LOENGUD
Mulle meeldib enese jaoks inspireerivaid ja intrigeerivaid teemasid loenguteks lugeda. Nii mõnigi teema on tänu sellele, et olen teda loenguks ette valmistanud, minu jaoks palju selgemaks saanud. Raamat „Naiseks olemise kunst“ sündis suuresti tänu sellele, et olin naiselikkuse teemadel viis aastat loenguid pidanud ja õpitubasid läbi viinud.




Lähiajal esinen järgmiste avalike loengutega, kuhu olete soovi korral teretulnud:
*12.septembril kell 17.30  Tallinnas, Yin Yang tervisesalong, Liivalaia 20 
Kas arm roostetab?

Loengus mõtiskleme, mis aitab paari armastusel püsida ja kasvada?
Mis lõhub suhet?
Kas suhet on võimalik parandada, kui ta näitab lagunemise märke?

*21. septembril 2017 kell 13.00-16.15 Paides, Järva maavalitsuse saal 

Kärgpere – mood või paratamatus.

Otsime vastust küsimustele:

Kelle oma on laps pärast lahutust?
Miks just mehed lahkuvad enamasti esimestena väikeste lastega perest ja moodustavad kärgpere?
Kas kärgperel on eelmisest suhtest pärit lapsele pakkuda peale valu ka mingit võlu?
Kas üksi jäänud partneril on õigus keelata suhtest lahkunud partneril integreerida last oma uude suhtesse?
Milline elukorraldus tekitab lapsele pärast vanemate lahkuminekut ja kärgpere moodustamist kõige väiksemaid hingehaavu?
Mida peaks silmas pidama kõik kärgpere osapooled (nii uude suhtesse siirdunud partner, uus partner, eelmisest suhtest pärit laps, ekspartner kui ka vanavanemad), et kärgpere toimima saada?
Milliseid apsakaid teha, et kärgpere elukorraldus kindlasti untsu läheks ja et laps selles end võimalikult halvasti tunneks?

*12.oktoobril 2017 kell 18.00 Rakveres Gustavi Maja (http://www.gustavimaja.eu)

Naise seksuaalsuse lätetel.

Et mõista naist iseendas, peaks teadvustama kindlasti ka enda seksuaalsust. Seksuaalenergia on ürgvõimas jõud, ilma selleta poleks elu olemaski. Seksuaalsus on lisaks tungile, mis tõukab naist otsima kontakti teise inimesega ja päädib reproduktiivse aktiga, ka naudinguallikas ja partnersuhte ülioluline komponent. Naise suhe oma seksuaalsusesse mõjutab paarisuhte sisekliimat. Paarisuhe omakorda on aga tervisliku seisundi, materiaalse turvatunde ja eneseteostuse kõrval inimese üks olulisim õnne- ja rahulolu allikas.

Loengus käsitletakse:

*Kuidas ja millal hakkab kujunema naise seksuaalsus? On see kaasasündinud energia või kujuneb seksuaalsus hoopis elu käigus?
*Millele tähelepanu pöörata väikese tüdruku arengus, et küpse naisena oleks tal hea kontakt oma seksuaalsusega?
*Kuidas mõjutab naise kontakt oma seksuaalsusega paarisuhet? Miks see on oluline naisele ja mida tähendab naise seksuaalsus tema partneri jaoks?
*Kas seksuaalelu puudumine lahutab naise tema seksuaalsest, naudingule orienteeritud olemusest? Ja kui mitte, mis siis lahutab naise tema seksuaalsusest?
Loomulikult on loengule oodatud ka mehed. Väga oodatud. Naised tahaksid väga, et mehed mõistaksid paremini oma panust naise seksuaalsuse väljendumisel (või siis mitteväljendumisel). Isadele võiksid huvi pakkuda aga need olulised verstapostid, mida meeles pidada oma väikese tüdruku kasvamise juures, et temast kasvaks elutervete instinktidega eluterve naine. Lõviosa loengust on pühendatud just sellele intrigeerivale teemale.



Viimaste aegade põnevamad loenguteemad on olnud järgnevad:


*Naise arhetüüpide mõju maailmasõdadejärgsele moele.

Kuni esimese maailmasõjani usuti, et belle epoque’i mood oma pikkade kleitide ja korsettidega kestab igavesti ning naised liigavad trajektooril kinder – kirche – küche. Esimeses maailmasõjas hukkus massiliselt mehi ja rahvas kainenes, esimest korda asusid naised tööle – halastajaõdedena, telefonistide ja telegrafistidena. Ilma töötava naiseta poleks olnud revolutsiooni rõivamoes.

Need mehed, kes rindelt naasesid, igatsesid unustada sõjaõudusi ning otsisid elust ja naistest muretust, elurõõmu, seksuaalsust, sensuaalsust. Maailmasõja järgses eufoorias kadus pikk kleit – kuidas sa vihud ööklubis tšarlstoni tantsida pikas kleidis? Ja korsett, kui aastasadu naisi pitsitanud ja nende väge ahistanud vabadust piirav väljamõeldis, lendas ajaloo prügikasti. Naised lõikasid juuksed lühikeseks, meik muutus ameerika filmide eeskujul vambilikuks. Kõik vahendid Tütarlapse ja Armastaja arhetüübi arsenalist võeti käiku, et püüda sõjas ellujäänud ja posttraumaatilise stressi käes vaevlevate meeste tähelepanu.


*Naise arhetüübid tööalaste väljakutsete teenistuses.
See, kui tõsiseltvõetav ja autoriteetne naine oma tööpostil on, sõltub loomulikult tema haridusest, oskustest ja kogemusest. Aga mitte ainult. Sama oluline on tunda ennast, olla teadlik, mis energiat ma endast kiirgan. Millisena ma tahan olla tööl tajutud? Kuidas erinevaid arhetüüpe enda heaks oskuslikult tööle panna? Naise välimus, hääl, maneerid, rääkimise laad, temast kiirguv energia räägivad tema eest ja loovad pildi sageli enne, kui tema teadmised ja kogemused välja tulevad. Mõtiskleme ka naise töörolliga kaasnevate stereotüüpide üle ja uurime arhetüüpide mõju stereotüüpide kujunemisele.
 
*Kuidas muinasjutud mõjutavad noorte naiste partnerivaliku kriteeriume?
Lapsepõlves oleme kõik mõjutatud filmikangelastest ja muinasjuttudes elavatest arhetüüpsetest kangelastest – tüdrukutest, printsessidest. Loeme armastuslugusid ning samastume Juliate ja Margaritadega. Me hingame koos kangelannaga tema partneri ootamise, otsimise või lahusoleku raskuste talumise ajal. Jagame tema ängi, kui ta keelatud armastuse järele õhkab. Aga muinasjutud lõpevad seal, kus reaalelus paarisuhe alles algab. Kooselu algus – muinasjutu grande finale – on reaalsuhtes vaid proloog. Mis juhtub muinasjutu noorte naiskangelastega siis, kui raamatu kaaned sulguvad? Kas nad teavad õnneliku suhte valemit, et nad saavad elada oma printsiga üksmeeles ja rahus elupäevade lõpuni?
Suhete hoidmisest, argipäevast ja rutiinist muinasjutud ei räägi. Ometigi mõjutavad muinasjutud läbi arhetüüpide noorte naishingede partnerivaliku kriteeriume, nende ootusi suhete kohta ning nägemust mehe ja naise rollidest suhtes rohkem, kui aimata oskame või tunnistada tahame. Nii mõnelgi korral moondub arhetüüp stereotüübiks ja unistatud õnnelik elu pudeneb näppude vahelt kui Tuhkatriinu unistus kaheteistkümnendal kellalöögil.

Kuidas elada oma elu ja suhted selliseks, et võiksid ühel päeval hallipäisena öelda – minu elu oligi muinasjutt? Järgnevatele põlvedele rõõmuks ja edasijutustamiseks. Sellest, kuidas armastus püsis ja ajas suurenes, kuni surm neid lõpuks lahutas. On see üldse võimalik või kuulub selline mõte ulme valdkonda?

*Naiste seksuaalsuse lätetel
Et mõista naist iseendas, peaks teadvustama kindlasti ka enda seksuaalsust. Seksuaalenergia on ürgvõimas jõud, ilma selleta poleks elu olemaski. Seksuaalsus on lisaks tungile, mis tõukab naist otsima kontakti teise inimesega ja päädib reproduktiivse aktiga, ka naudinguallikas ja partnersuhte ülioluline komponent. Naise suhe oma seksuaalsusesse mõjutab paarisuhte sisekliimat. Paarisuhe omakorda on aga tervisliku seisundi, materiaalse turvatunde ja eneseteostuse kõrval inimese üks olulisim õnne- ja rahulolu allikas. 

Loengus käsitletakse:

*Kuidas ja millal hakkab kujunema naise seksuaalsus? On see kaasasündinud energia või kujuneb seksuaalsus hoopis elu käigus?
*Millele tähelepanu pöörata väikese tüdruku arengus, et küpse naisena oleks tal hea kontakt oma seksuaalsusega?
*Kuidas mõjutab naise kontakt oma seksuaalsusega paarisuhet? Miks see on oluline naisele ja mida tähendab naise seksuaalsus tema partneri jaoks?
*Kas seksuaalelu puudumine lahutab naise tema seksuaalsest, naudingule orienteeritud olemusest? Ja kui mitte, mis siis lahutab naise tema seksuaalsusest?
Loomulikult on loengule oodatud ka mehed. Väga oodatud. Naised tahaksid väga, et mehed mõistaksid paremini oma panust naise seksuaalsuse väljendumisel (või siis mitteväljendumisel). Isadele võiksid huvi pakkuda aga need olulised verstapostid, mida meeles pidada oma väikese tüdruku kasvamise juures, et temast kasvaks elutervete instinktidega eluterve naine. Lõviosa loengust on pühendatud just sellele intrigeerivale teemale.

*Miks purunevad paljud suhted siis, kui peres on väikesed lapsed?

Kuigi noortel partneritel on romantilises faasis sageli uskumus, et väike laps muudab nende suhte veelgi õitsvamaks ja romantilisemaks, liites nad veelgi tugevamini kokku, saab lapsest liitja asemel pahatihti hoopis lahutaja, kuna lapsega kaasnevad elumuutused võivad vanemad romantilisest faasist üllatavalt kiiresti argipäeva ja võimuvõitlusesse lükata.

*Kärgpere – mood või paratamatus.

Kuni surm meid lahutab… Seda lauset võeti vanadel aegadel palju tõsisemalt ja siis oli kärgpere loomise peamine põhjus tõepoolest lapse ühe bioloogilise vanema surm. Ja kuigi ka siis armuti püsisuhtes olles pettumuste trotsiks, polnud lahutamine enne eelmise sajandi keskpaika veel ühiskonna silmis soositud.

Ajad on muutunud.

Kunagi varem pole elu olnud nii selgelt isikukeskne, soodustades ning julgustades isikliku õnne otsimist ning tähelepanu pööramist oma isiklikule arengule. Kohustused ja ühiskondlik norm ei hoia enam paarilisi koos nii tugevalt kui varem. Isikliku õnne otsing on ju praeguse aja inimõigus…

Praegusel ajal lahutab inimesi valdavalt enam mitte surm, vaid elu.

Otsime vastust küsimustele:
Kelle oma on laps pärast lahutust?
Miks just mehed lahkuvad enamasti esimestena väikeste lastega perest ja moodustavad kärgpere?
Kas kärgperel on eelmisest suhtest pärit lapsele pakkuda peale valu ka mingit võlu?
Kas üksi jäänud partneril on õigus keelata suhtest lahkunud partneril integreerida last oma uude suhtesse?
Milline elukorraldus tekitab lapsele pärast vanemate lahkuminekut ja kärgpere moodustamist kõige väiksemaid hingehaavu?
Mida peaks silmas pidama kõik kärgpere osapooled (nii uude suhtesse siirdunud partner, uus partner, eelmisest suhtest pärit laps, ekspartner kui ka vanavanemad), et kärgpere toimima saada?
Milliseid apsakaid teha, et kärgpere elukorraldus kindlasti untsu läheks ja et laps selles end võimalikult halvasti tunneks?

*Lahutusjärgne elukorraldus lastega peres. Mis on lapsele parim?

Lahkumineku-järgne ja kärgpere-eelne suurim väljakutse vanematele on panna paika lapse vajadusi arvestav elukorraldus – kas lapsel saab olema üks kodu ühe vanemaga ning ta kohtub aeg-ajalt ka teise vanemaga või on tal kodu nii ema kui ka isa juures. Sellest sõltub otseselt vanema edaspidine osalus lapse kasvatamises.

Ameerika kliinilise psühholoogi dr. Richard A. Warshak’i lahkel loal tahan siinkohal tutvustada tema 2014 aastal avaldatud artiklit, millesse on oma panuse andnud ning kirjutatut ametlikult tunnustanud 110 mainekat psühholoogi üle maailma, sealhulgas ka Soomest ja Rootsist. See on värskeim ja ulatuslikuim metauuring kirgikütvas valdkonnas nagu lahutusjärgse elukorralduse lühi- ja pikaajaline mõju lapse arengule, keskendudes kahele küsimusele:

1. kas alla nelja-aastased lapsed peaksid jääma pärast lahutust ühe vanema ehk siis põhihooldaja juurde või on lastele parem, kui nende vanemad lepivad kokku jagatud vanemluses ning laps veedab oma elu mõlema vanemaga eraldi?

2. kas alla nelja-aastased lapsed peaksid igal ööl magama ühes kodus või võiksid nad ööbida mõlema vanema kodus ning millised tagajärjed kummalgi variandil lapsele on?

*Sissejuhatus pereteraapiasse.
Holistika Instituudis loen ma sissejuhatavat kursust pereteraapiasse. Pereteraapia vaatleb inimest perekonnasüsteemi osana. Selleks, et mõista, miks inimene tunneb, mõtleb ja käitub just temale iseloomulikul viisil, uurib pereteraapia inimese kujunemist tema päritoluperekonna raamistikus ja mõtestab inimese tänase päeva heaoluseisundit tema tänaste peresuhete kontekstis. Suhted – partnerivalik, suhete üldised arengufaasid, mis juhtub paariga, kui sinna lisanduvad lapsed, mis rõõmud ja karid erinevate pereelu- ja suhteetappidega kaasas käivad ning kuidas nendega toime tulla – alluvad üsna kindlatele seaduspärasustele. Pereteraapia loengutes süveneme meetoditesse, kuidas pereteraapia suudab aidata inimsuhete harmoonilisemaks muutmisel.


Loengute hinnad on kokkuleppelised, sõltudes tellija võimalustest ja vajadustest ning minu ajagraafikust.
Loenguid saab tellida loomulikult ka muudel teemadel. Olen uutest väljakutsetest alati põnevil.


Kontakt