Artiklid ja saated

Sõltuvuse/ebapädevuse skeem

28. august 2026
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: Skeemiterapeudid Katri Lamesoo ja Liis Vahtra-Šmutov

Sõltuvuse/ebapädevuse skeem kirjeldab püsivat tunnet, et inimene ei saa ise hakkama ning vajab teisi enda eest otsustama, juhendama või toetama. Inimesel võib olla raske usaldada oma hinnanguid, teha iseseisvaid otsuseid ja võtta vastutust, sest sisimas tundub, et tal puuduvad selleks vajalikud teadmised, oskused või võimekus. Ka olukordades, kus inimene tegelikult saab hästi hakkama, võib ta endas kahelda ja otsida kinnitust teistelt.

Skeem võib avalduda raskustes otsustamisel, pidevas nõu küsimises, vastutuse delegeerimises või oluliste ülesannete edasilükkamises. Inimene võib vältida uusi olukordi, sest kardab eksida, ebaõnnestuda või näidata, et ta ei saa hakkama. Kui inimene on harjunud toetuma teistele, ei saa ta ka kogemust, et suudab ise otsustada, probleeme lahendada ja raskustega toime tulla. Nii võib sõltuvus hakata iseennast taastootma – mida vähem inimene ise proovib, seda ebapädevamana ta ennast tunneb.

Selles podcasti episoodis arutlevame sõltuvuse/ebapädevuse skeemi olemuse ja päritolu üle ning räägime sellest, kuidas see muster meie igapäevaelu ja suhteid mõjutab. Samuti otsime võimalusi, kuidas õppida rohkem usaldama iseennast, tegema iseseisvaid otsuseid ja kasvatama enesekindlust.

enesehinnang

Kuula saadet Spotifys

Eneseohverduse skeem ehk „Minu vajadused – keda need huvitavad?“

5. juuni 2026
Katrin Saali Saul
Delfi

Inimestest, kes on kõigi jaoks olemas, aga iseenda jaoks kadunud.

Kas oled tundnud, et teiste vajadused on olulisemad kui sinu enda omad? Kui keegi palub abi, ütled automaatselt „jah“, isegi kui sisemine hääl protesteerib? Ja kui sa vahel siiski „ei“ ütled, närib sind pärast süütunne isekas olemise pärast?

Enesesalgamine ei ole lihtsalt lahkus või hoolivus. See on püsiv sisemine uskumus, et teiste vajadused peavad olema esikohal.

Eks me kõik ju ohverdame aeg-ajalt oma vajadusi. Mõnikord lühema, mõnikord pikema perioodi vältel. Eriti just siis, kui lapsed on väikesed. See on loomulik eluetapp, milleta ei jää beebi ellu. Kui aga enda vajaduste eiramine võtab äärmusliku vormi, võib selle taga olla hoopis eneseohverduse skeem.

Skeemiteraapias räägime sügavatest sisemistest mustritest, mis kujunevad enamasti välja lapsepõlves ja hakkavad hiljem märkamatult juhtima meie mõtteid, tundeid ja valikuid. Eneseohverduse skeem ei ole lihtsalt lahkus või hoolivus. See on püsiv sisemine uskumus, et teiste vajadused peavad olema esikohal ja see tuleb enda arvelt. Inimene teeb otsuseid teiste vajadustest lähtuvalt, pööramata tähelepanu enesele ega ka sellele „hinnale“, mida ta emotsionaalselt maksab iseenda vajaduste mittemärkamisest.

Süütunde vältimiseks seab sellise uskumusega inimene teiste heaolu enda omast kõrgemale ning asetab end teiste teenistusse. Pealtnäha võivad eneseohverduse skeemiga inimesed tunduda ideaalsed – nad on hoolivad, abivalmid, empaatilised. Sageli pöördutakse just nende poole, kui on vaja tuge, kuulajat või lahendajat. Ja algusaastatel, kui sisemist ressurssi on, tunnebki inimene end täielikult teistele pühendades tavaliselt hästi, ta tajub end kangelase ja päästjana.

Aga ühel hetkel võib selle nähtava lahkuse all koguneda väsimus, rahulolematus ja tunne, et „mind ennast ei ole nagu kuskil“.

Pikemalt kuula Spotify podcastist “Iseendaks kasvamine” 10. osa.

enesehinnang enesehool läbipõlemine

Edasi loe Delfist

Emotsionaalse pidurdatuse skeem

31. juuli 2026
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: Skeemiterapeudid Kairi Lenk ja Julia Tuisk

Emotsionaalse pidurdatuse skeem tähendab kalduvust hoida liigselt tagasi oma tundeid, käitumisimpulsse ja spontaanset eneseväljendust. Inimene usub, et emotsioonide näitamine on nõrkuse märk, võib tekitada probleeme või viia hukkamõistu ja tõrjumiseni. Seetõttu õpitakse tundeid kontrollima, peitma või ratsionaliseerima.

Väliselt võivad selle skeemiga inimesed paista rahulikud, mõistlikud ja hea enesekontrolliga. Sisemiselt võivad nad aga kogeda üksildust ja pinget ning tajuda, et teised ei tunne neid päriselt. Raskusi võib esineda nii rõõmu, kurbuse, viha kui ka kiindumuse väljendamisel. Sageli eelistatakse rääkida faktidest ja lahendustest, mitte tunnetest.

Skeem kujuneb tavaliselt keskkonnas, kus emotsioonidele ei olnud piisavalt ruumi. Laps võis saada sõnumi, et nutmine, viha, hirm, elevus või haavatavus ei ole lubatud või on midagi häbiväärset ja ohtlikku. Eeskujuks võisid olla täiskasvanud, kes samuti oma tundeid ei väljendanud, või vastupidi, kes väljendasid neid reaktiivsel ja hirmutaval viisil. Mõlemal juhul õpib laps, et turvalisem on emotsioonid enda sisse jätta.

Emotsionaalse pidurdatuse hind võib olla kõrge. Kannatada võivad lähedussuhted, enese mõistmine ning võime kogeda elu täies värvigammas. Tunnete allasurumine ei kaota neid, vaid sageli suurendab sisemist pinget ning kaugenemist iseendast ja teistest.

Selles podcasti episoodis räägime emotsionaalse pidurdatuse skeemi eripäradest ning sellest, miks on oluline õppida oma tundeid ära tundma ja turvaliselt väljendama. Tervenemise eesmärk ei ole kontrolli kaotamine ega impulsiivne käitumine, vaid oskus lubada endale tundeid ja neid ka teistele turvaliselt näidata. Kui inimene julgeb olla autentsem, tekib rohkem lähedust, elurõõmu ja sisemist vabadust.

rõõm suhted üksildus

Kuula saadet Spotifys

Jäikade standardite / ülikriitilisuse skeem

1. juuli 2026
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: Skeemiterapeudid Julia Tuisk ja Kairi Lenk

Jäigad standardid / ülikriitilisus on skeem, mis kirjeldab sisemist survet olla pidevalt parem, saavutada rohkem ja vältida vigu. Inimese väärtusetunne hakkab sõltuma tulemustest ning saavutustest, mistõttu ei tundu miski kunagi piisavalt hea. Ka edu ja tunnustuse korral keskendub tähelepanu pigem puudustele kui saavutustele. Skeem võib avalduda perfektsionismi, jäikade reeglite või kinnisideelise tõhususe nõudena. Inimene usub, et eksimine pole lubatud, puhkus tuleb välja teenida ning iga hetk peaks olema produktiivne. Sageli kaasnevad kõrge ärevus, läbipõlemine, rahulolematus, raskused suhetes ning võimetus oma saavutusi nautida.

Skeemi keskmes on tavaliselt hirm ebapiisavuse ees. Sisemine Kriitik püüab kaitsta inimest häbi, kriitika ja läbikukkumise eest, kuid teeb seda pideva (enese)süüdistamise kaudu. Sageli peitub selle all sügavam uskumus: „Ma ei ole piisavalt hea.“

Jäikade standardite skeem kujuneb sageli lapsepõlves keskkonnas, kus väärtustati saavutusi rohkem kui last ennast, eksimused tõid kaasa kriitikat, lapsi võrreldi omavahel või puhkamist peeti laiskuseks. Ka vanemate enda kõrged nõudmised võivad seda mustrit edasi anda.

Selles podcasti episoodis arutleme jäikade standardite / ülikriitilisuse skeemi olemuse ja päritolu üle ning pakume lahendusi, kuidas selle skeemi mõju vähendada. Tervenemise eesmärk ei ole loobuda arengusoovist või ambitsioonikusest, vaid õppida tasakaalustama saavutamist enese aktsepteerimisega ning arendama paindlikkust.

enesehinnang läbipõlemine

Kuula saadet Spotifys

Enesetähtsustamise / grandioossuse skeem

1. juuni 2026
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: skeemiterapeudid Signe Noppel ja Marika Paaver

Enesetähtsustamise / grandioossuse skeemi korral peab inimene ennast teistest paremaks ja olulisemaks ning ta ootab teistelt erikohtlemist, sest tunneb, et tavalised reeglid tema kohta ei kehti. Selle skeemi puhul ei oska inimene teistega arvestada, ta võib alahinnata või ignoreerida teiste vajadusi ega tunne nende suhtes eriti empaatiat. Teistes võib ta käivitada ühelt poolt imetlust, sest sageli on sellise skeemiga inimene karismaatiline, aga teisalt ka alaväärsustunnet. See skeem viib sageli suhteprobleemideni, raskusteni lähisuhteid hoida ja sellest tuleneva üksinduseni. Enda upitamine ei täida vajadust tingimusteta armastuse järele ja inimese sisse jääb siiski tühjus ja rahulolematus.

enesehinnang suhted üksildus uskumused

Kuula saadet Spotifys

Üleseotuse / väljakujunemata minapildi skeem

30. aprill 2026
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: skeemiterapeudid Marika Paaver ja Signe Noppel
Üleseotuse / väljakujunemata minapildi skeem väljendub inimesel uskumuses, et ta ei ole teistest – enamasti mõnest lähedasest inimesest – eraldiseisev ja autonoomne, vaid peab nendega tugevalt seotud olema, et tunda end turvaliselt ja terviklikuna. Seda skeemi  kujundab sageli varane kogemus, kus iseseisvumist ei ole piisavalt toetatud või kus kiindumussuhe on tähendanud identiteetide segunemist, näiteks kui laps on pidanud arvestama eelkõige vanema emotsionaalsete vajadustega või kui eraldumine on toonud kaasa süütunnet või hülgamishirmu.

Üleseotuse skeemiga kaasneb raskus oma soovide, tunnete ja identiteedi eristamisel, samuti ärevus, süü ja ebakindlus, kui viibitakse lähedasest eraldi, tuntakse või mõeldakse neist erinevalt, samuti isiklikest vajadustest ja soovidest lähtumisel.

Skeemiteraapias keskendutakse selle skeemi puhul oma vajaduste, tunnete ja identiteedi teadlikumale eristamisele ning autonoomia järkjärgulisele tugevdamisele. Uuritakse varaseid suhtekogemusi ja nendest kujunenud uskumusi ning harjutatakse turvaliselt iseseisvate otsuste tegemist, piiride seadmist ja enesele toetumist, et kujuneks selgem ja kindlam sisemine mina-tunnetus.

ärevus ja depressioon enesehinnang suhted

Kuula saadet Spotifys

Allutatuse skeem

7. aprill 2026
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: skeemiterapeudid Kadri-Liis Sits ja Kristi Esperk
Allutatuse skeemi korral usub inimene, et ebameeldivate tagajärgede vältimiseks peab ta teiste soovidele järele andma ja alluma nende kontrollile. Skeemi keskmes on veendumus, et oma vajadused, soovid, arvamused ja tunded ei ole õigustatud või olulised ning hirm, et enese kehtestamine võib kaasa tuua teiste viha, hülgamise või suhte katkemise. Allutatuse skeemiga inimesed valivad pigem mitte oma arvamust avaldada või oma vajadusi väljendada. Mõnikord ei väljenda nad oma soove sõnaliselt, aga käituvad kuidagi passiiv-agressiivselt. Mõnikord aga võivad need lõpuks ka vihapurske või mässuna väljenduda. Seetõttu tekivad allutatuse skeemiga inimesel sageli probleemid lähisuhetes.

Allutatuse skeem kujuneb olukordades, kus lapse põhivajadused autonoomia, spontaansuse ja eneseväljenduse järele jäävad krooniliselt rahuldamata. Sageli esineb see kasvukeskkondades, mis on lapse suhtes liigselt domineerivad, kontrollivad või kus tunnete ja vajaduste väljendamist piiratakse, naeruvääristatakse või karistatakse ning kus allumist ja kohandumist aktiivselt soodustatakse.

Skeemiteraapias keskendutakse skeemi äratundmisele igapäevaelus, selle aluseks olevate varajaste kogemuste ja sisemiste uskumuste mõistmisele ning uute toimetulekuviiside harjutamisele. Kasutatakse nii emotsioonikeskseid kui ka kognitiivseid ja käitumuslikke tehnikaid, et toetada enese kehtestamist, piiride seadmist ja turvalise eneseväljenduse kujunemist.

suhted

Kuula saadet Spotifys

Läbikukkumise skeem

25. märts 2026
Katrin Saali Saul
Eesti Naine

Kas oled kunagi tundnud, et teised justkui saavad eluga paremini hakkama kui sina? Et ükskõik kui palju sa pingutad, ütleb nähtamatu hääl: „Minust ei saa niikuinii asja. Sellest, mis ma teen, ei piisa. Ma ei jõua kunagi samale tasemele.“
Kui see tunne on tuttav, võib selle taga olla läbikukkumise uskumus. Skeemiteraapias räägime sügavatest sisemistest mustritest, mis kujunevad üldjoontes lapsepõlves ja hakkavad hiljem märkamatult meie mõtteid, tundeid ja valikuid juhtima. Läbikukkumise skeem on üks neist. See ei ole lihtsalt ebakindlus või kehv päev, vaid sisemine veendumus, et ollakse teistest halvem, rumalam või vähem võimekas.
Läbikukkumise hirm kannab endas uskumust: „Ma ei ole piisavalt tark, andekas, kompetentne või võimekas, et elu mingi valdkonnaga hakkama saada.“
See ei tähenda, et inimene päriselt oleks ebaõnnestuja. Vastupidi, sageli kannavad sellist uskumust inimesed, kes on objektiivselt edukad, töökad ja vastutustundlikud. Tihti leiab sellise mõttemustriga inimesi juhtide seas. Nad ei tunne oma saavutustest rõõmu ega turvatunnet. Sisemine mõõdupuu edu tundmiseks on saavutatust alati kõrgemal justkui kättesaamatu horisont.
Ükski laps ei sünni tundega, et ta on läbi kukkunud. See tunne õpitakse ära.
Pikemalt kuula ka Spotify podcastist “Iseendaks kasvamine” 8. osa

enesehinnang enesehool läbipõlemine skeemiteraapia

Edasi loe Delfist

Eneseohverduse skeem

27. veebruar 2026
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: skeemiterapeut Katrin Kaljula ja superviseeritav skeemiterapeut Piret Evert

Selles episoodis räägime eneseohverduse skeemist – elamise mustrist, kus inimene seab teiste vajadused järjekindlalt enda omadest ettepoole. See võib tunduda hoolivuse ja headusena, kuid sageli peitub selle taga sügav sisemine uskumus: “Hea inimene mõtleb enne teistele kui iseendale.” Räägime, kuidas see muster võib alguse saada juba lapsepõlves – näiteks siis, kui laps pidi vara teisi toetama või õppis, et armastus sõltub tema “tublidusest”. Eneseohverdus võib täiskasvanuna väljenduda pidevas abistamises, raskustes “ei” ütlemisel või süütundes, kui tekkib vajadus enda eest hoolitseda. Vaatleme, miks selline käitumine võib viia kurnatuse ja läbipõlemiseni. Selgitame ka, mis vahe on hoolimisel ja eneseohverdusel ning kuidas õppida teistest hoolima iseennast kaotamata.

ärevus ja depressioon enesehinnang läbipõlemine suhted

Kuula saadet Spotifys

Hülgamise hirm

18. veebruar 2026
Katrin Saali Saul
Eesti Naine

Pidevalt suhte purunemist kartval inimesel on hirm hülgamise ees. Kuigi hülgamiskogemus võib jääda lapsepõlve, aktiveerub see kogemus sageli just paarisuhtes. Miks küll ometi?
Mida tunneb hülgamist kartev inimene? Kurbust ja hirmu. Närvisüsteemis on paanikareaktsioon, mis meenutab väikse lapse vanemast eraldatuse hirmu. Sisemine alarmsüsteem on käivitunud, ärevus on suur, sellega võivad kaasneda kahtlused, reetmishirm, üksildus, lootusetus, viha ja meeleheide. Tugeva hüljatuse skeemiga inimene tõlgendab olukorda, kus ta partner on parasjagu hõivatud oma asjadega: „Ma pole sulle enam oluline ja sa jätad mu maha, hoolimata sellest, et sa kinnitad oma truudust. Ma ei saa sind uskuda!“
Hüljatustunde kogemist peetakse esimeste eluaastate skeemiks ehk et see tekib esmases kiindumussuhtes vanematega, kui lapsel jääb rahuldamata vajadus stabiilsuse ja turvalise seotuse järele. Stabiilsus on siin oluline märksõna, mis aitab eristada hüljatuse/ebastabiilsuse skeemi emotsionaalse ilmajäetuse skeemist (loe: „Emotsionaalne ilmajäetus“, Eesti Naine, november 2025). Ilmajäetuse skeem tekib seetõttu, et lapsel on olnud pidevalt puudu emotsionaalsest hoolest, seotusest ja toetusest, hüljatuse puhul aga on vanem ebastabiilne – ta kord on olemas ja siis pole. Mõnikord on vanem vihane, mõnikord rahulik. Mõnikord kaine, mõnikord alko- või narkojoobes. Kord heas vaimses seisundis, siis depressioonis. Laps saab sellest kogemuse, et armastus ja toetus võivad hetkega kaduda.
Skeemi tekkimine ei tähenda, et vanemad poleks last armastanud. Ei, üldse mitte. Sageli peab vanem olema füüsiliselt eemal, sest ta on hooliv vanem, kes tahab oma lapsele ja perele parimat. Ta on kursis lapse käekäiguga ja kui ta on kodus, on ta pühendunud, ent selles vanuses paratamatult enesekeskse lapseajuga olukorda tõlgendades näib, et vanemat pole tema jaoks olemas.
Samamoodi võib see skeem kujuneda, kui laps on saadetud pikalt vanavanemate juurde, laagrisse või on ta sattunud haiglasse. Sealses keskkonnas on ta kogenud hüljatust ja turvatunde puudumist. Vanemate lahkuminek varases lapsepõlves võib olla samuti hülgav kogemus
Pikemalt kuula Spotify podcastist “Iseendaks kasvamine” 5. osa

enesehinnang skeemiteraapia suhted

Edasi loe Delfist