast vabaks
Katrin Saali Saul. Juuni 2019

Kõik teavad seda tunnet – elu on ülekohtune, mulle tehakse liiga. Ohvrienergia võib peale tulla, kui sind on valesti mõistetud või kui keegi on alt vedanud või hüljanud. Või siis, kui on tunne, et peab tegema midagi, mis käib üle jõu või mida teha ei taha ja näib, et sarnaselt antiik-kreeka mütoloogilisele Atlasele tuleb kanda õlgadel kogu maailma raskust. Või siis elu ei vasta ootusele või unistusele ja suur pettumus hiilib hinge. Igatahes, ohvrienergias olles hakkab endast hirmus kahju, nii lootusetult raske on. Ta tahaks lihtsalt kaevelda.

Ohvrienergias inimese tähelepanu fookus on sellel, mis on puudu, mitte sellel, mis tal on olemas. Sageli on reaalselt olemas päris palju, mis võiks õnnelikuks teha. Aga paraku pole see piisav.
Edasi loe Edasist.


Edasi: Õnnelikuks kannatades?
Katrin Saali Saul. Mai 2019

Tammsaare paneb Põrgupõhja Jürka suhu sõnad, et kannatused, ohvri­meelsus, enesesalgamine ja vaev teevad õndsaks.
Raskused on elus muidugi vältimatud. Vältimatu on ka psühholoogiline valu, mis ebaõnne ja hädadega kaasneb. Valud ja raskused on mingis mõtted head. Nad annavad võimaluse enesearenguks ja targemaks saamiseks. Õpetavad empaatiat teiste inimeste suhtes ja probleemide lahendamist. Aga kui raskused ja probleemid kestavad liiga kaua, toob see sageli endaga kaasa kannatusi.
Edasi loe Edasist.


Edasi: Mis saab põhisuhtest pärast kõrvalsuhte ilmsikstulekut?
Katrin Saali Saul. Aprill 2019
Elus juhtub igasugu asju. Mõnikord ilmneb, et partneril on kõrvalsuhe. Mida nüüd tegema peaks? Mõnikord puruneb põhisuhe kõrvalsuhte mõjul. Mõnikord muutub kõrvalsuhe ise põhisuhteks, aga sugugi mitte iga kord – vahel valib suhe lõpetaja hoopis üksi elamise kasuks.
Paljud paarid tulevad teraapiasse, sest kõrvalsuhe on tulnud ilmsiks, partnerid on mõlemad valus, aga nad ei soovi oma suhet lõpetada. Kui kõrvalsuhe lõpetatakse ja inimene pöördub tagasi oma põhipartneri juurde, on kolm võimalikku edasist arengut. Neid arenguid on kirjeldanud Ameerika psühholoog Esther Perel oma raamatus „The State on Affairs“: põhisuhe muutub halvemaks; põhisuhe jääb samasuguseks nagu see oli enne kõrvasuhte väljatulekut; põhisuhe muutub paremaks. 
Edasi loe Edasist.


Edasi: Kõrvalsuhted & uue aja inimõigus – isiklik õnn.
Katrin Saali Saul. Aprill 2019
Truudusetuse teema on igihaljas. Päris suure osa terapeudi poole pöördujatest moodustavad suhtekolmnurgas olevad inimesed. Inimesed, kelle partner pole neile truu. Neil on valus, sest nende usaldus saab murtud ja sageli vajutab see kahtlusepitseri kogu eelnenud suhtele.
Edasi loe Edasist.


Edasi: Miks ja kuidas tekib kõrvalsuhe.
Katrin Saali Saul. Märts 2019
Mis toimub ühe inimese paarisuhtes ja tema sisemaailmas, et ta avastab end ühtäkki kõrvalsuhtest? Enamus paarisuhtesse astujaid ei mõtle suhte alguses, et kindlasti saab mul olema kõrvalhüpe. Pigem vastupidi – alguses nähakse, et olen leidnud selle õige, kellega tahan olla koos ja keda ma ei peta iial.
Edasi loe Edasist.


Edasi: Naiste elutervetest arhetüüpidest ja nende varjupooltest.
Katrin Saali Saul. Märts 2019
Kümmekond aastat tagasi avastasin enese jaoks arhetüüpide maailma. Need sisemised hoovused muutsid mu mõttemaailma, töötegemise viisi ja mis seal salata – kogu mu elu. Neli aastat tagasi kirjutasin oma esimese raamatugi „Naiseks olemise kunst“ just sel teemal – naise elutervetest arhetüüpidest ja nende varjupooltest.
Edasi loe
Edasist.


Edasi: Kuidas viia läbi püsisuhtesse võtmise intervjuu.

Katrin Saali Saul. Veebruar 2019
Pereterapeudid muigavad, et tore oleks, kui inimesed enne kooselu alustamist ikka tuttavaks ka saaksid. Ega see teisest inimesest aru saamine lihtne ju pole, sest alguses ähmastab me selget nägemist romantilise faasi udu ja kehas möllu tekitavad hormoonid.
Kuidas vältida suhtesse sattumist inimesega, kes osutub hiljem hoolimatuks, lihtsalt sobimatuks või lausa vägivaldseks? Kuidas inimest tundma õppida?

Edasi loe
Edasist.


Edasi: Tõrjutuse tundest ja kuidas sellega toime tulla.

Katrin Saali Saul. Veebruar 2019
Tõrjutuse tunne on meile kõigile tuttav. Oleme kõik tundnud, kuis on olla, kui sind ei kutsuta sünnipäevale, kui su sõber leiab endale uue sõbra või seltskonna ja ei kutsu sind sellega ühinema. Või kui teised sind mängu ei võta või kui sa oled viimane, keda koolis kehalise kasvatuse tunnis võistkonda valitakse. Võibolla on sind narritud või kiusatud.
Edasi loe Edasist.


Edasi: Kelle jalas on peres püksid?
Katrin Saali Saul. Jaanuar 2019
Seekordne lugu räägib hierarhiast peres. Kuidas sinu peres asjad käivad? Kuidas peresisene hierarhia toimib? Kes otsustab, kes juhib? Oled Sa sellega rahul?
Igal perekonnal on sisemine struktuur ehk ülesehitus. Selle struktuuri hierarhiline ülesehitus näitab, kellele kuulub perekonnas võim – kes teeb otsuseid, kellel on rohkem õigusi, kes kelle sõna kuulab, kes vastutab, kes juhib, kes allub, kellel on õigus teistele ettekirjutusi teha, kelle nägemus elust ja selle korraldusest peale jääb.
Edasi loe Edasist.


Edasi: Lepime ära.
Katrin Saali Saul. Jaanuar 2019
Suhe lõpeb enamasti mitte tülitsemise, vaid hoopis vastastikuse kiindumuse ja huvi kadumise pärast. Tülidejärgne pikaajalises solvumises, andestamatuses ja leppimatuses vindumine närib suhet kui rooste metalli. Ka pisike asi võib mõnikord hõõruda keha verele. Vaid paar liivatera soki sees võib mõningase käimise tagajärjel tekitada jalale valusa villi. Tüli on nagu liivatera. Kui seda mitte minema pühkida, võib too liivaterale sarnaselt nühkida hinge verele.
Edasi loe Edasist.


Edasi: Enne sisenemist palun koputada!
Katrin Saali Saul. Detsember 2018
Pühendunud suhtes otsivad paarilised pidevalt üksteiselt nii sõnas kui tegudes tuge ja mõistmist. Nii tahaks, et partner oleks minu jaoks olemas just sellisel viisil, nagu ma seda igatsen. Seda me ju soovime: hooli minust, ole minu jaoks olemas! Tegelikult on see muidugi ulme utoopia rannikul. Mitte keegi pole kogu aeg võimeline olema oma partneri jaoks olemas, märkama ja rahuldama iga tema vajadust. Pole selleks võimelised vanemad oma lapse puhul, pole selleks suutelised ka sõbrad. Rääkimata siis intiimsetest partneritest. Kõige lähem inimene frustreerib sageli kõige rohkem. Me tahame, et ta oleks olemas, aga ta on mingi oma asjaga hõivatud.
Edasi loe Edasist.


Edasi: Enesearengu tööriist nii üksikutele kui paaridele
Katrin Saali Saul. Detsember 2018
Iga kord, enne kui aasta läbi saab, võtan oma aasta kokku. Nagu kaptenid peavad laeva logiraamatut, kannan mina ühte märkmikku möödunud aasta eredamad hetked. Aastaraamat on mu väline mälu, kõvaketas mu aasta kirkaimate hetkedega. Selle käigus annan ma välja mõttelisi auhindu erinevates kategooriates: Aasta Inimene, Kohtumine, Kaunis Hetk, Tegu, Esimene Kord, Naudingud, Naer või Nali, Aasta Hirm, Lollus, Ora, Õppetund, ...
Edasi loe Edasist.


Edasi: Paarisuhte tähtsaim komponent – usaldus
Katrin Saali Saul. November 2018

Me tahame olla oma partneri peale kindlad. Siit tulebki üks kõige olulisem paarisuhte nurgakivi – see on usaldus. Neile, kel on usaldusega suhtes kõik korras, kõlab see ehk sama iseenesestmõistetavalt kui ma ütleksin, et päikeselisel päeval paistab päike. Ent ometigi just nii on – õnnelikud paarid räägivad kui ühest suust, et vastastikune usaldus tekitab neis turvatunnet, suurendab armastust ning võimaldab sõprusel ja seksuaalsel intiimsusel õitseda. Paarid, kel nii hästi ei suju, räägivad aga kui ühest suust – nad ei saa oma partnerit lõpuni usaldada. Küsimus pole ainult seksuaalses truuduses. Oh ei, see oleks liiga lihtne.

Edasi loe Edasist.


Edasi: Mis saab suhtest, kui romantiline udu hajub?
Katrin Saali Saul. Oktoober 2018
Muinasjutud lõpevad kohal: „Kui nad surnud pole, elavad nad õnnelikult tänase päevani.“ Printsid ja printsessid ei kipu lahutama ja kuningriiki kohtus pooleks jagama.
Edasi loe Edasist.



Edasi: Mida teha, kui partnerid tahavad suhtes erinevaid asju?
Katrin Saali Saul. Oktoober 2018
Mida teha, kui partnerid tahavad suhtes erinevaid asju? Kui neil on erinevad vajadused? Mida teha, kui üks soovib palju rääkida ja ennast avada ning tahab teada, mis partneri see toimub, teisele tundub rääkimine aga ahistamisena. Mida teha, kui ühe seksuaalvajadused on kordades suuremad kui teisel? Mida teha, kui üks tahab raha säästa tuleviku tarbeks, teine aga tahab just praegu elu nautida? Mida teha, kui üks tahab peole, sõpradega seltsida, teine on aga kodulemb ning tahaks hoopis rahus ja vaikuses mere ääres jalutada?
Edasi loe Edasist.


Edasi: Miks me tülitseme?
Katrin Saali Saul. September 2018
Paarisuhte üks võtmesõnadest on omavaheline kontakt. Meil on vaja kontakti materiaalses liidus, et arutada olmelisi ja logistilisi küsimusi. Me ihkame kehalist, seksuaalset kontakti. Vajame emotsionaalset kontakti. Tahame teada, kas partner on meie jaoks olemas ka sotsiaalses plaanis – kas ta tahab veeta aega minuga, meie perega või omaette. Paljudel inimestel on vajadus ka intellektuaalse liidu järele. Ja otse loomulikult tekivad inimestel mingites valdkondades probleemid, mis viivad konfliktini ja konfliktis kaob sageli kontakt.
Edasi loe Edasist.


Edasi: Miks meil paarisuhet ikka nii väga vaja on?

Katrin Saali Saul. September 2018
Inimese subjektiivne õnnetunne pidavat seisma neljal suurel vaalal: inimese tervislik seisund, paarisuhe, eneseteostus ning füüsiline ja materiaalne turvalisus. See, missugune on sinu suhe sulle kalli inimesega, mõjutab otseselt kõiki teisi aspekte: nii tervist, eneseteostuse võimekust kui läbi selle võimet luua endale turvalist keskkonda. Paarisuhtel on väga suur tähtsus meie heaolule.
Edasi loe Edasist.


Intervjuu KUKU Raadios suudlemise kasulikkusest 

Intervjueerija Kadri Tammepuu. Juuli 2017.
Saade on kuulatav KUKU Raadio veebilehelt.


Ajakiri Sensa: Kärgpere

Katrin Saali Saul. Detsember 2016.
Siin ilmas pidada igavesed olema vaid surm ja maksud. Pereterapeudina tunnen pakilist vajadust seda ütlust täiendada. Tahan lisada, et ka lapsevanema staatus on igavene: kes on vanemaks saanud, kannab seda püha vastutust kuni surmani.
Oleks minu teha, annaks ma kõigile sünnitusmajast beebiga väljuvatele vanematele kaasa sertifikaadi, et nüüd on nad kahekesi koos selle lapse vanemad igavesest ajast igavesti, heas ja halvas, tervises ja haiguses, rikkuses ja vaesuses, kuni surm nad lahutab. Just nimelt surm. Suhete jahenemine või katkemine ei muuda mitte midagi nende vanemlikus liidus. See on igavene liit, mida ei väära mingi force majore. Ja lisaksin trükitähtedega sätte, et teineteist ja lapse õigusi austavad vanemad on selle lapse esimene inimõigus.
...
Täistekst refereeritud ka Holistika Instituudi lehel.


Pereterapeut Katrin Saali Saul: lapsed jäävad tihti vanemate sõjatandri keskpunkti

Herdis Ojasu. November 2016.

„Eluterve kärgpere käsiraamatu“ kirjutanud Katrin Saali Saul soovis muuta kaht vananenud mõtteviisi. Esiteks: kui vanemate suhe puruneb, siis puruneb ka lapse perekond. Teiseks: oma eksi ja tema uue partneriga koostöö tegemine on väga raske.

Millised on peamised vead, mida paarid lahutades teevad? Kas need tulenevad teadmatusest, kuidas käituda, või pigem raske perioodiga kaasnevast emotsionaalsest tasakaalutusest?

Enne lahkumineku suurimate vigade analüüsi tasub teadvustada kooselu suurimaid vigasid. Ma võtaks selle üldiselt kokku järgmise mõttega – suhtes kõige suurem andmine on endast teada andmine. Kooselus teevad partnerid sageli selle vea, et nad kas liialdavad millegagi või teevad midagi liiga vähe. Enese väljendamine peab olema tasakaalus – me ei tohi oma partnerit kasutada kui prügikasti, kuhu me viskame välja kõik oma emotsioonid, kibeduse, viha, pahameele, lõputud rahulolematud nõudmised. Aga samas me peame endast siiski piisavalt palju teada andma. Põhiviga tulebki sellest, et inimesed võõranduvad kooselus üksteisest ning nad ei anna piisavalt varakult teada, et suhtes on midagi väga puudu – hoolimist, mõistmist, seksi, vabadust, rääkimist, tuge. Sageli antakse endast või oma rahuldamata vajadustest teada alles siis, kui emotsionaalne side partneriga on juba katkenud ja suhte päästmiseks pole enam midagi teha.
Lahkumineku üks suurimaid vigasid tulebki sellestsamast emotsionaalsest sidemest. See partner, kellel on side veel alles, on sageli nii vihane, et teise armastus otsa on saanud, et ta hakkab karistama või on nii kurb või stressis, et ta kaotab igasuguse pinna jalge alt ega suuda enam enese või lapse jaoks arukaid otsuseid teha. See, kellel side katkenud on, muutub sageli hoolimatuks ja julmaks. Lapsed jäävad tihti vanemate sõjatandri keskpunkti, kelle ees või – veel hullem – peal elatakse välja oma suhte lagunemisprotsessi vaevad.
...
Loe edasi Elutarga lehelt.



Müstiline naiselikkus: mis see on ja kuidas lapsepõlv seda mõjutab?

Katrin Saali Saul. November 2016

Vanarahvatarkus sõnab, et tüdruku kujunemine algab päeval, mil eostatakse tema ema. Esiemadelt edasiantud elutarkus on naiselikkuse nurgakivi. Õnnega koos on sündinud need tüdrukud, kelle esiemad on olnud ühenduses oma ürgse naiseliku väega, kes hoolimata eluraskustest ja naiseks olemise valudest on leidnud ja alal hoidnud endas naiseks olemise ilu, rõõmu ja tarkust.

Lapse esimeseks peegliks on ema silmad. Kui ema vaatab last imetleva pilguga, saadab ta sellega oma lapsele sõnumi, et lapsuke on imeline, eriline, armastatud, väärtuslik. Ema pilk annab lapsele tagasisidet lapse emotsioonide kohta, peegeldades lapse rõõmu, üllatust, kurbust.

Ema silmadest saab alguse lapse enesehinnang – just silmist kiirguv armastus loob vundamendi, millele saab laps hakata looma endast positiivset ja armastusväärset, enesekindlat kuvandit.

Ent sära ema silmas sõltub paratamatult sellest, kuidas emal endal elus parasjagu läheb ja kuidas ta endaga läbi saab. Emadus pakub sageli suure rõõmu kõrval varjuna ka metsikut väsimust ja negatiivseid tundeid, mis mõjutavad silmasära, nii et see mõnikord suisa kaob ja asendub tühjusega – lapse eest on justkui füüsiliselt hoolt kantud, aga ema pilgust lapse hing pai ei saa.
...
Artiklit täisteks Alkeemia kodulehel.



Kuidas kaitsta last lahutusel ja kärgperes?

Emmede klubi. Juuni 2016

Elame ajastul, mil üle poole abieludest lahutatakse ja alla poole lastega paaridest on üldse abielus. Naise ja mehe lahkuminek on tavapärane. Kärgpereks nimetatakse perekonda, mille liikmed on lisaks naisele ja mehele ning nende võimalikele ühistele lastele ka naise või mehe lapsed varasematest kooseludest. Selline uutmoodi peremudel on tänapäeva ühiskonnas üha enam levimas. Samas on veel puudulikud lapsevanemate teadmised sellest, kuidas lahkumineku korral ja uut pere luues lapsi kaitsta ja toetada..

Kuidas lahkumineku korral ja kärgperes lastega paremini toime tulla, arutlesid erinevad spetsialistid emadepäeval sihtasutuse Väärtustades Elu korraldatud konverentsil "Miks me armastame kärgperet?!. Teiste seas võttis sõna psühhoterapeut ja menuka raamatu "Eluterve kärgpere käsiraamat" autor Katrin Saali Saul.
...
Artiklit loe edasi Emmede klubi kodulehelt.



Katrin Saali Saul: kes on kuulnud sellisest asjast nagu ekslaps?!

Dagmar Lamp, naine.postimees.ee. Mai 2016

Täna Õpetajate Majas toimuval emadepäeva konverentsil ütles psühhoterapeut ja raamatu «Eluterve kärgpere käsiraamat» autor Katrin Saali Saul, et lapsed seovad vanemaid igaveseks – ei eksisteeri sellist asja nagu ekslaps.

«Sa jääd oma partneriga seotuks nii kauaks, kui teil on ühine laps,» sõnas Katrin Saali Saul. «Viga, mida kärgperes tehakse kõige sagedamini, on see, et kes lahkub, laseb lapsest lahti. Ja see, kes jääb, hoiab liigselt lapsest kinni. Kolmas viga – järgmine partner ei võta last omaks ja utsitab vanemat, et ta jätaks lapse n-ö maha. Aga kes on kuulnud sellisest asjast nagu ekslaps?!»

Katrin Saali Sauli sõnul elab laps rahus ja turvatundes, kui tal on jätkuvalt kaks vanemat, isegi kui nende omavaheline suhe ei pidanud vastu. «Kaks vanemat on lapsele nagu kaks maamärki, mille järgi orienteeruda. Laps ei peaks valima, vaid tal on õigus olla koos mõlemaga. Ei tohiks öelda mitte ühtegi halba sõna teise vanema kohta. Aga inimesed otsivad sageli liitlast lapses, kes toetaks ekspartneri sildistamisel halvaks.»
...
Artiklit loe edasi Postimehest.



Miks me ei usalda miniseelikus sekretäri või avara dekolteega lasteaiakasvatajat?

Signe Sillasoo, Sekretar.ee. Mai 2016
Avara dekolteega lasteaiakasvataja, miniseelikus sekretär, hädapätakast pangateller või ebakindel arst tekitavad inimestes ebamugavust, mõjuvad kohatult ja ebapädevalt. Erinevad olukorrad ja tööülesanded nõuavad erinevat lähenemist ja energiat, mida on oluline kasutama õppida.

...
Kokkuvõtet esinemisest 2016. aasta Sekretäride päeval saab lugeda sekretar.ee keskkonnast.




Hallo, Kosmos! 259: Katrin Saali Saul ja Tiit Kõnnussaar elutervest kärgperest

Ingrid Peek.  Aprill 2016
Kuidas toimida, et lapsed ei saaks haiget?
23. märtsil 2016 Von Krahlis toimunud "Alkeemia Akadeemia XVI: Eluterve kärgpere" salvestus on kuulatav Raadio 2 kodulehel.



Üldse mitte kurjad kasuemad

Krista Kivisalu. Pere ja Kodu. Aprill 2016

Selles, milliseks kujunevad suhted mehe ja tema endisest kooselust sündinud laste vahel, on ülisuur osa naisel, kes uuena mustrisse astub. 

Nagu algused läbi aegade ikka, oli tunnetest tulvil ka Anu (34) ja Henri (43) kohtumine. Kui nad kaheksa aastat tagasi lühikese tutvuse järel koos elama hakkasid, võttis Ats (praegu 17), mehe poeg eelmisest kooselust, isa ärakolimist väga raskelt. Klassikalisel moel süüdistas poiss ennast, et oli paha laps olnud ja sellepärast isa ära läkski. Oli valu, viha ja pettumust.

Kui siis Ats kahel päeval nädalas isa uues kodus käis, püüdis Anu jääda tagaplaanile. “Kui tekkis keerulisi olukordi või oli vaja reegleid tutvustada, rääkisin poisiga mehe vahendusel,” meenutab Anu. “Soodustasin seda, et nad saaksid teha midagi kahekesi. Julgustasin meest pojaga koos välja minema, et neil tekiks aega rääkida ja niisama olla, ilma et mina läheduses liiguksin.”

Anu tunnistab, et tema toonane oskus omalt poolt suhtlust poisile kohe mitte peale suruda ei tulenenud suurest sisemisest tarkusest, vaid pigem kogenematusest lastega ümber käia. “Olin noor, lapsi endal polnud ega osanud nendega käituda,” selgitab ta. Aga selles oli ta kindel, et mees on tema ellu teretulnud koos lapsega.

Ilmselt leiaks Anu käitumine tunnustust pere­terapeut Katrin Saali Saulilt, kellelt aasta algul ilmus “Eluterve kärgpere käsiraamat”, mida ka Eesti Pereteraapia Ühing praktilise teejuhina lahutanud vanematele soovitab. “Uue naise ülesanne on seista hea selle eest, et mehe suhe oma lastega ei jääks ripakile,” kinnitab autor kirglikult. “Ta peab tegema teadliku otsuse: ma teen oma südame mehe laste jaoks lahti. Ta ei pea hakkama mehe lapsi endisest kooselust armastama, aga ta saab neid austada ja soodustada isa kontakti lastega.”
...

Pere ja Kodu artikli täistekst Pere ja Kodu lehelt.




Meedias ilmunud katkendid raamatust "Eluterve kärgpere käsiraamat"






Nädala alkeemik (veebruar 2016).
"Eluterve kärgpere loomine on oluline lapse terveks jäämise jaoks"

Katrin Saali Saul on perekonna psühhoterapeut ja holistiline terapeut, kes tuli laiema avalikkuse ette eelmisel aastal oma menuraamatuga "Naiseks olemise kunst", mis figureeris mulluste enimmüüdud raamatute top10-s. Äsja ilmus tema teine raamat - kirjanduskonkursi BestSeller aimekirjanduse kategooria võidutöö "Eluterve kärgpere käsiraamat", mis on perepsühholoogiline tervikteos ja väga oluline lektüür igale lahku läinud lapsevanemale. Alkeemia uuris Katrin Saali Saulilt lähemalt selle kohta, kuidas neid keerulisi elulisi protsesse läbides oma lapsed võimalikult terved hoida.
...
Artikkel on loetav Alkeemia lehel.



Ajakiri Sensa persoonilugu.

Terje Metsavas. Oktoober 2015.

Katrin Saali SaulPsühhoterapeut Katrin Saali Saul ei osanud arvata, et kord võib temast saada ka kirjanik. Katrini isikupärase stiiliga, sügavaid naiselikkuse kihte otsiv ja sõnastav raamat „Naiseks olemise kunst“ on vallutanud südameid ja edetabeleid. Värvikas, ilus ja tark – see kehtib kehtib nii autori kui ka tema teose puhul…

Olla naine on kunst ja väärtus
Enne Katriniga kohtumist olin juba lugenud ja vaimustunud raamatust, millest lausa õhkub temperamentset hoogu. Tulikuldsetes värvides kütkestav tantsijanna kaanepildilt seostub mulle hiljem ka Katrini endaga. Tõepoolest, temas kumab tuntavalt läbi emapoolne slaavi temperament, ent kiiresõnaline ja emotsionaalne eneseväljendus on üksnes naise olemuse välimine peegeldus. Sügavamaid kihte on Katrin avanud raamatus ja laseb avastada meie kohtumisel.

Tegus kolme lapse ema ja erapraksist pidav pereterapeut meenutab, kuidas ta juba kooliajal kuulis ema käest psühholoogia põnevast maailmast. „Ema ütles kord, et peegliga liftid sõitvat alati oluliselt kiiremini kui need, milles peeglit pole,“ naerab Katrin. Just see lause ärgitas teda mõtlema, kuidas inimese subjektiivsed tajud mõjutavad tema reaalsust. „Kui üks peegel seinal suudab hõivata tähelepanu sellisel määral, et ajataju muutub (eriti naiste puhul, kes silmitsevad end ju igalt peegelduvalt pinnalt), kuidas siis veel on võimalik läbi inimese psüühika mõjutada tema reaalsustaju ning käitumist ja seeläbi enesetunnet?“
...
Pikemalt Sensa paberlehest, tekst refereeritud ka Holistika Instituudi kodulehel.



Mis on see nähtamatu jõud, mis tõmbab inimest maalikunsti vaatama?

Katrin Saali Saul, http://media.kuku.ee/patsiendiminutid/patsiendiminutid20170707.mp32015

Mis on küll see nähtamatu jõud, mis tõmbab inimest maalikunsti vaatama? Mõnele on see tung täiesti võõras, kunstimuusade embus ei eruta teda. Mõni läheb, sest ratsionaalne pool temas tahab osa saada kärast, mis mingi taiese/näituse ümber keerleb. Teda tiivustab eesrindlik mõte: „Selle näituse peaks ära vaatama!“ tagamõttega: „Intelligentsed, laia silmaringiga inimesed ju väisavad näitusi. Seda seika hooletu elegantsiga vestlusesse pikkides saan ma jätta vajadusel mulje oma eruditsioonist ja hingelisest sügavusest!“ Selline inimene vaatab kunsti silmad pärani, saades rahulduse intellektuaalsel tasandil, oma peas. Nii mõnigi kord raputab ta kunstikogemuse pärast näitusesaalist lahkumist maha kui hani üleliigse vee ja sukeldub tagasi argiilma.

Saint Exupéry üldtuntud mõte sõnastab, et „kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Ainult südamega näed hästi.“ Kas see kehtib ka maalikunstis? Kas silm on visuaalses kunstis valitsev kuningas?

Artikkel täismahus Art Rules (“Kunst valitseb”) kodulehel.





Alkeemias ilmunud katkendid raamatust "Naiseks olemise kunst"
Naiseks olemise kunst I: millised on naise eluterved arhetüübid?
Naiseks olemise kunst II: Nunn, prostituut, nõiamoor, amatsoon, tuhkatriinu - milline variarhetüüp sinus võimutseb?
Naiseks olemise kunst III: Arhetüübid igapäevaelus ehk huvitavaks naiseks olemise retsept
Naiseks olemise kunst IV: Tabamatu fluidum teeb Armastaja salapäraseks
Naiseks olemise kunst V: Millised märgid näitavad, et Armastajat sinus on tabanud nunnastumine?
Naiseks olemise kunst VI: Perenaine on ürgnaine, kes kannab hoolt oma sisemaailma puhtuse eest
Naiseks olemise kunst VII: Perenaise ülesanded on Võluri valdkonnast - kuidas luua nähtamatu Armastuse Ruum ja seda ka hoida?
Naiseks olemise kunst VIII: Tütarlapse arhetüübiga heas kontaktis olevad naised püsivad palju kauem noored
Naiseks olemise kunst IX: Kuninganna arhetüüp pakub mehele kestvat pinget oma vaimumaailma avastamisel


Emaks olemise kunst arhetüüpide vaatenurgast I: Piisavalt Hea Ema
Emaks olemise kunst II: Kanaemade juhitud paadid purjetavad tihtipeale paarisuhte alaväärtustamise karile
Emaks olemise kunst III: Liigselt klammerduvale Kanaemale sobiks ürgkogukondlik eluviis, kuna ta ei suuda oma võsukesest lahti lasta
Emaks olemise kunst IV: Rongaemad ei lase oma lastel "armastuse patareisid" täis laadida





Intervjuu naiseks olemise kunstist saates Hallo, Kosmos! Jaanuar 2015.
Intervjuu on kuulatav
Raadio 2 kodulehel.




Raamatusoovitus
:
Robert Moore ja Douglas Gillette „Kuningas, Maag, Sõjamees, Armastaja. Teekond küpse mehelikkuse lätetele.”

Katrin Saali Saul, 2014.

Robert Moore ja Douglas Gillette kutsuvad meid kaasakiskuvale uurimisretkele, kuidas arhetüübid poisis tekivad ning arutlevad, mismoodi poisi arenemine küpsete mehealgete poole käib ning millised jõud seda protsessi soodustavad, segavad või suisa pidurdavad.

Iga naine tahaks, et tema mees oleks kui Kuningas – võimas, õiglane, väärikas, kes kannaks vastutustundlikult hoolt oma kuningriigi eest, olgu selleks siis perekond või ettevõte. Kõik naised unistavad, et mees oleks kui Maag – loov ja tark, kes leiaks lahenduse neid vaevavatele probleemile. Naised soovivad näha enda kõrval Sõjameest – julget, tugevat, vastupidavat, kes vapralt võitleb oma eesmärkide nimel. Ja milline naine ei igatseks koos olla Armastajaga – truu ja pühendunud partneriga, kes tunneks armukunsti nii kehalist kui hingelist poolt?

Need neli arhetüüpi moodustavad kokku küpse mehe hingeelu põhistruktuuri, luues justkui nii erinevatest algkujudest ühtse meheliku terviku. Kuningas loob Maagi teadmiste varal riigi, mida Sõjamees laiendab ja kaitseb Kuninga juhtnööride kohaselt ning kogu seda pragmaatilist asjaajamist hingestab Armastaja loovus. Jah, Armastaja impulsid panevad mõnikord ka täiearulistel meestel katuse sõitma, ajalugu on rikas sääraste näidete poolest.
...
Pikemalt Holistika Instituudi kodulehel.




Raamatusoovitus: David Deida “Sinine tõde”

Katrin Saali Saul, 2014.

Meditsiinilises mõttes on nii, et kui süda püsib oma igapäevases liikumises ja lööb, siis oled sa elus. Ka vaimses plaanis saab jälgida südant – see kas parasjagu avaneb või sulgub ning avanemisega kaasneb õnn, rõõm, rahu, armastus ja sulgumisega valu või kurbus. Iga hetk teed sa valiku ning elad kas sügavalt südamest, pakkudes seda, mida ihkad pakkuda, avanedes täiel määral või siis sulgudes, oodates, peljates. Sa kas hoiad oma armastust hirmunult tagasi või teed kingitusi oma sügavaimast sisemusest.

Olevikuhetk on just nii avatud, kui sa soovid.
...

Pikemalt Holistika Instituudi kodulehel.




Otsides naist iseendas

Margit Ivanov, 2012.

Naiseks olemine võib tunduda sama loomulik ja lihtne kui hingamine. See justkui on nii seatud ja toimub automaatselt. Siiski, sarnaselt hingamise teadlikule kasutamisele, võimaldab ka naisenergia teadlik kasutamine muuta elu palju ilusamaks, põnevamaks, mängulisemaks ja külluslikumaks. Lihtsalt ja loomulikult õnnestub see vaid neil, kes on kontaktis iseenda sügavaima ürgnaiselikkusega.
...
Artikkel loetav
Holistika Instituudi kodulehel.




Kuidas võita hirmu?

Ingrid Stahl. Pere ja Kodu. Aprill 2012.

Terapeut Katrin Saul räägib valikutest, mida keerulistes olukordades teha saab: “Inimeste suurim väljakutse on reageerida elusündmustele nii, et need ei tooks kannatust, vaid rahu. Teismelised vajavad sel teel sageli vanemate tuge.”
...
Ajakirjas Pere ja Kodu ilmunud artikli täisteks on loetav
Holistika Instituudi kodulehel.





Raamatusoovitus: Harville Hendrix. “Teekond soovitud armastuseni.”

Katrin Saali Saul, 2009.

On Sul mõnikord, olles uue partneriga tuttav vaid veidi, käinud peast läbi mõte, et: ”Kuigi oleme koos olnud nii vähe, on mul tunne nagu teaksin sind.” Deja vu. Teineteise seltsis on väga kerge olla, kõigest saab rääkida. Ning natuke aega hiljem: ”Veider, kuigi oleme tuttavad alles natukene, on mul tunne nagu oleksin sind alati teadnud, nagu tunneks ma sind juba kaua-kaua!” Kui ollakse juba pisut rohkem tuttavad: ”Kui ma olen sinuga, tunnen ennast nii tervikuna, ma pole enam üksi, sa mõistad mind!” Veel pisut hiljem: ”Ma armastan sind nii palju, et ei suuda sinuta elada! Ma vajan sind!”
Läbi aegade on püstitatud huvitavaid teooriaid selle kohta, mille alusel inimesed valivad endale paarilise, miks tõmbutakse. On teooriaid, mis räägivad, et valik on puhtalt bioloogiline – naine otsib meest, kelles on piisavalt palju väge, et turvaliselt üles kasvatada oma lapsed ja tagada neile parim tulevik ning mees otsib ilusat ja tervet naist, kes kannaks tema geenid edasi. On sotsiaalseid teooriaid, mis ütlevad, et valik toimub sarnase ”klassi”kuuluvuse, sotsiaalse staatuse, hariduse, finantside, isikuomaduste paketi ja intellekti põhjal. Ja siis on veel teooriad, mis kinnitavad, et inimesed teevad oma valiku selle pinnalt, kuidas väljavalitu mõjutab tema minapilti. Et kiindume inimesse, kes suurendab me enesehinnangut ja kelle kõrval tundume endale parema/huvitavama/tähtsama inimesena.
Harville Hendrix loob nende teooriate kõrvale uue, intrigeeriva hüpoteesi – imagoteooria, mis väidab, et valik toimub hoopis tuttavuse baasilt.
...
Pikemalt Pilgrimi kodulehel.