Vikerraadio Peresaate salvestused:


Kaotused. 23. mai 2019
Saatekülaline: kliiniline psühholoog Hannes Kuhlbach.
Kuulus Briti psühhoanalüütik Melanie Klein on öelnud: "Elu on kaotustega toimetuleku eksam."
Kas tõesti on kaotused ja nendega toimetulek heaoluks olulisem kui võidud ja edu? Kas ei sõltu inimese heaolu rohkem sellest, mida tal on õnnestunud luua ja saavutada, kui sellest, millest ta ilma on jäänud? Kas pole see fookuse küsimus – kas keskenduda sellele, mis olemas või sellele, mis käest on libisenud?
Siiski, subjektiivne õnnetunne ja rahulolu eluga on suures osas sõltuv sellest, kuidas me just kaotustega oskame toime tulla. Sa võid olla elus palju saavutanud ja edukas, aga kui sa kaotada ei oska ja pettumustega toime ei tule, võid agoniseerida ka siis kui hõbelusikas parasjagu suus on.
"Elutee on kaotuste kogemise, läbitöötamise ja edasiminekute pidevalt korduv tsükkel. See peaks kaasa tooma erinevuste talumise võime, teiste inimeste vaatepunktide aktsepteerimise ja hindamise võime, oma ainuõigsusest ja -õigusest loobumise võimalikkuse ning üleüldise küpsemise. Oma omnipotentsuse kaotamine, unistuste mannetuse, isegi naeruväärsusega leppimine, armastuse ja partnerluse tähenduste mitmekordne muutumine, sõprade leidmine, kaotamine ja mahajäämine on küpseks isiksuseks kasvamise protsess, mille läbimine tähistab sisuliselt täiskasvanuikka jõudmist," ütleb Hannes Kuhlbach.



Konflikt ja sildistamine. 16. mai 2019
Saatekülaline: professor Tõnu Lehtsaar.
Konfliktid kuuluvad paratamatult elu ja inimeseks olemise juurde. Vastuolud ja vastasseisud võivad avalduda inimese enda sees, kahe inimese suhtes, inimgruppide vahel või ka laiemalt riikide vahel. Sildid, mida üks osapool kasutab teise kohta, väljendavad konflikti arenguastet. See, kelleks või milleks teist nimetatakse, näitab, kui kaugele on konflikt jõudnud.
Tõnu Lehtsaar ütleb: "Sildistamisel on otsene mõju konflikti arengule. Sildistamisel liigutakse kirjeldavast sildist hävitava nimetuse poole. Alguses on soov heita varju, siis teha haiget ja lõpuks hävitada. Võib kergesti juhtuda, et mingist hetkest ei juhi meie enam konflikti, vaid konflikt juhib meid. Sildid eskaleerivad konflikti ja segavad osapooltel teineteisega läbi rääkida ning lahendust leida. Silt otsekui asetub osapoolte vahele ega lase neid enam teineteist näha ega kuulda. Sildil on ka see omadus, et me justkui tahame teist sellega paika panna. Kurb tõsiasi on, et sageli ei mõjuta silt mitte niivõrd teist, vaid hoopiski meid endid. Kord käiku lastud silt sunnib meid sildikohaselt käituma. Meil on raske teha koostööd luhvtivendade, mökude ja intrigaanidega. Meie oma sildilooming võib hakata meie koostöövõimet piirama."



Ma tunnen end oma peres nii üksi... 25. aprill 2019
Saatekülalised: pereterapeudid Jelena Põldsam, Monika Koppel ja Tiit Kõnnussaar.
Päris paljud inimesed on kogenud tunnet, kus tahaks ohata: "Ma tunnen end oma peres nii üksikuna! Inimesed on küll mu ümber olemas, aga näib, et me igaüks oleme justkui omas maailmas. Oleme ühes ruumis, aga me pole koos, me pole emotsionaalses kontaktis. Me räägime küll, aga mulle tundub, et mind ei mõisteta, et me pole samal lainepikkusel. Olen ma kellegi jaoks siin peres üldse päriselt oluline? Mul on tunne, et ma ei kuulugi päriselt siia. Suhted on kuidagi  kauged. Mul on tunne, et mu töö- või koolikaaslased saavad minust paremini aru, kui need inimesed, kellega ma elan ühe katuse all."
Nii võib end tunda laps vanemate suhtes, nii võivad tunda elukaaslased ja abikaasad.
Tänase saate teema on isolatsioon peresuhetes. Miks tunnevad nii paljud inimesed, nii noored kui vanad, end oma lähedaste keskel üksikuna? Kas üksindus on kaasaja probleem või inimsuhetega kaasuv paratamatu nähtus?



Keskea rõõmud ja kriisid. 11. aprill 2019
Saatekülaline: Peep Vain.
Ühe ameerika uuringu kohaselt on inimesed viiekümnendete eluaastate lõpus kõige õnnelikumad - nad on rahul oma eluoluga, sellega, mis neil on, mis toimub nende ümber ja nad on leppinud oma välimuses toimunud muutustega.
Kõige õnnetumad pidavat inimesed olema aga 45 ja 59 vahel. Nii see kõige õnnetum kui kõige õnnelikum aeg jääb keskea piiridesse. Ilmselt on mingid põhjused, miks just keskealised tunnevad end sageli rahulolematult. Võib-olla see peabki niimoodi olema, et enne rahuolu ja rahunemist peabki olema rahuolematu ja närviline. Aga võib-olla annab oma sisemist ja välist maailma ka niimoodi korraldada, et mitte ainult keskea lõpp, vaid kogu keskiga on üks mõnus aeg?



Miks inimesed valetavad, ilustavad ja varjavad? 28. märts 2019
Me kõik tahame endast olla arvamusel, et oleme ausad ja moraalsed inimesed. Ma tahame vaadata peeglisse ja tunda enda üle head meelt ja uhkust. Seepärast teeme head ja käitume suuremeelselt. Teisest küljest ajame taga kasu. Ja kasu nimel (olgu see siis raha, hüved, võim, head suhted, vähem tülisid, paremaid võistlustulemused, kõrgemad hinded või lihtsalt rahu) on enamik meist nõus – kes rohkem, kes vähem – mõningaseks ebaaususeks. Ilmselgelt on need kaks vajadust (olla aus ja saada kasu ebaaususega) omavahel vastuolus.
Siin tuleb meile appi kognitiivne paindlikkus. Inimestele tundub, et kui ma tüssan natukene, võin kasu lõigata sellest, et ma pole täiesti aus. No et ma otseselt ei valeta, aga ma ei räägi kogu tõde, lihtsalt räägin pisut vähem, või räägin palju vähem, või ei räägi üldse midagi, või räägin midagi hoopis muud, mis mind paremasse valgusesse seab. Kodurahu huvides või kalli kaasa tunnete säästmiseks ei ole ju suur patt öelda, et kleit sobib talle suurepäraselt, ehkki mõne koha pealt see siiski pisut kitsas on.
Enamikul meist on valdkonnad, kus meil on valskuse suhtes nulltolerants ja valdkonnad, kus lubame endale suuremat loomingulist (ebaausamat) mõtteviisi. Võõraste teemade puhul on lihtne hukka mõista ja hoida eetiline piir paigas. Aga oma tegevustes on nüansse, mille taha moraaliküsimused peita, väga palju. Kui suudame leida ratsionaalse põhjenduse, miks me peame natuke tõega nihverdama, siis on palju lihtsam seda teha ja loomulikult on lihtsam selle teadmisega ka elada.
Vaadakem selles saates oma valdkondadesse, kus me ise igapäevaselt toimetame – oma suhetesse, töösse – kuidas meil seal eetika ja moraalipiiridega lood on? Lihtne on öelda, olen eetiline inimene, ma ei pruugi kunagi veredopingut, deklareerin ausalt kogu sissetuleku, aga kas su piirid on sama kindlalt paigas ka suhetes – saad sa kinnitada, et sa ei tee kunagi midagi sellist, mida saab pidada valeks, piire rikkuvaks, taunitavaks?



Kuidas kehtestada suhetes piire ja reegleid. 14. märts 2019
Saatekülaline: pereterapeut Meelike Saarna.
Sage lahendus, mida vanemad lapse kasvatamiseks valivad, on riidlemine, ähvardamine, karistamine ja kui see ei tööta, riieldakse veel, ähvardatakse rohkem ja karistatakse karmimalt.
Paarisuhtes on sama dünaamika. Kui partner teeb midagi, mis ei meeldi, saab ta tihti peapesu. Ent see ei too kunagi soovitud tulemust. Peaaegu alati tunneb peapesu saanu, et teda ei mõisteta, tema eneseaustus saab riivata.
Tänases saates arutleme, mis siis aitab inimlastel, nii suurtel kui väikestel, kokkulepitud piiridest kinni hoida. Piiride seadmise ja nendest kinnihoidmise oluline eeldus on usalduslik suhe. Suhe tuleb luua enne kui püüad kedagi õpetada, korrale kutsuda või piire seada. See on nagu maaharimine – isegi kui su seemned, mida tahad maha külvata, on head, pole neid mõtet kobestamata mullale visata. Need seemned ei pruugi idanema minna. Suhte loomine on nagu maa kobestamine ja seemned on need head mõtted, mida tahad teise inimese pähe istutada. Harimata maal idaneb vaid umbrohi. Kui inimesega on loodud hea ja mõistev suhe, on reeglite ja piiride kehtestamine palju, palju lihtsam.



Keerulised suhted õdede-vendade vahel. 28. veebruar 2019
Saatekülaline: pereterapeut Monika Koppel.
Neil, kel suhe oma õe või vennaga on hea, on väga vedanud. See on harukordne, kui keegi, kes on tehtud justkui samast savist, mis sinagi, mõistab sind, hoolib sinust ja on sinu jaoks olemas siis, kui sul teda vaja on. Ta on sinu kõrval olnud läbi su kasvamise aja, ta mõistab su päritolupere ja kõiki nende veidrusi. Ta teab su lapsepõlve saladusi, teab su üleskasvamise rõõme ja kui lapsepõlves on juhtunud midagi ebameeldivat, siis on ta vandeseltslane ka su valus, vihas või häbis.
Õed-vennad on ka meie esimesed konkurendid. Sugugi mitte aga iga kord pole see eluterve konkurents, vaid mõnikord tahaks ikka lõplikult kõrvaldada selle isendi. Kasvamine koos õdede ja vendadega – see on olelusvõitluse ja diplomaatia kool.
Saates tuleb juttu:
*konkurentsist, mida lapsepõlv koos õdede-vendadega õpetab
*kompleksidest, mida see konkurents tekitab
*kuidas sünnijärjekord mõjutab laste rolli perekonnas ja omavahelisi suhteid



Lahutatud perede mured. Kuidas jagada last? 14. veebruar 2019
Mõned vanemad leiavad pärast lahutust kergelt ja loovalt lahenduse lapse elukorralduseks, nii et lapsel säilib mõlema vanemaga tihe kontakt. Mõnel juhul läheb see aga väga vaevaliselt ja mõnikord juhtub suisa nii, et laps teatab, et ta ise ei taha teise vanema juurde minna. Teraapias kuuleb sageli küsimust: "Aga mida ma peaksin tegema? Sundima oma last teise vanema juurde minema, kui ta ei taha? Laps ise ütleb, et ta ei taha minna, mina pole talle neid sõnu suhu pannud!"
Tänase saates on fookuses põhjused, miks laps võib öelda pärast vanemate lahkuminekut, et ta ei soovi teise vanema juurde minna. Mida sellises olukorras ette võtta, et laps ikka tahaks minna? On ju kumbki vanem pool lapse geneetilisest koodist ja see on kindlasti iga lapse esimene inimõigus – õppida tundma oma geneetilise koodi mõlemat algallikat.



Ärevus. 31. jaanuar 2019
Saatekülaline: holistiline terapeut Kadi Kütt.
Ärevus on sisemine pingeseisund, mis on läinud üle inimese stressitaluvuse piiri. Seda põhjustavad vaimsed protsessid ehk mõtted. Väljendub ärevus aga kehaliselt - varieerudes mõningasest ebamugavusest kuni ääremiselt häirivate kehaliste sümptomiteni ja paanikahoogudeni välja: süda klopib, käed värisevad, raske on keskenduda, mälu võib alt vedada. Söögiisu on olematu või vastupidi – ärevuse maandamiseks käivad hambad päev läbi millegi kallal. Unerütm on segatud.
Tundub justkui, et kehal on midagi viga, aga keha viga saab alguse hoopis peast. Äreva inimese meel on murelik ja rahutu. Ta on pinges. Ja pinges inimene ärritub kergesti. Kui sa näed kedagi, kes ärritub lihtsa küsimuse peale, et millal tuled või kuidas elad või kui näed liikluses kedagi, kes sajatab, siis võid kindel olla – ta on ärevuses.
Ärevus on seotud ka hormonaalse tasakaaluga. Näiteks neil inimestel, kel östrogeenitase on madal, on ärevus kõrgem. Peresaade keskendub siiski ärevuse psühholoogilistele põhjustele ja uurib, mida saab ette võtta, et ärevus väheneks.



Julgus. 17. jaanuar 2019
Saatekülaline: enesearengu treener Raimo Ülavere.
Kui oleme oma elus millegagi rahulolematud, siis vajame muutust. Oleks vaja midagi alustada. Või vastupidi – hoopis lõpetada, millestki/kellestki vabaneda. Või teha midagi teistmoodi, nii et miski läheks paremaks.
Ihaldades muutust paremuse suunas, lubab nii mõnigi meist:
lähen trenni, muudan söömisharjumusi, lõpetan oma aja äraelanud suhte, loobun alkoholist, hakkan igakuiselt raha kõrvale panema, julgen "ei" öelda, lõpetan rutiinseks muutunud töö, ütlen kellelegi välja tõe, et mis ma temast arvan. Ind muutuseks on suur, teotahet justkui on, aga… me hakkame tooma vabandusi, miks me ei saa seda teha, mida sooviksime. 
Tänases "Peresaates" räägime julgusest viia ellu neid muudatusi, mida tahame teha, et tunda suuremat rahulolu oma eluga. Mis aitab meil ellu viia oma otsuseid? Mis meid takistab? Kuidas koguda julgust? Vaatame otsa ka vabandustele, mida toome, et mitte ellu viia seda, mida tegelikult ihkame.




Kuidas kujuneb inimese seksuaalsus? 6. detsember 2018
Saatekülaline: seksuaal- ja pereterapeut Lemme Haldre.
2. osa
Missugused probleemid on täiskasvanute seksuaalsuhtes? Kuidas emadus mõjutab naise seksuaalsust? Miks paarid ei seksi? 
Suurel osal naistest tekib isu seksiks siis, kui nad tunnevad partneriga emotsionaalset lähedust – et nad on hoitud, et nad saavad rääkida oma tunnetest, et mees oleks samal lainepikkusel ja püüaks mõista, mis naise sees toimub. Paljudel meestel tekib emotsionaalse läheduse tunne aga alles siis, kui nad on saanud tunda naise seksuaalset lähedust, kui naine teda puudutab, kallistab, otsib lähendust ja tahab seksida.

Kuidas kujuneb inimese seksuaalsus? 29. november 2018
Saatekülaline: seksuaal- ja pereterapeut Lemme Haldre.
1. osa
Seksuaalsuse roll on aja jooksul palju muutunud. Tänasel päeval pole seks enam sugugi mitte ainult järglaste saamise teenistuses, vaid pigem naudingute allikas ja partnersuhte oluline komponent. Kuidas aga seksuaalsus kujuneb? On see kaasasündinud või kujuneb see kuidagi elu käigus? Räägime sellest, kui olulised on esimesed eluaastad, meie esimesed kiindumussuhted vanematega ja kuidas need kujundavad meie hilisemat seksuaalset mina.
Tänases saates võtame luubi alla lapse esimesed eluaastad, lapse- ja noorukiea.



Mis on ohvrienergia? Kuidas enesehaletsusest pääseda? 15. november 2018
Teame ju kõik seda tunnet – elu on ülekohtune, mulle tehakse liiga. Ohvrienergia võib peale tulla, kui mind on valesti mõistetud, keegi on mind alt vedanud või hüljanud. Kui elu näib nii ebaõiglane.
Vahet pole, kas ohvrienergiasse viis lähedase kaotus, reetmine või plaanide luhtumine. Ohvrienergias inimene tunneb end abitu, kurva või pahasena. Petetuna, õnnetuna ja lootusetuna. Ohvrienergias inimese tähelepanu on sellel, mis on puudu, mitte sellel, mis tal on olemas. Sest sageli on tal reaalselt olemas päris palju, mis võiks teda õnnelikuks teha. Tal on tunne, et asjad on halvasti ja enam paremaks ei lähe. Ta on sundseisus. Ta ei taha seda olukorda, mis tal on või ta ei taha seda teha, mida ta tegema peab.
O
hvrienergias võib olla ka ilma erilisse õnnetusse sattumata. Näiteks siis, kui elus on andmise ja saamise vahekord paigast ära. Nii võib ohvrina tunda end lapsevanem, kes jookseb kui orav rattas või inimene, kes tunneb, et tema kanda on kogu materiaalne vastutus pere olme eest. Arved kuhjuvad kuu algul ja ükskõik kui palju ta ka tööd ei teeks, raha kõrvale panna ei õnnestu.
Räägimegi saates, kuidas ohvrienergia meid mõjutab? Mida me teeme, kui oleme ohvrienergias? Mida tegemata jätame? Ja mida võiks teha, et sellest enesehaletsuse soost pääseda?



Juhtimisteooria suhete maailmas. 1. november 2018
Saatekülaline: pereterapeut Tiit Kõnnussaar.
Organisatsioonikäitumisest on teada, et organisatsioon on tihti juhi nägu. Hea juht suudab teadlikult mõjutada ja suunata oma süsteemi. Juhi nutikusest sõltub, kas temast saab oma peresüsteemi juht või selle ori. Pereorganisatsiooni vaimsed ja füüsilised liidrid peaksid olema vanemad.
Hea juht on osav praktiliste tegevuste delikaatses delegeerimise kunstis. Mine võta kinni, kust pärineb mõnede lapsevanemate veendumus, et ta peab kodus ise kõik ära tegema. Mõnes peres istuvad juba päris suured lapsed laua taga ja nõuavad, et ema neile võileiba teeks ja kapist piima ulataks, siis nad trenni sõidutaks ja koolisärgi ära triigiks. Laua tagant lahkuvad nad enda järelt koristamata. Hea juht, nagu teada, ei tee sugugi kõike ise, vaid jagab osa ülesandeid laiali, jälgib nende täitmist, suunab, motiveerib ja premeerib hea töö eest. Heale perejuhile endale on preemiaks lisaks täiendavatele puhkepausidele lapsed, kelle võimalus elus hakkama saada on hoopis parem kui abituks kasvatatud võsukestel.



Hingehaavad. 18. oktoober 2018
Saatekülaline: Peep Vain.
Kehaline haav jookseb verd. Emotsionaalsete kannatuste mõõtmine ja kirjeldamine on keerulisem. Haav nagu oleks ja valus on ka, aga mis täpselt valutab ja kus? Kas pisarad hingehaava puhul on sama mis veri kehalise haava puhul? Aga iga hingehaav ei ajagi nutma. Mõni hingehaav võib meid teha vihaseks. Või hoopis tuimaks ja tundetuks. Hingevalu võib võtta rõõmsa meele. Hingevalu võib röövida elutahte. Mis on hingehaav ja kuidas hingehaava ravida?
Selleks, et hingehaavaga saaks teha rahu, peab seda kõigepealt teadvustama. Mõnikord suudame ise oma hingehaavadega silmitsi olla. Aga mõnikord on need lood nii valusad, et ei tahaks kohe kuidagi meenutada. Inimene vaatab oma hingehaava siis, kui ta selleks valmis on. Või kui sellesse mitte vaatamine enam võimalik pole, sest märkame, et hingehaav ei lase elada, mõjutab käitumist ja suhteid.
Valu muudab inimesed kergesti ärrituvaks, ärevaks ja agressiivseks. Nii kehaline kui hingevalu. Seega, võib öelda, et nii ärritunud kui kurjade inimeste ühine joon on mingi valu. Hingehaav tekitab tavaliselt ikka kurbust. Kogunenud kurbus võib muutuda kurjuseks. Ja sestap muutuvad ka kurjad inimesed mõistetavaks – neil kuskilt miski valutab.



Kõrvalsuhe. 4. oktoober 2018
Mis on truudusetus? Mis saab paarisuhtest pärast kõrvalsuhte ilmsikstulekut? Kas üht suhet saab kõrvalsuhtekindlaks muuta?
Päris suure osa terapeudi poole pöördujatest moodustavad suhtekolmnurgas olevad inimesed. Inimesed, kelle partner pole olnud neile truu. Neil on valus, sest nende usaldus saab murtud ja sageli vajutab see kahtlusepitseri kogu eelnenud suhtele. Isegi kogu eelnenud elule. Pöörduvad inimesed, kes on sattunud kolmanda rolli. Neilgi on valus. Ja pöörduvad inimesed, kes on murdnud truudust. Mõned neist on hämmingus, et kuidas see nendega juhtuda võis. Ja mõned on avastanud, et see on nende korduma kippuv muster. Neilgi on valus. Need valud on väga erinevad. Truudustetel on süütunne ja valu, et nad teevad oma partnerile haiget. Mõnikord piinab neid häbi. Mõnikord on nad lõhestunud kahe suhte vahel ega tea, mida teha. Kellelegi ei tahaks valu teha, eriti mitte oma lastele. Mõnikord põevad nad armuvalu, sest loobuvad oma põhisuhte nimel kellestki, kes on sügaval hinges. Ja nad leinavad. Ja mõnikord valivad nad minna uude suhtesse ja leinavad oma vana suhte lõppu.
Kui üks nähtus on nii laiapõhjaline, siis oleks mõistlik seda põhjalikumalt uurida. Lihtne on hukka mõista, eriti kui endal sellist kogemust pole. Keerulisem on mõista. Ent kuna see fenomen puudutab meist vähemalt iga neljandat, on mõistlik kuulata nn vasakule panijaid, neid, kelle pärast petetakse ja petetuid endid. Et proovida mõista.





ESIMENE HOOAEG

Pere- ja paariteraapia. 31. mai 2018
Saatekülaline: pereterapeut Kärt Kase.
Aastaid valitses meil mentaliteet, et inimene peab oma hinge- ja suhteküsimustega ise hakkama saama. Tänapäeval on see oluliselt muutunud. Abi küsimine pole enam nõrkuse märk, vaid vastupidi, näitab inimese julgust ja soovi areneda.
Me ei suuda olla ise kompetentsed kõigil aladel. Kui ikka juuraharidust pole, aga abi on vaja, siis on otstarbekam pöörduda juristi poole. Rääkimata automehhaaniku või kirurgi usaldamise mõistlikkusest vastavate murede korral. Treenitud terapeudisilm näeb paaride ja perede suhtemustreid sageli kõrvalt paremini. Inimene võib jääda oma muresse kinni ja ta ei näe alternatiivseid lahendusi. Nõustamine pakub inimesele abi tema sisemaailma harmoniseerimise ja suhete korrastamise juures. Aga samas – nõustamine ei tähenda seda, et terapeut annab nõu, vaid pigem ikka seda, et "töö toimub tellija materjalist" ja vastuseid otsitakse kliendi enda seest.


Vastused kuulajate küsimustele. 24. mai 2018
Saatekülalised: pereterapeudid Monika Koppel ja Marina Paula Eberth.
5. mail, avalikul saate salvestusel tuli vastamisele valik aasta jooksul laekunud kuulajaküsimustest. Muuhulgas:
* Kas inimene saab olla üksinda täiuslik?
* Kas on tõsi, et naised tülitsevad suhtes rohkem kui mehed?
* Kuidas vastata partnerile, kui ta räägib minuga tõredalt ja ebaviisakalt?
* Mis võib juhtuda kui ema ja poeg on üleseotud?
* Lahkumineku rituaalid. Lahkuminek tüliga või kooselu lõpu tähistamine?
* Kuidas lahendada võimuvõitluse faas, kui põhiprobleem on alkohol? 
* Ajaga olen aru saanud, et olen emale väga sarnane. Miks ma emast eemal olles mõistan teda ja ebamugavustunne on peaaegu olematu, aga kui ma temaga koos olen, siis tekkib eemaletõukav tunne ja mõistmine tuleb palju raskemalt?


Maskid ja kaitsemehhanismid. 17. mai 2018
Meie isiksuse tuuma võib teise sõnaga kutsuda egoks. Ego on õrn, ta saab tihti haavata. Näidata kogu aeg maailmale seda, mida me tegelikult mõtleme ja tunneme, on ohtlik ja läbimõtlematu. Et end välismaailma eest kaitsta, varjuvad inimesed niinimetatud maski taha. Maskid on meiega kõigis me suhetes. Maske aitavad alal hoida ego kaitsemehhanismid. Aga eks need maskid jäävad nii mõnigi kord näkku kinni. Sageli on meie psüühika allhoovused, mis meie käitumist kujundavad, ka meile endale teadmata. Öelda kellegi kohta – ma tunnen teda läbi ja lõhki, on tegelikult võimatu.
Hea küsimus on aga – kui palju me iseend tunneme? Kui palju oskame ja julgeme vaadata maski taha? Kui palju me tunneme oma kaitsemehhanisme, mis need maskid moodustavad? Kas, mis ja millal on kaitsemehhanismid eluterved, missugused mitte?


Ema arhetüüp – looja, hoidja ja hävitaja. 10. mai 2018
Saatekülaline: psühholoog Marina Paula Eberth.
5. mail toimus Pärnu Rannahotellis emadepäevale pühendatud saate avalik salvestus. Kõne all olid arhetüüpsed piisavalt hea ema, kanaema, rongaema. Ema, kui lapse esimene erootiline suhe ja ema kui lapse suurim frustreerija. Miks peab ema enda sees leidma nii looja, hoidja kui ka hävitaja? Kuidas ema arhetüüp kohandub kõigile loojatele – nii neile, kes on sünnitanud kui neile, kelle keha ei ole selleks loodud – näiteks mehed. Platon rääkis juba antiikajal, et kõik inimesed saavad olla viljakad ja rasedad. Emad kehalt, aga kõik teised oma peas. Ema energia on võluri energia, kes loob ideest mateeria.



Pahad lapsed. 03. mai 2018

Saatekülaline: pereterapeut Tiit Kõnnussaar.

Autorooli ja liiklusesse me autokooli läbimata ei lähe. Kuid vanemlikku rolli, mis on nii palju suuremate väljakutsetega kui liiklus, sukeldume sageli pea ees, kaasavaraks suhteteadmised ja kasvatusprintsiibid oma päritoluperest. Nii lihtne on olla vanem, kui laps vastab meie ootustele, aga kindlasti tuleb meie lapsevanemaks olemise karjääri jooksul ette olukordi, kus lapse käitumine ootustele üldse ei vasta. Kui tahaks öelda – sa oled paha laps! On selle olukorras ikka süüdi laps või vastutab olukorra eest, pigem vanem?



Lapse elukorraldus pärast lahutust. 26. aprill 2018
Mis on lapsele parim elukorraldus, kui tema bioloogilised vanemad on otsustanud hakata lahus elama? Sõltumata sellest, kes lahkus või mis põhjusel ta lahkus, tuleb esimese sammuna korraldada lapse kontakti alalhoidmine mõlema vanemaga (ei laiene muidugi vägivaldsete ja/või vastutustundetute vanemate puhul, kes lapse turvalisuse ohtu seavad).

Lapsele ei tohi panna otsustamise raskust, kus ta elab ning millal ta teise vanemaga kohtub. See veeretab otsustamise vastutuse koorma vanematelt lapse õlgadele ja paneb ta ränkraskesse lojaalsuskonflikti. Väikelaps ei adu veel enda vajadusi, ta ei oska sõnastada, et ta vajab kontakti mõlemaga. Kui ta pannakse valiku ette, tundub lapsele, et ta peab valima ühe VÕI teise. Ta ei oska veel niimoodi mõelda, et ta saab valida NII ÜHE KUI teise.

Head kokkulepped sünnivad siis, kui vanemad tõesti oskavad kuulata ja mõista, mida laps tunneb ning lähtuvad lapse huvidest. Tihti aitab parema lahenduse leidmiseks õige ülesande sõnastus: mitte rääkida vanema ajast lapsega vaid lapse ajast vanemaga.



Lahutus ja kärgpere. 19. aprill 2018
Kunagi varem ei ole elu olnud nii selgelt isikukeskne, soodustades isikliku õnne otsimist. Kohustused ja ühiskondlik norm ei hoia enam paarilisi koos nii tugevalt kui endistel aegadel. Lahutajaks ei ole enamasti enam surm, vaid hoopis elu. Ehkki paljud löövad oma suhtele kindlasti liiga kergelt käega, on siiski hea, et lahutamine pole enam häbimärgistatud. Suhtest võib ja mõnikord peabki lahkuma, kui see üldse rahuldust ei paku ning aina negatiivseid emotsioone tekitab. Kuid mis saab lastest? Tõsi ta ju on: parim koht lapsel kasvamiseks asub kahe bioloogilise vanema armastavas ja hoolivas suhtes. Just nimelt suhtes, sest isegi kui kumbki vanem eraldi last küll armastab, aga vanemate omavaheline suhe on külm või vaenulik, on see lapsele kehvapoolne eeskuju tulevaseks eluks.
Laste lahkuminekujärgsed traumad ei tulene lahkuminekust kui suhte lõpetamise protsessist; mitte sellest, et mindi lahku, vaid sellest, kuidas lahku mindi, vanemate reaktsioonidest lahutusele ja sellele järgnevale elukorraldusele. Traumeeriv on vanemate sõda ning laste ees ja peal väljaelatud valu. Lapse kõige sügavamad traumad tulevad sellest, kui vanem, keda laps ise tähtsaks peab, tema elust kaob. Kuigi partneritevaheline suhe lõpeb, ei tohiks lõppeda endiste partnerite vanemlik liit. Mis on kõige olulisemad asjad, mida äsja lahku läinud vanemad peaksid silmas pidama oma ühiste lastega tegelemisel? Mida ei tohi mitte kunagi ja mitte mingil juhul oma lapsele pärast lahkuminekut öelda?



Truudusetus ja kõrvalsuhted. 12. aprill 2018
Saatekülaline: psühholoog Marina Paula Eberth.
Jätkame eelmises saates pooleli jäänud juttu kirest ja armastuse erinevatest vormidest. Millised protsessid paarisuhtes ja vähemalt ühe partneri sees valmistavad ette pinnast kõrvalsuhteks? Truudusetus ei tähenda ju alati, et armastus partneri vastu otsa sai ja tahetakse partnerist lahku minna. Agape hooliv armastus on enamasti sellisel paaril veel alles. Erosest kannustatud tunde taga on vajadus seikluslikkuse järele, vajadus ennast proovile panna ja iseennast taasavastada. Arutame ka seda, kas suhte peaks lõpetama, kui partner on hälbinud kõrvalsuhtesse. Ja veel arutleme suhtemaailma uue trendi – polüamooria üle. Kas mitme partneri üheaegne armastamine on võimalik?


Kirg pikaajalises suhtes. 5. aprill 2018
Saatekülaline: Marina Paula Eberth.
On see võimalik, et kirg püsib paarisuhtes pikki aastaid? Või võiksime leppida sellega, et kirg, mis paneb Päikese särama, Kuu kumama, tõstab ihalusobjekti täiuse etaloniks, lööb vererõhu üles ja põlved nõrgaks, on mööduv kui kevadine külmetus?
Lähisuhteid mõjutavad meie kaks inimlikku, kuid vastandlikku baasvajadust:
1. Vajadus turvalisuse, püsivuse, rahu ja usalduse järele. Selle järele, mida kirjeldab sõna „kodu“
2. Vajadus uudsuse, seikluse, riski ja ohu järele. Erutava ja erootilise järele.
Kuidas elada nende vastukäivate vajadustega? Missuguses vahekorras peaks Erost ja Agapet pikaajalise suhte kokteilis segama?


Vananemine. 29. märts 2018
Saatekülaline: Aune Past.
Räägime elutervest küpsemisest ja elukogemuse kogumisest. Aga ka mutistumisest ja ätistumisest ning sellest, kuidas neid protsesse ohjas hoida. Kas vanuse kasvades võib vaim virguda, kuigi keha tasahilju kuhtub? Vananemise tunnistamine ei ole kerge ja me kipume kõigest hingest selle vastu võitlema. Kuid võitlus paratamatuse vastu paneb meid kannatama. Vananemine tuleb ju niikuinii. Sellega toime tulekuks on vaja sisemist rahu, meelerahu. Leppimise oskust. Leppimist sellega, et välimus muutub, et keha ei jaksa enam nii palju, et kõigest ei saa aru, et mitut asja ühekorraga enam ei tee. Vananemine võiks olla aeg, kus õpime paljutki uue pilguga vaatama. Rahuliku, küpse ja sõbraliku pilguga. Vananedes muutuvad inimesed lahkemaks või kibedamaks, kui nad olid küpses keskeas. Kummas suunas – see valik on iga inimese enda teha.


Suhte kolmnurgad. 22. märts 2018
Saatekülaline: pereterapeut Monika Koppel.

Kui paarisuhe läheb pingeliseks, võtab vähemalt üks paarilistest pinge maandamiseks kedagi või midagi endale appi. Kolmas maandab paari pinged. Sellesse kolmnurka võib kaasata keda ja mida iganes. See võib olla laps, ühe partneri vanem, sõber, armuke. Või hoopis töö, hobi, alkohol, koer, trenn või kas või ülemäärane koristamine. Rõhk on siin just sõnal ülemäärane, mil vajalikust või toredast tegevusest saab paarisuhtest eemale hoidmise või põgenemise moodus. Siit jõuame erinevate generatsioonide teemani. Eks me oma vanemate suhet vaadates saame ju esimese kogemuse paarisuhtest. Kuidas me vanemad omavahel hakkama said? Kas ka nemad vajasid oma suhtes kellegi või millegi kolmanda abi?



Viha. 15. märts 2018

Saatekülaline: psühhoanalüütik Ants Parktal.

Vihal on igas suhtes oma koht. See loob paarisuhtes võimaluse loovateks või purustavateks arenguteks. Me kõik tunneme viha, kui asjad ei suju nii nagu meile meeldib. Paarisuhe on ilmselgelt üks koht, kus ikka tekivad lahkarvamused ja sellega seoses ka viha. Meie esimene suhe on aga alati emaga. Viha on ka sellesse suhtesse alati sisse programmeeritud. Kusjuures mõlemale poolele – nii lapsele kui emale. Sellest rääkimine on aga sageli tabuteema. Kas ja kuidas aga viha välja elada?


Naiste elutervetest arhetüüpidest ja nende varjupooltest. 8. märts 2018

Naiseks olemine on keeruline, sest naisel on palju rolle, mida on omavahel raske sobitada. Paljud tublid naised saavad hästi hakkama praktilise eluga, on pühendunud emad oma lastele ja suurepärased perenaised oma kodus. Leidub tarku ja autoriteetseid naisi, kelles on kuningannalikku väärikust, mis paneb neid austama. Aga mis elu see on, milles töö ja asjalikkuse kõrval pole ruumi tütarlapselikul muretusel ja rõõmsal naerul? Süda on tühi ja külm, kui puudub armastaja energia, pole kuumi suudlusi ja kirglikku lähedust. Kahju küll, kuid küpset naiselikkust, kus need naiseksolemise erinevad tahud on välja elatud nii mõnusalt, et elu pakub rõõmu ka naisele endale, kohtame tänapäeval mitte ülemäära sageli. Kahjuks. See ei peaks nii olema. Kuidas elada oma elu selliseks, et just need eluterved arhetüübid tooni annaksid?


Kuidas taltsutada meelt? 1. märts 2018
Saatekülaline: kliiniline psühholoog Anni Kuusik.

Laias laastus ei ole meil võimalik kontrollida elu. Ainus, mis meile oskusliku elu ja mõttetegevuse tulemusena saab alluda, on meie meel. Paljud kurdavad, et ei saa midagi parata kui mõtted ise lähevad mingi teema juurde, püsivad seal ja ajavad hulluks. Aga kas me siiski saame midagi oma meele ja mõtetega ette võtta?



Miks on tõrjumine nii valus? Partneri tundmaõppimise intervjuu 22. veebruar 2018

Tõrjutuse tunne on meile kõigile tuttav. Oleme ilmselt kõik tundnud lapsepõlves, kui on valus on, kui sind ei kutsuta sünnipäevale, kui su sõber leiab endale uue seltskonna ja ei kutsu sind sellega ühinema, kui teised sind mängu ei võta, kui sa oled viimane, keda võistkonda valitakse. Täiskasvanuna kogeme tõrjutust sageli veelgi valusamalt - inimene, kellega tahaksime sõbrustada, ei tundu meist huvitatud. Sõber ei helista tagasi. Tööandja, kelle juures tahaks töötada, ei võta jutule, või tänatakse viisakalt ja öeldakse, et see kollektiiv enam su teeneid ei vaja. Enamik saab meist vastu näppe ka armusuhetes. Mida tõrjumine meiega teeb? Kuidas end aidata?

Räägime ka sellest, kuidas oma partneriga paremini tuttavaks saada. Kas on võimalik varakult tuvastada ohumärke, et vältida suhtesse sattumist inimesega, kes osutub hiljem vägivaldseks, hoolimatuks või lihtsalt sobimatuks? Või saada varakult teada valdkonnad, mille käsitlemist tulevases kooselus tuleb delikaatsemalt võtta. Küsimusi, mida tundmaõppimise käigus oma partneriga läbi käia, saad lugeda saate kodulehelt. 



Mis on kiindumussuhe? 15. veebruar 2018
Saatekülaline: pereterapeut Roman Timofejev.
Täiskasvanute romantiline armastus on kiindumussuhe justnagu kiindumus ema ja lapse vahel. Igas vanuses inimestele on omane otsida ja säilitada emotsionaalset lähedust vähemalt ühe kaaslasega. Eriliselt vajame seda kaaslast siis, kui oleme stressis, ebakindlad või ärevad. Millised on inimeste kiindumusstiilid? Kuidas meie esmane kiindumussuhe vanematega mõjutab seda, kuidas täiskasvanuna kiindume? Kuidas me kiindumusstiilid mõjutavad meie käitumist?



Interneti ja tehnikavidinate mõju suhetele. 8. veebruar 2018
Saatekülaline: pereterapeut Kätlin Konstabel.
Internet ümbritseb meid kõikjal. Internet pakub teadmisi, meelelahutust, seltsi. Isegi seksi. Võrgus aja veetmine toob kaasa paradoksi – internet toob maailma koju kätte, suhtlusvõrgustikud ühendavad inimesi, aga ometi – paljud on just tänu pidevale võrgus olemisele võõrdunud nii maailmast, lähedastest kui ka iseendast. Nad veedavad võrgus palju rohkem aega, kui lihast ja luust inimeste keskel. Kuidas internet ja tehnikavidinad meid ja meie suhteid mõjutavad, milliseid käitumisi see kaasa toob?



Laps võimupositsioonil. Kuulamise tähtsusest. 1. veebruar 2018
Saatekülaline: pereterapeut Meelike Saarna.
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld, õpetati vanasti. Teeks selle vanasõna ümber – rääkimine hõbe, kuulamine kuld. Kuulamisoskus on iga hea suhte alustala ja üldse üks olulisim suhtlemisoskus. Neil, kes oskavad teist inimest kuulata, on palju lihtsam olla nende inimestega kontaktis. Ja kui veel oskaks mitte ainult kõrvadega kuulata, vaid ka südamega, oleks maailm ilmselt palju helgem paik.
Saadet alustame teemal, miks mõnikord annab peres täiskasvanu oma võimupositsiooni lapsele ja kuidas see lapsele mõjub.


Kellele kuulub perekonnas võim? 25. jaanuar 2018
Sedapuhku käib jutt perekonna struktuurist. Pereprobleemid tekivad tihti sellest, et perekonna ülesehituse mustrid on paigast ära. Ideaalis juhib perekonda vanemate liit kus partnerid teevad koostööd ja on kõrgemal hierarhilisel positsioonil. Lapsed on alumisel positsioonil ja alluvad selles hierarhias oma vanematele. Muidugi võivad ka vanematel tekkida omavahelised hierarhiad.
Mõnikord juhtub aga nii, et üks vanem on liidus hoopis lapsega ja teisel vanemal puudub sõnaõigus. Mõnikord taandub üks vanem perekonna juhtpositsioonilt alkoholi, haiguse või lihtsalt vastutustundetuse tõttu. Päris halval juhul juhib perekonda aga hoopis laps.
Kuidas mõjub selline olukord lapsele? Mida toob see kaasa partnerite suhtele?


Emotsionaalne vägivald. 19. jaanuar 2018
Saatekülaline: paariterapeut Kadri Sakala.
Emotsionaalse vägivallaga on asjad keerulisemad kui füüsilisega. Nähtavat jälge justkui ei jää, valu hinges võib olla aga sootuks teravam. Enamasti on emotsionaalse vägivalla armid kauaaegsemadki kui füüsilise löögi korral. Lapsepõlves saadud hingehaavad võivad anda end tunda kogu elu.
Paarisuhtes kogetud emotsionaalne vägivald lõhub usaldust partneri ja vastassoo vastu. Mis on emotsionaalne vägivald? Kuidas end selle eest kaitsta?


Mis on lein ja kuidas sellega elada? 11. jaanuar 2018
Saatekülaline: pereterapeut Naatan Haamer.
Oleme harjunud mõtlema leinast kui tundest, mis järgneb kellegi surmale. Ometigi on lein palju laiem mõiste. Kogeme leina, kui peame lahti laskma kellestki või millestki, millest me loobuda ei taha. Kogeme leina, kui kaob tervis, noorus, lõpeb paari- või sõprussuhe. Ka iseenesest väga positiivsete sündmustega võib kaasneda lein – näiteks saab su laps suureks ja lahkub kodunt. Leinas on palju erinevaid tundeid – ennekõike kurbus, tühjus, igatsus. Aga võivad olla ka tunded, mida me endale ega teistele tunnistada ei taha - viha, süü, häbi. Miks on oluline need tunded läbi elada? Miks ei ole mõistlik lemmiku kaotanud lapse leina uue koduloomaga summutada? Kas naised ja mehed leinavad erinevalt?


Paarisuhte ABC. 4. jaanuar 2018
Kui oled Peresaateni alles jõudnud ja ei soovi kõiki saateid üle kuulata, on see saade sobilik alustamiseks. Teen lühikokkuvõtte kõigist möödunud aastal kõne all olnud teemadest. Kui mõni teema puudutab lähemalt, saad vastava saate täispikkuses järele kuulata. Mõistagi on see tagasivaade ka hea koht kuuldu meenutamiseks. Sageli on teada-tuntud mõtete kuulmine uues kontekstis vägagi värskendav.


Traditsioonid ja aasta eredad hetked. 14. detsember 2017
Missugused Sinu lapsepõlvest pärit traditsioonid teevad südame soojaks kui nende peale tagasi mõtled? Kuidas sobitada erinevatest päritoluperedest pärit traditsioone uue pere loomisel? Ja luua uusi? Miks üldse traditsioone hoida?
Miks ja kuidas võiks möödunud aasta eredamad hetked - nii naudingud, rõõm, kui ka kurvastused ja õppetunnid veel korra (või mitugi) silme eest ja südamest läbi? Mõelda sellelegi, kes olid Sinu jaoks sel aastal olulisimad inimesed? 
Rohkem infot saates viidatud 5 aasta logiraamatu Aasta eredad hetked kohta saab siit.


Armastuse hoidmine. 7. detsember 2017
Saatekülaline: pereterapeut Aita Keerberg.
Armastus ja moraal. Kõrvalsuhted. Mis juhtuks, kui ühiskondlik norm oleks tähtajalised kooselulepingud? Kas teadmine, et 3-4-5 aasta pärast seisab ees otsus: uuendame suhet või läheme laiali paneb rohkem iseenda keha, hinge ja vaimu eest hoolitsema ning ka suhtesse enam panustama? Millal ja miks oleks mõistlik pidada "suhte arenguvestlusi" ja mis nende pidamist takistab? Oletamisest ja omistamisest. Kuidas konflikte hästi lahendada?

Naise seksuaalsus. 30. november 2017
Miks elutervel naisel võib paarisuhtes kaduda kontakt oma seksuaalsusega? Miks tema käed enam kallistuseks ei tõuse? Kuidas mõjutavad seksuaalsust tervise probleemid, väsimus ja väikesed lapsed, iha ja turvatunde kadumine? Kuidas hoida seksuaalsust?
Samal teemal on ka kuulajakiri.

Suhteoskused. 23. november 2017
Saatekülaline: psühhoterapeut Andres Sild.
Mis on psühhodraama ja PREP paarisuhte koolitus? Miks ja kuidas peaks omandama suhteoskusi? Turvalisus kui suhet koos hoidev liim. Mis on suhte purustajad? Kuulamise tähtsus. Miks on oluline teadvustada ja sõnastada oma ootusi suhtele? Ja neist ootustest rääkida. Suhte koos loomine. Mängulisus.
Mis on sinu elu lugu?

Leppimine. 16. november 2017
Leppimise ja lepituskatsete olulisus suhtes. Kuidas tülid nii lõpetada, et need ei jääks liivaterana hinge kratsima.
Kuulajakiri on kroonilisest probleemist: mees teeb tublisti tööd ja peab pere üleval, kuid naise silmis ei ole teda kaugeltki piisavalt kodus ei tema ega laste jaoks. Kirjale vastamine võimaldas arutleda kolme kannatusest väljumise võimaluse üle. Nendeks on: muuta olukorda, väljuda olukorrast või muuta suhtumist. Need valikud näivad valusad või võimatudki, kuid neljas variant on kannatus.

Piirid suhtes (2. osa). 9. november 2017
Saatekülaline: pereterapeut Tiit Kõnnussaar.
Mis on liiga hea mehe ja liiga hea naise sündroom? Sümbiootiline suhe ja iseseisvumine. Miks on oluline eristada oma tundeid ja vajadusi oma partneri tunnetest? Kuidas suhted vanematega mõjutavad tulevast suhet partneriga? Piirid ja lähedus. Kuidas tunda iseenda „jäämäe“ veealust osa ja kuidas seda teistele näidata? Mina-sõnumid. Kuidas öelda „Ei“. Piirid ja vastutus.


Piirid suhtes (1. osa). 2. november 2017
Saatekülaline: pereterapeut Tiit Kõnnussaar.
Miks on suhetes vaja piire? Mis juhtub kui piire ületatakse? Kas ja kuidas seada piire laste kasvatamisel? Milles erinevad intuitiivne ja teadlik kasvatus? Kuidas erinevad piirid ja reeglid? Mida on vaja piiride seadmisel silmas pidada?


Kroonilised ning lahendatavad probleemid suhtes. 26. oktoober 2017
Millised on suhte kroonilised probleemid ja millised lahendatavad? Kuidas nendega käituda?
Kuulajaküsimus: missugust tähelepanu ja tunnustust oma partnerit ihkame?


Mis juhtub paarisuhtes, kui sünnib laps? 19. oktoober 2017
Saatekülaline: pereterapeut Siiri Tõniste.
Mis toimub perekonnas kui perre sünnib laps – kui paarisuhtele lisandub vanemlik suhe? Millised muutused kaasnevad lapse ootuse ja sünniga ning kuidas see mõjutab paarisuhet? Missugused on partnerite uued rollid ja ülesanded? Kuidas anda ja küsida tuge?


Pikaaegne armastus. 12. oktoober 2017 
Kas armastus on roostevabast või roostetavast materjalist? Mida teevad need armastajad teisiti, kel on õnnestunud hoida arm haljana ka läbi pikkade aastate? Ja mis paneb armastuse roostetama? Mis tekitab paarisuhtes tülisid? Millest tekib võõrandumine? Kuidas hoida usaldust?
Kuulajaküsimus: kas iga paar peab ilmtingimata võimuvõitluse läbima?


Seksuaalsus. 5. oktoober 2017
Saatekülaline: psühhoterapeut Meelis Sütt.
Seksuaalsuse kujunemine lapsepõlves. Miks on seksuaalsus paarisuhtes oluline? Kuidas hakkama saada ajal kui väikeste laste kõrval seks ja seksuaalsus ununema kipuvad? Mis mahub seksuaalsuse mõiste alla?


Paarisuhte faasid. 28. september 2017 
Kuidas romantiline faas läheb üle argipäevaks ja võimuvõitluseks. Kuidas vältida võõrandumist ja leida (taas)pühendumine?
Kuulajaküsimus: Mida teha, kui partnerid tahavad suhtes erinevaid asju? Kas kooselu on üks pidev kompromiss?


Miks me vajame suhet? 21. september 2017 
Vanemad kui lapse maamärgid. Millel baseerub õnnetunne? Egoismil ja partnerlusel baseeruvad suhted. Intellektuaalsed, sotsiaalsed, seksuaalsed, pragmaatilised, spirituaalsed, emotsionaalsed vajadused. Kuidas vajadustest teada anda ja kuidas neid vastastikku rahuldada?
Kuulajaküsimus: Miks tihti tõmbuvad inimesed, kes oma loomuomadustelt on vastandlikud?


Mees tänapäeva maailmas. 16. september 2017
Saatekülaline: psühhoterapeut Endel Talvik.
Inspireerituna saabuvast meeste vaimsele ja füüsilisele tervisele pühendatud Meeste Elustiilinädalast on juttu mehest tänapäeva maailmas: missugused on meeste suurimad mured ja rõõmud, kuidas olla mees muutuvate soorollide ja stereotüüpide ajastul, millises suunas areneb tänapäeva mees, kuidas mitte ätistuda, ...



Sissejuhatav osa. 9. september 2017
Milleks inimesed tõmbuvad? Millised on perekonnaelu faasid? Millega arvestada mesinädalate faasis, millega siis, kui sünnivad väikesed lapsed ja siis, kui nad kasvavad suuremaks? Kuidas kujuneb lapse enesehinnang? Mis on perekonna jäävuse seadus? Miks inimesed tõmbuvad ja moodustavad paari?