Artiklid ja saated

Hüljatuse / ebastabiilsuse skeem

2. oktoober 2025
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: skeemiterapeut Marika Paaver ja superviseeritav skeemiterapeut Inga Ignatieva

Hüljatuse ja ebastabiilsuse skeem on üks sügavamaid ja varasemaid skeeme, mis väljendub eelduses, et tähtsad suhted katkevad, ning sellest tulenevas pidevas mures hülgamise ees. Hüljatuse / ebastabiilsuse skeem tekib olukorras, kus kasvukeskkonnas on täitmata lapse vajadus stabiilsuse ja ennustatavuse järele (näiteks on last jäetud pikaks perioodiks üksi) või siis tekib see skeem kogetud kaotuste ja lahkuminekute tulemusena. Kuna hüljatuse skeemiga kaasneb raskesti talutav paanika ja meeleheite tunne, võib selle skeemiga toimetulemiseks tekkida mitmeid teiseseid skeeme ja hüljatuse tunne olla nende all peidus. Räägime taskuhäälingus lähemalt sellest, mis on selle tagajärjed täiskasvanueas ja mida nende tagajärgedega peale hakata.

lahutus suhted üksildus

Kuula saadet Spotifys

Negatiivsed uskumused kujundavad kaitsekäitumise

21. september 2025
Katrin Saali Saul
Eesti Naine

Märkimisväärne osa meie käitumisest ei väljenda mitte pärisolemust, vaid on hoopis kaitseolek. Kaitseolek turvab meid valu eest. Miks ja kuidas see tekib?
Kui jänes kohtab teel rebast ja too pole jänest veel märganud, teeb jänes sõltuvalt kiskja kaugusest rea instinktiivseid otsuseid.
Et ohtu vältida, annab jänes jalgadele valu ja põgeneb. Kui rebane osutub kiiremaks ja saab ta kätte, hakkab jänes elu eest võitlema. Ja kui ta juba kiskja hammaste vahel ripub, on viimane instinktiivne liigutus alistuda ja tarduda, et tunda vähem valu. Mõnikord aitab tardumisstrateegia ka ellu jääda – kiskja arvab, et saak on surnud, ja laseb ta hambust. Nii mõnigi hiir on niimoodi kassi käest pääsenud.
Loomamaailmas näeme ohu puhul – stressiolukorras – järgmisi automaatseid käitumisi:
1) põgenemine ehk konflikti vältimine,
2) tardumine ehk alistumine,
3) võitlemine ehk ründamine.
Loom ei istu maha ega arutle, tema käitumine on instinktiivne.
Inimloom käitub ohtu tajudes metsloomaga sarnasel viisil. Kui inimene on stressiseisundis, tugevate raskete emotsioonide (hirmu, abituse, viha, kadeduse, süü, häbi, kurbuse või vastikuse) küüsis, väga väsinud või kui tema mingid vajadused on rahuldamata, käivituvad temaski loomalikud-loomulikud toimetulekuviisid: põgenemine, tardumine, võitlemine.
Pikemalt kuula Spotify podcastist “Iseendaks kasvamine” 1. osa ja 2. osa

skeemiteraapia uskumused

Edasi loe Delfist

Emotsionaalse ilmajäetuse skeem

29. august 2025
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: superviseeritav skeemiterapeut Anni Kuusik ning superviseeritav skeemiterapeut Margus Maksimov

Saatesarja neljandas osas võtame vaatluse alla emotsionaalse ilmajäetuse skeemi. See on muster, mis kujuneb tavaliselt lapsepõlves, kui inimese olulised vajadused läheduse, mõistmise ja hoolimise järele jäävad täitmata. Selle kogemuse tagajärjel võib inimest hilisemas elus juhtida uskumus, et keegi temast päriselt ei hooli ja aru ei saa ning kõigega tuleb ise toime tulla, sest ta eeldab, et tema vajadus ja soov emotsionaalse toe järele jääb vastamata.
Arutame, kuidas see skeem alguse võib saada, milliseid vajadusi see peegeldab, kuidas see meid täiskasvanuna mõjutab ning millised märgid sellele viitavad.

ärevus ja depressioon suhted

Kuula saadet Spotifys

Mis on skeemiteraapia

6. august 2025
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: Skeemiterapeut Kristi Esperk ja superviseeritav skeemiterapeut Triin-Ketlin Siska

Kolmandas episoodis vaatleme skeemiteraapiat kui teraapialiiki lähemalt. Kuidas skeemiteraapia protsess laiemalt välja näeb ja mis seanssidel aset leiab? Kuidas see erineb teistest teraapialiikidest? Kuidas sünnivad muutused ning kui pika protsessiga arvestada?
Juttu tuleb ka aju närvivõrgustikest ja ennustusvigade tegemisest; skeemiteraapia tehnikatest: kujutlusharjutustest, tühja tooli tehnikast ja piiritletud vanemlikkusest.
Skeemiteraapia on targalt kokku pandud heast-paremast psühhoteraapias olemasolevast. Eks seepärast seda fännangi.

Kuula saadet Spotifys

Kuidas sisemise lapse ja sisemise kriitiku olekud mõjutavad käitumist

2. juuli 2025
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: Skeemiterapeudid Julia Laanemets ja Marika Paaver

Skeemiteraapia taskuhäälingu teises osas teeme sissevaate skeemide mõjule igapäevaelus. Kui miski meenutab lapseea toksilist kogemust, siis käivitub skeem ja inimese kogu reaalsus muutub – see väljendub nii mõtlemises, tunnetes kui käitumises. Sellist reaalsuse muutumist nimetame olekuteks – näiteks sisemise kriitiku, sisemise lapse ja kaitseolekuteks. Sisemise kriitiku olek käivitab haavatava lapse oleku valusad emotsioonid ja nende tunnetega toimetulekuks käivituvad omakorda kaitseolekud. Viimased aga väljenduvad teiste jaoks arusaamatute käitumistena, sest skeem nende taga on nähtamatu.
Seekord teeme nende olekutega tutvust, et järgmistel kordadel juba sügavamale minna.

enesehool

Kuula saadet Spotifys

Meis kõigis elab edasi see laps, kes me kunagi olime.

1. juuli 2025
Katrin Saali Saul
Eesti Naine

Lumivalgekese muinasjutust teame seitset pöialpoissi. Nende seas oli tõre Toriseja, rõõmus Õnneseen, uje Häbelik, Ninatark, kes pidas end targimaks kõigis maailma asjades, ja Doktor, kes suutis säilitada kriitilistes olukordades külma pea. Päriselus võib öelda, et igaühe sees elab samal ajal piltlikult samasugune pöialpoiste või alaisiksuste kamp – igaühel oma nägu ja oma tegu, omad uskumused. Mõni neist tegelastest on lustlik ja loov. Mõnel on meid pisendavad uskumused, näiteks “mul niikuinii midagi ei õnnestu”, “ma ei saa üksi hakkama”, “kõigi teiste vajadused on tähtsamad kui minu omad”. Mõne tegelase uskumused teevad ta nartsissistlikult suureks – “minul on alati õigus”. Mõni tegelane meie sees võib olla vihane, teine kurb, kolmas tuulepea, neljas karistab, viies kritiseerib. Mõnikord ei saa me sisemised tegelased omavahel hästi läbi – näiteks impulsiivne tegelane tahaks söösta seiklusesse, aga alalhoidlik ei luba. Ja aeg-ajalt üllatume – ma ei tea, mis mul hakkas, et ma nii käitusin! Justkui oleks ootamatu etteaste teinud keegi, keda ma isegi ei teadnud endas olevat.
Lumivalgekese muinasjutust teame seitset pöialpoissi. Nende seas oli tõre Toriseja, rõõmus Õnneseen, uje Häbelik, Ninatark, kes pidas end targimaks kõigis maailma asjades, ja Doktor, kes suutis säilitada kriitilistes olukordades külma pea.
Päriselus võib öelda, et igaühe sees elab samal ajal piltlikult samasugune pöialpoiste või alaisiksuste kamp – igaühel oma nägu ja oma tegu, omad uskumused. Mõni neist tegelastest on lustlik ja loov. Mõnel on meid pisendavad uskumused, näiteks “mul niikuinii midagi ei õnnestu”, “ma ei saa üksi hakkama”, “kõigi teiste vajadused on tähtsamad kui minu omad”.
Mõne tegelase uskumused teevad ta nartsissistlikult suureks – “minul on alati õigus”. Mõni tegelane meie sees võib olla vihane, teine kurb, kolmas tuulepea, neljas karistab, viies kritiseerib. Mõnikord ei saa me sisemised tegelased omavahel hästi läbi – näiteks impulsiivne tegelane tahaks söösta seiklusesse, aga alalhoidlik ei luba. Ja aeg-ajalt üllatume – ma ei tea, mis mul hakkas, et ma nii käitusin! Justkui oleks ootamatu etteaste teinud keegi, keda ma isegi ei teadnud endas olevat.
Pikemalt kuula Spotify podcastist “Iseendaks kasvamine” 2. osa

enesehool skeemiteraapia

Edasi loe Delfist

Kuidas täitmata emotsionaalsed vajadused viivad skeemideni

25. juuni 2025
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: Skeemiterapeudid Julia Laanemets ja Marika Paaver

Lapsepõlv on õppimise aeg. Tugevaimad seosed ajus tekivad emotsionaalseimate sündmuste korral. Kord loodud seosed talletuvad mälus. Kui laps kasvab turvalises ja piisavalt vabadust pakkuvas keskkonnas, kujuneb baasusaldus elu vastu ja eneseusk. Kui valdavaks on kurbus ja hirm, sest napib näiteks emotsionaalset hoolitsust või iseseisvuse võimaldamist, teeb laps sellest enda kohta negatiivsed järeldused. Selliseid üldistunud järeldusi, millega kaasnevad tugevad tunded, nimetame skeemideks.
Taskuhäälingu esimeses osas vaatleme lapse emotsionaalseid vajadusi ja nende täitmise või mittetäitmise mõju inimese psüühika arengule.

enesehinnang

Kuula saadet Spotifys

Lastel on 5 põhivajadust, mis mõjutavad inimest kogu elu

1. juuni 2025
Katrin Saali Saul
Eesti Naine

Lapse- ja noorukieas on meil kõigil samad emotsionaalsed põhivajadused. Mida me vajame?
Turvaline kiindumusIga väike inimene vajab emotsionaalselt turvalist keskkonda, kus lisaks sellele, et ta on toidetud ja hooldatud, on vähemalt üks inimene, kellesse kiinduda, kes loob tunde, et laps on väärtuslik, et tema vajadused on tähtsad ja mõistetud.
Iga väike inimene vajab emotsionaalselt turvalist keskkonda, kus lisaks sellele, et ta on toidetud ja hooldatud, on vähemalt üks inimene, kellesse kiinduda, kes loob tunde, et laps on väärtuslik, et tema vajadused on tähtsad ja mõistetud.
Väikelaps vajab soojust, hoolt, empaatiat ja imetlust nii vanema pilgus, sõnas kui ka tegudes. Laps vajab, et ta vanem oleks etteaimatava käitumisega. Vanema pühendunud kohalolek ja võimekus vastata lapse arengulistele vajadustele on lapse enesehinnangu vundament. Pühendunud kohalolekust tekib lapsel esimene ühtekuuluvuskogemus: see on minu inimene, minu pere, kes on minu jaoks olemas. Kiindumusvajaduse täitumise piisavusest saab alguse positiivne minapilt.
… Igal lapsel on põhivajadused, mille rahuldamise määrast sõltub tulevane vaimne tervis. Mis juhtub inimesega, kelle põhivajadusi tema vanemad ei rahulda? Millised automaatsed mustrid võivad tekkida?
Pikemalt kuula Spotify podcastist “Iseendaks kasvamine” 1. osa

enesehinnang lapsed skeemiteraapia uskumused

Edasi loe Delfist

Kes on süüdi?

1. jaanuar 2025
Katrin Saali Saul
Edasi

Vanemad soovivad valdavalt oma lastele parimat: et nad oleksid terved ja targad, virgad ja viisakad, lahked ja loovad ning saaksid eluga õnnelikult ja edukalt hakkama (mida iganes keegi nende mõistete all silmas peab). Ometi võivad mõned täiskasvanud oma vanematele kunagist kasvatust kibedalt ette heita. Mis võib olla sellise rahulolematuse taga?
Lapse kasvatamine on keeruline – enda vajadusi (und, vabadust, sotsiaalset elu) mingiks ajaks kõrvale jättes peaksime suunama märkimisväärse osa oma ressurssidest (aja, energia, raha, mõtted) lapse hüvanguks.
Miinimumprogramm = füüsiline hool on täidetud, kui lapse füüsilised vajadused – turvaline katus pea kohal, puhtad riided seljas, söök laual, vajalikud asjad olemas – on kaetud, ta on huviringidesse registreeritud ning igapäevane logistika toimib. Enese lapsepõlvekogemusele tuginedes ja seda alateadlikult jäljendades on paljud vanemad pidanudki miinimumprogrammi piisavalt tugevaks vundamendiks, millele laps ise funktsionaalse pealisehituse rajab.
Maksimumprogramm = füüsiline + emotsionaalne hool
Vundamendi rajamise käigus pole aga paljud vanemad osanud arvestada, et emotsionaalne hool, millega seda vundamenti on ehitatud, osutub sama tähtsaks kui mitte tähtsamakski veel. Emotsionaalse hoole puudust on keeruline ära tunda, sest see ei ole midagi, mida laps on omal nahal kogenud ja mäletab, vaid see on emotsionaalne hool/tugi, millest ta on ilma jäetud. See on kõik see, mida lapsega ei juhtunud.
Keegi pole ideaalne vanem, me kõik teeme vigu. Lapsed on oma arengutee alguses loomult enesekesksed – väiksena on neil ootus, et vanemad on küpsed ja väljaarenenud isiksused, kes teavad kindlameelselt, mida nad teevad. Tegelikkuses on vanemad aga sageli neile tundmatutes oludes improviseerivad inimesed, kes paljusid asju teevad esmakordselt ja on sealjuures stressis. Vanemaks olemist ju koolis ei õpetata. Nii mitmedki olid kurnatud sellest, et ots-otsaga kokku saada miinimumprogrammigi jaoks.

lapsed

Edasi loe Edasist

Ühel isa jõi ja ema koristas end segaseks. Kuidas ärevus suhteid mõjutab

1. september 2023
Katrin Saali Saul
Eesti Naine

See, kui kvaliteetsed on suhted nii teiste kui ka iseendaga, sõltub suuresti sellest, kuidas me ärevusega toime tuleme.
Seostame ärevust sageli intensiivse tundega, mis meid tabab avaliku esinemise või hirmutava olukorra eel – süda klopib, olemine on rahutu, hingamine kiireneb, käed värisevad. Kui oleme abitus seisus või silmitsi ohu, lahendamatuna näivate probleemide, konfliktide, õnnetuste, raskete terviseseisunditega – ühesõnaga, kui ees terendab mugavustsoonist väljumine või oleme mugavustsoonist juba kaugele välja kukkunud –, tunneme enamasti kõik selle tunde hõlpsalt ära. See on ärevus.
Aga ärevusel on ka mahedamad vormid, kus käsi ja hääl ei värise, vererõhk ei tõuse ja kõhus ei keera. Enamasti ei oska me sellistel hetkedel isegi sõnastada, et meil on sees ärevus. Selline ärevus väljendub sisemise ebamugavuse või pingena ja tõstab pead, kui me ootused elule ja inimestele reaalsusest erinevad. Või kui meil on lihtsalt kiire või mingil teemal kellegagi eriarvamus. Või ka siis, kui me ei suuda või ei oska teha valikut: minna või mitte minna, teha või mitte teha, öelda või mitte öelda, osta või jätta ostmata. Läbi aegade kõige tuntum ärev sisemonoloog kõlab: „Olla või mitte olla…“
Enamasti ei oska me sellistel hetkedel isegi sõnastada, et meil on sees ärevus. Selline ärevus väljendub sisemise ebamugavuse või pingena ja tõstab pead, kui me ootused elule ja inimestele reaalsusest erinevad.
Suhetes tekib pidevalt olukordi, kus meil on erinev nägemus või ootus, kuidas me elukaaslane/laps/vanem/ülemus/alluvad/poliitikud/arstid/kaaskodanikud mõtlema või käituma peaks. Asjad pole väga sageli nii, nagu me tahaks, ning see ärritab.
Ärevus on me sees ka siis, kui oleme üksi. Pole isegi vaja teist inimest, kes meis ärevuse käivitaks. Igaüks meist on elus olnud olukorras, kus ta ootused iseendale ja oma elule on tunduvalt suuremad, kui reaalsus lubab. On see siis välimus, edukus, huumorimeel, mõistus, andekus, rahulikkus, rahakott või mis iganes muu, mis tundub ebapiisav. Igaühel on olnud aeg, kus ta pole rahul sellega, mis tal on või kes ta on. Sellised ajad krutivad sisemist ärevust.

ärevus ja depressioon enesehinnang suhted uskumused

Edasi loe Delfist