Artiklid ja saated

Üleseotuse / väljakujunemata minapildi skeem

30. aprill 2026
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: skeemiterapeudid Marika Paaver ja Signe Noppel
Üleseotuse / väljakujunemata minapildi skeem väljendub inimesel uskumuses, et ta ei ole teistest – enamasti mõnest lähedasest inimesest – eraldiseisev ja autonoomne, vaid peab nendega tugevalt seotud olema, et tunda end turvaliselt ja terviklikuna. Seda skeemi  kujundab sageli varane kogemus, kus iseseisvumist ei ole piisavalt toetatud või kus kiindumussuhe on tähendanud identiteetide segunemist, näiteks kui laps on pidanud arvestama eelkõige vanema emotsionaalsete vajadustega või kui eraldumine on toonud kaasa süütunnet või hülgamishirmu.

Üleseotuse skeemiga kaasneb raskus oma soovide, tunnete ja identiteedi eristamisel, samuti ärevus, süü ja ebakindlus, kui viibitakse lähedasest eraldi, tuntakse või mõeldakse neist erinevalt, samuti isiklikest vajadustest ja soovidest lähtumisel.

Skeemiteraapias keskendutakse selle skeemi puhul oma vajaduste, tunnete ja identiteedi teadlikumale eristamisele ning autonoomia järkjärgulisele tugevdamisele. Uuritakse varaseid suhtekogemusi ja nendest kujunenud uskumusi ning harjutatakse turvaliselt iseseisvate otsuste tegemist, piiride seadmist ja enesele toetumist, et kujuneks selgem ja kindlam sisemine mina-tunnetus.

ärevus ja depressioon enesehinnang suhted

Kuula saadet Spotifys

Allutatuse skeem

7. aprill 2026
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: skeemiterapeudid Kadri-Liis Sits ja Kristi Esperk
Allutatuse skeemi korral usub inimene, et ebameeldivate tagajärgede vältimiseks peab ta teiste soovidele järele andma ja alluma nende kontrollile. Skeemi keskmes on veendumus, et oma vajadused, soovid, arvamused ja tunded ei ole õigustatud või olulised ning hirm, et enese kehtestamine võib kaasa tuua teiste viha, hülgamise või suhte katkemise. Allutatuse skeemiga inimesed valivad pigem mitte oma arvamust avaldada või oma vajadusi väljendada. Mõnikord ei väljenda nad oma soove sõnaliselt, aga käituvad kuidagi passiiv-agressiivselt. Mõnikord aga võivad need lõpuks ka vihapurske või mässuna väljenduda. Seetõttu tekivad allutatuse skeemiga inimesel sageli probleemid lähisuhetes.

Allutatuse skeem kujuneb olukordades, kus lapse põhivajadused autonoomia, spontaansuse ja eneseväljenduse järele jäävad krooniliselt rahuldamata. Sageli esineb see kasvukeskkondades, mis on lapse suhtes liigselt domineerivad, kontrollivad või kus tunnete ja vajaduste väljendamist piiratakse, naeruvääristatakse või karistatakse ning kus allumist ja kohandumist aktiivselt soodustatakse.

Skeemiteraapias keskendutakse skeemi äratundmisele igapäevaelus, selle aluseks olevate varajaste kogemuste ja sisemiste uskumuste mõistmisele ning uute toimetulekuviiside harjutamisele. Kasutatakse nii emotsioonikeskseid kui ka kognitiivseid ja käitumuslikke tehnikaid, et toetada enese kehtestamist, piiride seadmist ja turvalise eneseväljenduse kujunemist.

suhted

Kuula saadet Spotifys

Läbikukkumise skeem

25. märts 2026
Katrin Saali Saul
Eesti Naine

Kas oled kunagi tundnud, et teised justkui saavad eluga paremini hakkama kui sina? Et ükskõik kui palju sa pingutad, ütleb nähtamatu hääl: „Minust ei saa niikuinii asja. Sellest, mis ma teen, ei piisa. Ma ei jõua kunagi samale tasemele.“
Kui see tunne on tuttav, võib selle taga olla läbikukkumise uskumus. Skeemiteraapias räägime sügavatest sisemistest mustritest, mis kujunevad üldjoontes lapsepõlves ja hakkavad hiljem märkamatult meie mõtteid, tundeid ja valikuid juhtima. Läbikukkumise skeem on üks neist. See ei ole lihtsalt ebakindlus või kehv päev, vaid sisemine veendumus, et ollakse teistest halvem, rumalam või vähem võimekas.
Läbikukkumise hirm kannab endas uskumust: „Ma ei ole piisavalt tark, andekas, kompetentne või võimekas, et elu mingi valdkonnaga hakkama saada.“
See ei tähenda, et inimene päriselt oleks ebaõnnestuja. Vastupidi, sageli kannavad sellist uskumust inimesed, kes on objektiivselt edukad, töökad ja vastutustundlikud. Tihti leiab sellise mõttemustriga inimesi juhtide seas. Nad ei tunne oma saavutustest rõõmu ega turvatunnet. Sisemine mõõdupuu edu tundmiseks on saavutatust alati kõrgemal justkui kättesaamatu horisont.
Ükski laps ei sünni tundega, et ta on läbi kukkunud. See tunne õpitakse ära.
Pikemalt kuula ka Spotify podcastist “Iseendaks kasvamine” 8. osa

enesehinnang enesehool läbipõlemine skeemiteraapia

Edasi loe Delfist

Eneseohverduse skeem

27. veebruar 2026
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: skeemiterapeut Katrin Kaljula ja superviseeritav skeemiterapeut Piret Evert

Selles episoodis räägime eneseohverduse skeemist – elamise mustrist, kus inimene seab teiste vajadused järjekindlalt enda omadest ettepoole. See võib tunduda hoolivuse ja headusena, kuid sageli peitub selle taga sügav sisemine uskumus: “Hea inimene mõtleb enne teistele kui iseendale.” Räägime, kuidas see muster võib alguse saada juba lapsepõlves – näiteks siis, kui laps pidi vara teisi toetama või õppis, et armastus sõltub tema “tublidusest”. Eneseohverdus võib täiskasvanuna väljenduda pidevas abistamises, raskustes “ei” ütlemisel või süütundes, kui tekkib vajadus enda eest hoolitseda. Vaatleme, miks selline käitumine võib viia kurnatuse ja läbipõlemiseni. Selgitame ka, mis vahe on hoolimisel ja eneseohverdusel ning kuidas õppida teistest hoolima iseennast kaotamata.

ärevus ja depressioon enesehinnang läbipõlemine suhted

Kuula saadet Spotifys

Hülgamise hirm

18. veebruar 2026
Katrin Saali Saul
Eesti Naine

Pidevalt suhte purunemist kartval inimesel on hirm hülgamise ees. Kuigi hülgamiskogemus võib jääda lapsepõlve, aktiveerub see kogemus sageli just paarisuhtes. Miks küll ometi?
Mida tunneb hülgamist kartev inimene? Kurbust ja hirmu. Närvisüsteemis on paanikareaktsioon, mis meenutab väikse lapse vanemast eraldatuse hirmu. Sisemine alarmsüsteem on käivitunud, ärevus on suur, sellega võivad kaasneda kahtlused, reetmishirm, üksildus, lootusetus, viha ja meeleheide. Tugeva hüljatuse skeemiga inimene tõlgendab olukorda, kus ta partner on parasjagu hõivatud oma asjadega: „Ma pole sulle enam oluline ja sa jätad mu maha, hoolimata sellest, et sa kinnitad oma truudust. Ma ei saa sind uskuda!“
Hüljatustunde kogemist peetakse esimeste eluaastate skeemiks ehk et see tekib esmases kiindumussuhtes vanematega, kui lapsel jääb rahuldamata vajadus stabiilsuse ja turvalise seotuse järele. Stabiilsus on siin oluline märksõna, mis aitab eristada hüljatuse/ebastabiilsuse skeemi emotsionaalse ilmajäetuse skeemist (loe: „Emotsionaalne ilmajäetus“, Eesti Naine, november 2025). Ilmajäetuse skeem tekib seetõttu, et lapsel on olnud pidevalt puudu emotsionaalsest hoolest, seotusest ja toetusest, hüljatuse puhul aga on vanem ebastabiilne – ta kord on olemas ja siis pole. Mõnikord on vanem vihane, mõnikord rahulik. Mõnikord kaine, mõnikord alko- või narkojoobes. Kord heas vaimses seisundis, siis depressioonis. Laps saab sellest kogemuse, et armastus ja toetus võivad hetkega kaduda.
Skeemi tekkimine ei tähenda, et vanemad poleks last armastanud. Ei, üldse mitte. Sageli peab vanem olema füüsiliselt eemal, sest ta on hooliv vanem, kes tahab oma lapsele ja perele parimat. Ta on kursis lapse käekäiguga ja kui ta on kodus, on ta pühendunud, ent selles vanuses paratamatult enesekeskse lapseajuga olukorda tõlgendades näib, et vanemat pole tema jaoks olemas.
Samamoodi võib see skeem kujuneda, kui laps on saadetud pikalt vanavanemate juurde, laagrisse või on ta sattunud haiglasse. Sealses keskkonnas on ta kogenud hüljatust ja turvatunde puudumist. Vanemate lahkuminek varases lapsepõlves võib olla samuti hülgav kogemus
Pikemalt kuula Spotify podcastist “Iseendaks kasvamine” 5. osa

enesehinnang skeemiteraapia suhted

Edasi loe Delfist

Usaldamatuse / väärkohtlemise hirmu skeem

30. jaanuar 2026
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: skeemiterapeut Kristi Esperk ja superviseeritav skeemiterapeut Lemme Haldre

Usaldamatuse / väärkohtlemise hirmu skeemiga inimene eeldab, et teised üldjuhul valetavad, petavad, kasutavad teda ära ja tahavad temaga manipuleerida. Äärmuslikumal juhul arvab ta, et ümbritsevad inimesed plaanivad pidevalt tema alandamist ja väärkohtlemist. Nad ei usalda inimesi, on kahtlustavad ja raskematel juhtudel lausa paranoilised. Selle tõttu antud skeemiga inimesed pigem väldivad lähedust ja intiimsust ning ei avalda oma sügavamaid mõtteid ja tundeid teistele. On inimesi, kes aga alistuvad väärkohtlemise ideele ja lubavad ennast jätkuvalt ära kasutada, valides endale väärkohtlevad partnerid või sõbrad. Nad ei usu, et on teistsuguseid valikuid. Mõningatel juhtudel hakkavad selle skeemiga inimesed enesekaitse eesmärgil hoopis ise teisi ründama ja väärkohtlema. Neil on põhimõte: “olen hunt huntide seas” ja “parim kaitse on rünnak.” Vahel hakkavad nad skeemi tulemusel jõuliselt nö teiste inimeste “päästjateks”. Sageli need käitumisviisid vahelduvad. Skeemi all kannatajate tegelikud vajadused on turvatunne, lähedus, ühendus ja kontrollitunne. Nende inimeste elus on nõiaring, sest alistudes, vältides või üle kompenseerides kinnitub uskumus, et inimesed on ohtlikud, mistõttu jätkuvalt tuleb üles näidata usaldamatust ning tõelised vajadused jäävad täitmata.

suhted

Kuula saadet Spotifys

Läbikukkumise skeem

2. jaanuar 2026
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: Skeemiterapeut Katrin Kaljula ja superviseeritav skeemiterapeut Liis Vahtra-Šmutov

Läbikukkumise skeem on meie saavutustele ja võrdlemisele üles ehitatud maailmas üks keskseid teemasid, mis kannab endas sisemist uskumust: „Ma ei saa hakkama, teised on paremad/targemad/edukamad/ilusamad/huvitavamad/kompetentsemad“. Sageli on selle all lapsepõlve lugu, mis on täis kriitikat, võrdlemist, toetuse ja juhendamise puudumist või varajasi ebaõnnestumise kogemusi. Täiskasvanueas võib see viia väljakutsete vältimise või vastupidi – kurnava perfektsionismi ja ületöötamiseni. Selle skeemi keskmes on sügav häbi ja hirm paista ebapädevana isegi siis, kui välised saavutused on olemas. Uurime, kuidas läbikukkumise skeem meie valikuid, enesehinnangut ja suhteid mõjutab ning kuidas teraapias on võimalik seda mustrit samm-sammult tervendada, taastades usalduse iseenda võimekusse ja õiguse õppida, eksida ja kasvada.
Läbikukkumise skeem ja puudulikkuse ehk häbi skeem on pealtnäha sarnased ja tihti esinevadki koos. Nende erinevus seisneb ennekõike selles, et kui läbikukkumise skeem on suunatud inimese saavutustele ja nende näilisele ebapiisavusele, siis puudulikkuse skeem sosistab meile kõrva: “me ise ei ole piisavad”.

ärevus ja depressioon enesehinnang läbipõlemine

Kuula saadet Spotifys

Puudulikkuse ehk häbi skeem

2. detsember 2025
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: Superviseeritavad skeemiterapeudid Anni Kuusik ja Ann-Liis Ojaots

Puudulikkuse ehk häbi skeem on justkui vana, pragunenud peegel, mis moonutab meie enesetunnet ja paneb uskuma, et meis on midagi “valesti” või et me pole armastust ja kuuluvust väärt. See on sisemine veendumus, mis võib väljenduda nii vaikses alaväärsuses kui lärmakas ülekompenseerimises. Nii eemaldumises kui ületöötamises. Uurime, kuidas see skeem kujuneb — millised kogemused panevad lapse tundma, et ta peab olema parem, tubli, nähtamatu või laitmatu, et mitte kaotada armastust. Räägime ka sellest, kuidas puudulikkuse skeem mõjutab täiskasvanu elu: suhted, lähedus, enesekriitika, häbitunne, pidev võrdlemine ja hirm, et “kui mind päriselt nähakse, siis ma ei kõlba”.
Kuna häbi on väga raske tunne, on see sageli peidetud sügavale inimese psüühikasse. Nii võivad puudulikkuse skeemi kandvad inimesed isegi mitte tajuda seda, mis paneb neid üht- või teistmoodi käituma. Kahjuks on aga suur osa inimesi vähemal või suurema määral selle skeemi võimuses. Vestluses toome sisse nii teooriat kui näiteid: kuidas inimesed alistuvad skeemile, kuidas nad selle vastu võitlevad ja kuidas nad seda väldivad. Ja mis kõige olulisem — kuidas saab hakata end kohtlema kaastundlikumalt, kuidas kasvatada Tervet Täiskasvanut enda sees ning õppida nägema iseennast mitte läbi häbi, vaid läbi reaalsuse, üldinimlikkuse ja kuulumise soovi. See episood on kutse märgata, kui tihti räägib meie sees vana hääl “sa pole piisav” ning kuidas sel hetkel ümber lülituda loomulikkusele, lahkusele ja tõele lähemale — sellele sisemisele teadmisele: “Ma olen väärt just sellisena, nagu olen”.

enesehinnang

Kuula saadet Spotifys

Emotsionaalse ilmajäetuse skeem

23. november 2025
Katrin Saali Saul
Eesti Naine

Emotsionaalse ilmajäetuse skeem tähendab uskumust, et minu emotsionaalsed vajadused ei saa kunagi piisavalt rahuldatud, et mu soov emotsionaalse toe järele jääb vastamata. See on tunne, et mind ei mõisteta, ei kuulata. Minust ei hoolita. Tulemuseks võib olla pidev väsimus, tühjus, depressiivsus.
See skeem tekib lapsepõlves kui laps on jäänud ilma endale vajalikust hulgast emotsionaalsest hoolest.
Enamasti ei tähenda see, et vanemad ei armastanud ega hoolinud. Sageli on vanemad ise saanud lapsepõlves samasuguse kogemuse ega osanud teisiti. Ajad olid ju sellised – peaaegu igas peres oli tunda teise maailmasõja ja sellejärgse okupatsiooniaja traumaatilist mõju, kus vanemad olid niivõrd mures, hädas ja hõivatud, et ka pere füüsiliste vajaduste täitmine oli keeruline. Või nii ära kurnanud, et riidlemine ja pettumus olid kergelt tulemas ning emotsionaalseks kohal olekuks ei jätkunud energiat. Niisamuti on pikalt valitsenud lapse kasvatamisel uskumused, mis on selle skeemi tekkimist hoolikalt raamatute põhjal last kasvatades võimendanud (näiteks Spocki „Teie laps“ õpetas, et vanemad ei peaks nutvat last sülle võtma, sest see hellitab lapse ära, ning kui imikul läheb kiiremini kõht tühjaks kui ettenähtud neli tundi, siis nutku, kuni harjub).
Emotsionaalset ilmajäetust on keeruline ära tunda, sest see ei ole midagi, mida laps on omal nahal kogenud ja mäletab, vaid see on emotsionaalne hool ja tugi, millest ta on ilma jäetud. Laps ei teagi, et elu võiks teistmoodi käia, sest kodu on ju see, kust saadakse esimene elukogemus. Kodus kogetu on tema jaoks “normaalne”.
Pikemalt kuula Spotify podcastist “Iseendaks kasvamine” 4. osa

ärevus ja depressioon skeemiteraapia

Edasi loe Delfist

Sotsiaalse isoleerituse / võõrandumise skeem

31. oktoober 2025
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: skeemiterapeut Marika Paaver ja superviseeritav skeemiterapeut Inga Ignatieva

Sotsiaalse isoleerituse / võõrandumise skeem väljendub inimesel uskumuses, et ta on muust maailmast justkui eraldi, teistest erinev, ei kuulu teiste sekka. Seda skeemi kujundab varane kogemus kõrvalejätmisest ja/või teistest mingil viisil erinev olemisest, näiteks kui inimene on kasvueas kogenud, et ta ei kuulu talle olulisse gruppi eakaaslaste seas või et teda ei võeta tema endana vastu tema enda peres. Sotsiaalse isoleerituse skeemiga kaasneb sotsiaalärevus ja raskesti talutavad üksilduse, kurbuse, eraldatuse ja häbi tunded. Nende tunnetega toime tulemiseks püütakse sageli teistega sobituda enda autentsuse arvelt või välditakse suhteid üleüldse – mistõttu sisemine eraldatuse tunne hoopiski süveneb. Arutame sellest, kuidas sellise nõiaringiga toime tulla ja kas sellest saab ka terveneda.

enesehinnang suhted üksildus

Kuula saadet Spotifys