Individuaalne nõustamine (individuaalteraapia)

Nõustamine ei tähenda, et terapeudil on kliendile valmis lahendused või nõuanded. Teraapia käigus uuritakse kliendi probleemi põhjuseid ja kaalutakse erinevaid valikuvõimalusi, et klient jõuaks enda jaoks rahuldava lahenduseni. Sageli tähendab nõustamine hoopis kliendi jõustamist, et ta jaksaks oma valikuvariante kaaluda ning neid ellu viia. 

Individuaalsele nõustamisele võib pöörduda väga erinevate olukordade puhul:
kui elu häirivad suhteprobleemid või on näriv tunne, et suhe ei arene päris nii nagu võiks, kui on lapsekasvatusega või hoopis vanematega läbisaamisest tingitud küsimused. Mõnikord pöörduvad inimesed stressi või hingevalu pärast, teinekord aga lihtsalt selle pärast, et tahaks end kellelegi neutraalsele kuulajale „tühjaks rääkida“. 

Iga kingsepp peaks jääma oma liistude juurde. Mina olen valinud oma liistudeks suhted ja inimese läbisaamise iseendaga. Depressiooni, ärevuse, sõltuvuste ravi jääb kliiniliste psühholoogide pärusmaaks.

Usun, et see, kui hästi me end elus tunneme, sõltub suures osas mitte nendest sündmustest ja kohtumistest, mis meiega elus juhtuvad, vaid tähendusest, mida me nendele sündmustele ja kohtumistele anname. Need tähendused sõltuvad omakorda sellest, kuidas me oleme õppinud maailma tajuma.

Nõustamine annab võimaluse uurida, millised kogemused on vorminud meie maailmataju ning küsida endalt, miks reageerime elusündmustele just sellisel viisil nagu seda teeme. Terapeudi abil, läbi nende protsesside teadvustamise, on võimalik õppida alternatiivseid taju- ja tähenduste võimalusi.

Maailma kontrollida on võimatu, seda muuta väga raske. Oma mõtteid muuta ja mõtete kaudu enesetunnet ning maailmataju helgemaks ja paremaks muuta – see on võimalik. Inimesele, kes on endaga või oma suhetega puntrasse jooksnud, tundub olukord tihti väljapääsmatu. Ometigi on peaaegu igast olukorrast väljapääs, aga selleks tuleb teha otsustav valik. Valimata jätmise või valiku edasilükkamise korral astub/jääb inimese ellu kannatus.

Teraapias saab analüüsida valikut kolme võimaluse vahel:

1. Lahkuda olukorrast.
2. Muuta olukorda.
3. Muuta oma suhtumist.

Lahkumine. On olukordi, kus ainus viis vältida kannatust on lahkuda. Mõni suhe on nii laastav, et sellesse jäämine on mõttetu või ruineeriv. Ahistavast keskkonnast lahkumine võib olla tervendav, ehkki muutus võib esialgu tunduda maailma kokkuvarisemisena. Alati seda valikut teha ei saa. Ning pole tarviski.

Olukorra muutmine nõuab nutikust. Tavaliselt inimesed, kes on jänni jäänud, ei oska enam olukorda muuta. Pereteraapia kinnitab, et muutus ühes inimeses toob kaasa muutuse kogu süsteemis. Tihti on olukorra ja selle muutmise võimaluste hindamiseks vaja värsket pilku.


Suhtumise muutmine. Kui olukorrast pole võimalik lahkuda ja olukorda ei saa/oska muuta, jääb üle muuta suhtumist. Iseennast. Oma mõtteid ja vaatenurka. 
Oleme õnneks edasi liikunud selle dogma juurest, et abi küsimine näitab inimese nõrkust ja rumalust. Vastupidi – abi küsimine näitab küpsust, tugevust ja siirast soovi targemaks saada, areneda.

Mõnikord on kõik kolm valikut võimalikud, mõnikord vaid üks. 
Mõnikord tundub, et ükski ei variant ei sobi. Enamasti on valik raske, kuid selle peab tegema. Ka siis, kui esmapilgul tunduvad kõik valikud võimatud. Peab valima – sest neljas variant on kannatus. Me ei saa muuta minevikus toimunut, ent me saame muuta oma suhtumist ja oma tundeid selle kohta, mis juba toimunud on.

Psühhoteraapia käigus on päris vabastav uurida, kust on tulnud minusse see kurbus, viha, hirm, kadedus, ükskõiksus, süü või häbi. Ehk on aeg kirjutada oma lugu ümber, tuua sinna rohkem energiat, elurõõmu, armastust, vabadust, kergust, tänulikkust ning õppida andestama, elu mängulisemalt võtma? Ja vabaneda nendest lugudest, mis on oma aja ära elanud. Inimese iseloom kujundab ta saatuse. Mina usun, et inimesed on hea tahtmise juures võimelised muutma enda iseloomu ja seeläbi ka saatust.

Seansid ja hinnad

Vaata ka:
Paariteraapia ja pereteraapia
Individuaalne nõustamine looduses