Artiklid ja saated

Usaldamatuse / väärkohtlemise hirmu skeem

30. jaanuar 2026
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: skeemiterapeut Kristi Esperk ja superviseeritav skeemiterapeut Lemme Haldre

Usaldamatuse / väärkohtlemise hirmu skeemiga inimene eeldab, et teised üldjuhul valetavad, petavad, kasutavad teda ära ja tahavad temaga manipuleerida. Äärmuslikumal juhul arvab ta, et ümbritsevad inimesed plaanivad pidevalt tema alandamist ja väärkohtlemist. Nad ei usalda inimesi, on kahtlustavad ja raskematel juhtudel lausa paranoilised. Selle tõttu antud skeemiga inimesed pigem väldivad lähedust ja intiimsust ning ei avalda oma sügavamaid mõtteid ja tundeid teistele. On inimesi, kes aga alistuvad väärkohtlemise ideele ja lubavad ennast jätkuvalt ära kasutada, valides endale väärkohtlevad partnerid või sõbrad. Nad ei usu, et on teistsuguseid valikuid. Mõningatel juhtudel hakkavad selle skeemiga inimesed enesekaitse eesmärgil hoopis ise teisi ründama ja väärkohtlema. Neil on põhimõte: “olen hunt huntide seas” ja “parim kaitse on rünnak.” Vahel hakkavad nad skeemi tulemusel jõuliselt nö teiste inimeste “päästjateks”. Sageli need käitumisviisid vahelduvad. Skeemi all kannatajate tegelikud vajadused on turvatunne, lähedus, ühendus ja kontrollitunne. Nende inimeste elus on nõiaring, sest alistudes, vältides või üle kompenseerides kinnitub uskumus, et inimesed on ohtlikud, mistõttu jätkuvalt tuleb üles näidata usaldamatust ning tõelised vajadused jäävad täitmata.

suhted

Kuula saadet Spotifys

Läbikukkumise skeem

2. jaanuar 2026
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: Skeemiterapeut Katrin Kaljula ja superviseeritav skeemiterapeut Liis Vahtra-Šmutov

Läbikukkumise skeem on meie saavutustele ja võrdlemisele üles ehitatud maailmas üks keskseid teemasid, mis kannab endas sisemist uskumust: „Ma ei saa hakkama, teised on paremad/targemad/edukamad/ilusamad/huvitavamad/kompetentsemad“. Sageli on selle all lapsepõlve lugu, mis on täis kriitikat, võrdlemist, toetuse ja juhendamise puudumist või varajasi ebaõnnestumise kogemusi. Täiskasvanueas võib see viia väljakutsete vältimise või vastupidi – kurnava perfektsionismi ja ületöötamiseni. Selle skeemi keskmes on sügav häbi ja hirm paista ebapädevana isegi siis, kui välised saavutused on olemas. Uurime, kuidas läbikukkumise skeem meie valikuid, enesehinnangut ja suhteid mõjutab ning kuidas teraapias on võimalik seda mustrit samm-sammult tervendada, taastades usalduse iseenda võimekusse ja õiguse õppida, eksida ja kasvada.
Läbikukkumise skeem ja puudulikkuse ehk häbi skeem on pealtnäha sarnased ja tihti esinevadki koos. Nende erinevus seisneb ennekõike selles, et kui läbikukkumise skeem on suunatud inimese saavutustele ja nende näilisele ebapiisavusele, siis puudulikkuse skeem sosistab meile kõrva: “me ise ei ole piisavad”.

ärevus ja depressioon enesehinnang läbipõlemine

Kuula saadet Spotifys

Puudulikkuse ehk häbi skeem

2. detsember 2025
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: Superviseeritavad skeemiterapeudid Anni Kuusik ja Ann-Liis Ojaots

Puudulikkuse ehk häbi skeem on justkui vana, pragunenud peegel, mis moonutab meie enesetunnet ja paneb uskuma, et meis on midagi “valesti” või et me pole armastust ja kuuluvust väärt. See on sisemine veendumus, mis võib väljenduda nii vaikses alaväärsuses kui lärmakas ülekompenseerimises. Nii eemaldumises kui ületöötamises. Uurime, kuidas see skeem kujuneb — millised kogemused panevad lapse tundma, et ta peab olema parem, tubli, nähtamatu või laitmatu, et mitte kaotada armastust. Räägime ka sellest, kuidas puudulikkuse skeem mõjutab täiskasvanu elu: suhted, lähedus, enesekriitika, häbitunne, pidev võrdlemine ja hirm, et “kui mind päriselt nähakse, siis ma ei kõlba”.
Kuna häbi on väga raske tunne, on see sageli peidetud sügavale inimese psüühikasse. Nii võivad puudulikkuse skeemi kandvad inimesed isegi mitte tajuda seda, mis paneb neid üht- või teistmoodi käituma. Kahjuks on aga suur osa inimesi vähemal või suurema määral selle skeemi võimuses. Vestluses toome sisse nii teooriat kui näiteid: kuidas inimesed alistuvad skeemile, kuidas nad selle vastu võitlevad ja kuidas nad seda väldivad. Ja mis kõige olulisem — kuidas saab hakata end kohtlema kaastundlikumalt, kuidas kasvatada Tervet Täiskasvanut enda sees ning õppida nägema iseennast mitte läbi häbi, vaid läbi reaalsuse, üldinimlikkuse ja kuulumise soovi. See episood on kutse märgata, kui tihti räägib meie sees vana hääl “sa pole piisav” ning kuidas sel hetkel ümber lülituda loomulikkusele, lahkusele ja tõele lähemale — sellele sisemisele teadmisele: “Ma olen väärt just sellisena, nagu olen”.

enesehinnang

Kuula saadet Spotifys

Emotsionaalse ilmajäetuse skeem

23. november 2025
Katrin Saali Saul
Eesti Naine

Emotsionaalse ilmajäetuse skeem tähendab uskumust, et minu emotsionaalsed vajadused ei saa kunagi piisavalt rahuldatud, et mu soov emotsionaalse toe järele jääb vastamata. See on tunne, et mind ei mõisteta, ei kuulata. Minust ei hoolita. Tulemuseks võib olla pidev väsimus, tühjus, depressiivsus.
See skeem tekib lapsepõlves kui laps on jäänud ilma endale vajalikust hulgast emotsionaalsest hoolest.
Enamasti ei tähenda see, et vanemad ei armastanud ega hoolinud. Sageli on vanemad ise saanud lapsepõlves samasuguse kogemuse ega osanud teisiti. Ajad olid ju sellised – peaaegu igas peres oli tunda teise maailmasõja ja sellejärgse okupatsiooniaja traumaatilist mõju, kus vanemad olid niivõrd mures, hädas ja hõivatud, et ka pere füüsiliste vajaduste täitmine oli keeruline. Või nii ära kurnanud, et riidlemine ja pettumus olid kergelt tulemas ning emotsionaalseks kohal olekuks ei jätkunud energiat. Niisamuti on pikalt valitsenud lapse kasvatamisel uskumused, mis on selle skeemi tekkimist hoolikalt raamatute põhjal last kasvatades võimendanud (näiteks Spocki „Teie laps“ õpetas, et vanemad ei peaks nutvat last sülle võtma, sest see hellitab lapse ära, ning kui imikul läheb kiiremini kõht tühjaks kui ettenähtud neli tundi, siis nutku, kuni harjub).
Emotsionaalset ilmajäetust on keeruline ära tunda, sest see ei ole midagi, mida laps on omal nahal kogenud ja mäletab, vaid see on emotsionaalne hool ja tugi, millest ta on ilma jäetud. Laps ei teagi, et elu võiks teistmoodi käia, sest kodu on ju see, kust saadakse esimene elukogemus. Kodus kogetu on tema jaoks “normaalne”.
Pikemalt kuula Spotify podcastist “Iseendaks kasvamine” 4. osa

ärevus ja depressioon skeemiteraapia

Edasi loe Delfist

Sotsiaalse isoleerituse / võõrandumise skeem

31. oktoober 2025
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: skeemiterapeut Marika Paaver ja superviseeritav skeemiterapeut Inga Ignatieva

Sotsiaalse isoleerituse / võõrandumise skeem väljendub inimesel uskumuses, et ta on muust maailmast justkui eraldi, teistest erinev, ei kuulu teiste sekka. Seda skeemi kujundab varane kogemus kõrvalejätmisest ja/või teistest mingil viisil erinev olemisest, näiteks kui inimene on kasvueas kogenud, et ta ei kuulu talle olulisse gruppi eakaaslaste seas või et teda ei võeta tema endana vastu tema enda peres. Sotsiaalse isoleerituse skeemiga kaasneb sotsiaalärevus ja raskesti talutavad üksilduse, kurbuse, eraldatuse ja häbi tunded. Nende tunnetega toime tulemiseks püütakse sageli teistega sobituda enda autentsuse arvelt või välditakse suhteid üleüldse – mistõttu sisemine eraldatuse tunne hoopiski süveneb. Arutame sellest, kuidas sellise nõiaringiga toime tulla ja kas sellest saab ka terveneda.

enesehinnang suhted üksildus

Kuula saadet Spotifys

Hüljatuse / ebastabiilsuse skeem

2. oktoober 2025
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: skeemiterapeut Marika Paaver ja superviseeritav skeemiterapeut Inga Ignatieva

Hüljatuse ja ebastabiilsuse skeem on üks sügavamaid ja varasemaid skeeme, mis väljendub eelduses, et tähtsad suhted katkevad, ning sellest tulenevas pidevas mures hülgamise ees. Hüljatuse / ebastabiilsuse skeem tekib olukorras, kus kasvukeskkonnas on täitmata lapse vajadus stabiilsuse ja ennustatavuse järele (näiteks on last jäetud pikaks perioodiks üksi) või siis tekib see skeem kogetud kaotuste ja lahkuminekute tulemusena. Kuna hüljatuse skeemiga kaasneb raskesti talutav paanika ja meeleheite tunne, võib selle skeemiga toimetulemiseks tekkida mitmeid teiseseid skeeme ja hüljatuse tunne olla nende all peidus. Räägime taskuhäälingus lähemalt sellest, mis on selle tagajärjed täiskasvanueas ja mida nende tagajärgedega peale hakata.

lahutus suhted üksildus

Kuula saadet Spotifys

Negatiivsed uskumused kujundavad kaitsekäitumise

21. september 2025
Katrin Saali Saul
Eesti Naine

Märkimisväärne osa meie käitumisest ei väljenda mitte pärisolemust, vaid on hoopis kaitseolek. Kaitseolek turvab meid valu eest. Miks ja kuidas see tekib?
Kui jänes kohtab teel rebast ja too pole jänest veel märganud, teeb jänes sõltuvalt kiskja kaugusest rea instinktiivseid otsuseid.
Et ohtu vältida, annab jänes jalgadele valu ja põgeneb. Kui rebane osutub kiiremaks ja saab ta kätte, hakkab jänes elu eest võitlema. Ja kui ta juba kiskja hammaste vahel ripub, on viimane instinktiivne liigutus alistuda ja tarduda, et tunda vähem valu. Mõnikord aitab tardumisstrateegia ka ellu jääda – kiskja arvab, et saak on surnud, ja laseb ta hambust. Nii mõnigi hiir on niimoodi kassi käest pääsenud.
Loomamaailmas näeme ohu puhul – stressiolukorras – järgmisi automaatseid käitumisi:
1) põgenemine ehk konflikti vältimine,
2) tardumine ehk alistumine,
3) võitlemine ehk ründamine.
Loom ei istu maha ega arutle, tema käitumine on instinktiivne.
Inimloom käitub ohtu tajudes metsloomaga sarnasel viisil. Kui inimene on stressiseisundis, tugevate raskete emotsioonide (hirmu, abituse, viha, kadeduse, süü, häbi, kurbuse või vastikuse) küüsis, väga väsinud või kui tema mingid vajadused on rahuldamata, käivituvad temaski loomalikud-loomulikud toimetulekuviisid: põgenemine, tardumine, võitlemine.
Pikemalt kuula Spotify podcastist “Iseendaks kasvamine” 1. osa ja 2. osa

skeemiteraapia uskumused

Edasi loe Delfist

Emotsionaalse ilmajäetuse skeem

29. august 2025
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: superviseeritav skeemiterapeut Anni Kuusik ning superviseeritav skeemiterapeut Margus Maksimov

Saatesarja neljandas osas võtame vaatluse alla emotsionaalse ilmajäetuse skeemi. See on muster, mis kujuneb tavaliselt lapsepõlves, kui inimese olulised vajadused läheduse, mõistmise ja hoolimise järele jäävad täitmata. Selle kogemuse tagajärjel võib inimest hilisemas elus juhtida uskumus, et keegi temast päriselt ei hooli ja aru ei saa ning kõigega tuleb ise toime tulla, sest ta eeldab, et tema vajadus ja soov emotsionaalse toe järele jääb vastamata.
Arutame, kuidas see skeem alguse võib saada, milliseid vajadusi see peegeldab, kuidas see meid täiskasvanuna mõjutab ning millised märgid sellele viitavad.

ärevus ja depressioon suhted

Kuula saadet Spotifys

Mis on skeemiteraapia

6. august 2025
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: Skeemiterapeut Kristi Esperk ja superviseeritav skeemiterapeut Triin-Ketlin Siska

Kolmandas episoodis vaatleme skeemiteraapiat kui teraapialiiki lähemalt. Kuidas skeemiteraapia protsess laiemalt välja näeb ja mis seanssidel aset leiab? Kuidas see erineb teistest teraapialiikidest? Kuidas sünnivad muutused ning kui pika protsessiga arvestada?
Juttu tuleb ka aju närvivõrgustikest ja ennustusvigade tegemisest; skeemiteraapia tehnikatest: kujutlusharjutustest, tühja tooli tehnikast ja piiritletud vanemlikkusest.
Skeemiteraapia on targalt kokku pandud heast-paremast psühhoteraapias olemasolevast. Eks seepärast seda fännangi.

Kuula saadet Spotifys

Kuidas sisemise lapse ja sisemise kriitiku olekud mõjutavad käitumist

2. juuli 2025
Katrin Saali Saul
Spotify
Saatekülalised: Skeemiterapeudid Julia Laanemets ja Marika Paaver

Skeemiteraapia taskuhäälingu teises osas teeme sissevaate skeemide mõjule igapäevaelus. Kui miski meenutab lapseea toksilist kogemust, siis käivitub skeem ja inimese kogu reaalsus muutub – see väljendub nii mõtlemises, tunnetes kui käitumises. Sellist reaalsuse muutumist nimetame olekuteks – näiteks sisemise kriitiku, sisemise lapse ja kaitseolekuteks. Sisemise kriitiku olek käivitab haavatava lapse oleku valusad emotsioonid ja nende tunnetega toimetulekuks käivituvad omakorda kaitseolekud. Viimased aga väljenduvad teiste jaoks arusaamatute käitumistena, sest skeem nende taga on nähtamatu.
Seekord teeme nende olekutega tutvust, et järgmistel kordadel juba sügavamale minna.

enesehool

Kuula saadet Spotifys