Pereteraapia ja paariteraapia
Pereteraapia on koht, kus saab turvaliselt rääkida sellest, mis suhetes tegelikult toimub – ja leida uusi viise üksteise mõistmiseks. Fookuses on suhted, nende dünaamika ja mustrid, mis kujunevad sageli märkamatult, kuid mõjutavad igapäevast elu väga tugevalt.
Olen pereterapeut olnud pea 30 aastat, Eesti Pereteraapia Ühingu liige. Oman ka vastavat kutsetunnistust (Kutseregistris nr 221200, pereterapeut tase 7), see võib olla oluline neile, kel on vaimse tervise erakindlustus. Võtan peresid ja paare vastu Tallinnas Koidu tänaval ning kohtun ka veebi teel. Töötan eesti, inglise ja vene keeles.
Miks tulla teraapiasse koos?
Iga inimene kuulub mingisse sotsiaalsesse kooslusse ning eelkõige on selleks perekond. Lähedased suhted pakuvad turvatunnet, abi ja lohutust nii headel aegadel kui ka siis, kui ollakse stressis, raskustes, kurb või nõutu. Just keerulistel eluhetkedel tahame eriti tunda pereliikme(te) toetavat õlga, julgustavaid sõnu ja mõistmist. Samas on just nendes suhetes kõige lihtsam tekkida arusaamatustel, pettumustel ja korduvatel konfliktidel. Pereteraapias vaatleme me perekonda kui süsteemi, kus muutus ühe pereliikme käitumises toob kaasa muutuse kogu süsteemis ja vastupidi. Teraapias pakun turvalist ruumi, kus kuulata ja olla kuuldud, mõista ja olla mõistetud ning koos kaaslasega avastada teed muutuste suunas, et seeläbi luua paremaid suhteid ja üldist elukvaliteeti.
Missuguste probleemidega tasub pereteraapiasse pöörduda?
Kui rääkimine viib ikka ja jälle samasse kohta või jääb sootuks katki, võib olla raske omal jõul edasi liikuda. Kui teil on keeruline oma vajadusi ja/või muresid sõnadesse panna, kui on tunne, et partner ei mõista või tundub partneri mõistmine võimatu ülesanne, kui rääkimine lõpeb tülitsedes või ollakse juba rääkimisest loobunud, on aeg kaasata pereterapeut. Välditud vestlused loovad varjatud probleeme, mis aja jooksul võimenduvad. Pereterapeudi abil saab pidada neid vestlusi, mis kodus võivad tunduda väga ebamugavad või isegi hirmsad, rahulikus ja turvalises keskkonnas. Terapeudi töö on hoida ruumis turvalist keskkonda kõigile osalejatele.
Olulised elumuudatused, nagu uude keskkonda kolimine, uue pereliikme sünd, lapse teismeiga või tema ülikooli astumine, lahutus või surm, tekitavad peres tihti täiendavaid pingeid.
Ka tänapäeval nii levinud kärgperes navigeerimine võib osutuda keerukaks, sest enamasti võtame sinna minnes kaasa traditsioonilise „tavapere“ ootused ja teadmised pere toimimisest. Terapeut saab siin kogenud teejuhina aidata. Abi võib olla ka mu mõni aeg tagasi kirjutatud “Kärgpere käsiraamatuga” tutvumisest.
Teraapiasse tasub pöörduda ka siis, kui täiskasvanutel on raske oma vanematega suhet hoida või tulevad lapsepõlve mured tänapäeva elu valusalt segama.
Mida tasub oodata?
Teraapia ei tähenda, et kõik probleemid elust kaovad. Küll aga võib muutuda viis, kuidas nendega toime tullakse ja missugust mõju need suhtele ja igale inimesele osutavad. Mida motiveeritumad ja avatumad on osapooled, seda paremat tulemust on põhjust loota.
Tulemuseks võib olla näiteks paari või perekonna emotsionaalse seotuse suurenemine, vastastikuse mõistmise ja eluga toimetuleku paranemine ning kaotatud kontakti taastamine. Nii saab paar või pere liikuda ummikseisust või võimuvõitluse tandrilt edasi rahuldustpakkuvama suhte poole, sageli tuleb selle saavutamiseks kas muuta midagi oma suhtes või siis muuta oma suhtumist mingisse häirivasse asjaolusse.
Kui emotsionaalne side paariliste vahel on katkenud ja hoolimist enam ei ole, kui paariliste vajadused on lootusetult erinevad või kui vähemalt ühel partneril on huvi koos elamise suhtes lahtunud, saab paariteraapia aidata ka lahku minna. Neutraalne pilk kulub ära eriti sellisel juhul, kui tülitseval paaril on lapsed.
Teraapias ei otsita süüdlast, vaid vaadatakse, mis suhetes tegelikult toimub – kuidas inimesed üksteist mõjutavad, millised mustrid on aja jooksul kujunenud (tihti on käitumismustrid kujunenud juba enne kui konkreetne paar on kokku saanud) ja mida igaüks vajab. Vajadustega tegeletakse siin teraapias palju – ühtedel on keeruline väljendada selgelt ja rahulikult oma vajadusi, teistel on keeruline mõista oma pereliikmete vajadusi.
Pereteraapia ja paariteraapia – mis neid eristab?
Minemata liiga teoreetiliseks: need kaks teraapiasuunda lähtuvad samast põhimõttest – vaade ei ole ainult üksikisikutel ja nendes toimuvatel protsessidel, vaid ka inimestevahelistel suhetel. Pereteraapias vaadeldakse kogu peret kui suhete süsteemi, paariteraapia keskendub kahe partneri vahelisele suhtele. Mõlemal juhul aga on võimalus enesele ausalt otsa vaadata ja küsida – kus ma päriselt oma suhtega praegu olen, mida ma vajan ja mida ma enam kindlasti oma ellu ei soovi.
Murede korral tasub kiigata ka “Peresaate” arhiivi Selles jõudsime 5 aasta jooksul saatekülalistega läbi käia hulgaliselt erinevaid teemasid. Mõni saadete teemadest võib aidata iseseisvalt probleemi lahendamisele lähemale.