Laias laastus ei ole meil võimalik kontrollida elu. Ainus, mis meile oskusliku elu ja mõttetegevuse tulemusena saab alluda, on meie meel. Paljud kurdavad, et ei saa midagi parata kui mõtted ise lähevad mingi teema juurde, püsivad seal ja ajavad hulluks. Aga kas me siiski saame midagi oma meele ja mõtetega ette võtta? Miks on tõrjumine nii valus?
Tõrjutuse tunne on meile kõigile tuttav. Oleme ilmselt kõik tundnud lapsepõlves, kui on valus on, kui sind ei kutsuta sünnipäevale, kui su sõber leiab endale uue seltskonna ja ei kutsu sind sellega ühinema, kui teised sind mängu ei võta, kui sa oled viimane, keda võistkonda valitakse. Täiskasvanuna kogeme tõrjutust sageli veelgi valusamalt – inimene, kellega tahaksime sõbrustada, ei tundu meist huvitatud. Sõber ei helista tagasi. Tööandja, kelle juures tahaks töötada, ei võta jutule, või tänatakse viisakalt ja öeldakse, et see kollektiiv enam su teeneid ei vaja. Enamik saab meist vastu näppe ka armusuhetes. Mida tõrjumine meiega teeb? Kuidas end aidata?
Räägime ka sellest, kuidas oma partneriga paremini tuttavaks saada. Kas on võimalik varakult tuvastada ohumärke, et vältida suhtesse sattumist inimesega, kes osutub hiljem vägivaldseks, hoolimatuks või lihtsalt sobimatuks? Või saada varakult teada valdkonnad, mille käsitlemist tulevases kooselus tuleb delikaatsemalt võtta.
Täiskasvanute romantiline armastus on kiindumussuhe justnagu kiindumus ema ja lapse vahel. Igas vanuses inimestele on omane otsida ja säilitada emotsionaalset lähedust vähemalt ühe kaaslasega. Eriliselt vajame seda kaaslast siis, kui oleme stressis, ebakindlad või ärevad. Millised on inimeste kiindumusstiilid? Kuidas meie esmane kiindumussuhe vanematega mõjutab seda, kuidas täiskasvanuna kiindume? Kuidas me kiindumusstiilid mõjutavad meie käitumist?
Internet ümbritseb meid kõikjal. Internet pakub teadmisi, meelelahutust, seltsi. Isegi seksi. Võrgus aja veetmine toob kaasa paradoksi – internet toob maailma koju kätte, suhtlusvõrgustikud ühendavad inimesi, aga ometi – paljud on just tänu pidevale võrgus olemisele võõrdunud nii maailmast, lähedastest kui ka iseendast. Nad veedavad võrgus palju rohkem aega, kui lihast ja luust inimeste keskel. Kuidas internet ja tehnikavidinad meid ja meie suhteid mõjutavad, milliseid käitumisi see kaasa toob?
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld, õpetati vanasti. Teeks selle vanasõna ümber – rääkimine hõbe, kuulamine kuld. Kuulamisoskus on iga hea suhte alustala ja üldse üks olulisim suhtlemisoskus. Neil, kes oskavad teist inimest kuulata, on palju lihtsam olla nende inimestega kontaktis. Ja kui veel oskaks mitte ainult kõrvadega kuulata, vaid ka südamega, oleks maailm ilmselt palju helgem paik.
Saadet alustame teemal, miks mõnikord annab peres täiskasvanu oma võimupositsiooni lapsele ja kuidas see lapsele mõjub.
Sedapuhku käib jutt perekonna struktuurist. Pereprobleemid tekivad tihti sellest, et perekonna ülesehituse mustrid on paigast ära. Ideaalis juhib perekonda vanemate liit kus partnerid teevad koostööd ja on kõrgemal hierarhilisel positsioonil. Lapsed on alumisel positsioonil ja alluvad selles hierarhias oma vanematele. Muidugi võivad ka vanematel tekkida omavahelised hierarhiad.
Mõnikord juhtub aga nii, et üks vanem on liidus hoopis lapsega ja teisel vanemal puudub sõnaõigus. Mõnikord taandub üks vanem perekonna juhtpositsioonilt alkoholi, haiguse või lihtsalt vastutustundetuse tõttu. Päris halval juhul juhib perekonda aga hoopis laps.
Kuidas mõjub selline olukord lapsele? Mida toob see kaasa partnerite suhtele?
Emotsionaalse vägivallaga on asjad keerulisemad kui füüsilisega. Nähtavat jälge justkui ei jää, valu hinges võib olla aga sootuks teravam. Enamasti on emotsionaalse vägivalla armid kauaaegsemadki kui füüsilise löögi korral. Lapsepõlves saadud hingehaavad võivad anda end tunda kogu elu.
Paarisuhtes kogetud emotsionaalne vägivald lõhub usaldust partneri ja vastassoo vastu. Mis on emotsionaalne vägivald? Kuidas end selle eest kaitsta?
Oleme harjunud mõtlema leinast kui tundest, mis järgneb kellegi surmale. Ometigi on lein palju laiem mõiste. Kogeme leina, kui peame lahti laskma kellestki või millestki, millest me loobuda ei taha. Kogeme leina, kui kaob tervis, noorus, lõpeb paari- või sõprussuhe. Ka iseenesest väga positiivsete sündmustega võib kaasneda lein – näiteks saab su laps suureks ja lahkub kodunt. Leinas on palju erinevaid tundeid – ennekõike kurbus, tühjus, igatsus. Aga võivad olla ka tunded, mida me endale ega teistele tunnistada ei taha – viha, süü, häbi. Miks on oluline need tunded läbi elada? Miks ei ole mõistlik lemmiku kaotanud lapse leina uue koduloomaga summutada? Kas naised ja mehed leinavad erinevalt?
Kui oled Peresaateni alles jõudnud ja ei soovi kõiki saateid üle kuulata, on see saade sobilik alustamiseks. Teen lühikokkuvõtte kõigist möödunud aastal kõne all olnud teemadest. Kui mõni teema puudutab lähemalt, saad vastava saate täispikkuses järele kuulata. Mõistagi on see tagasivaade ka hea koht kuuldu meenutamiseks. Sageli on teada-tuntud mõtete kuulmine uues kontekstis vägagi värskendav.
Missugused Sinu lapsepõlvest pärit traditsioonid teevad südame soojaks kui nende peale tagasi mõtled? Kuidas sobitada erinevatest päritoluperedest pärit traditsioone uue pere loomisel? Ja luua uusi? Miks üldse traditsioone hoida?
Miks ja kuidas võiks möödunud aasta eredamad hetked – nii naudingud, rõõm, kui ka kurvastused ja õppetunnid veel korra (või mitugi) silme eest ja südamest läbi? Mõelda sellelegi, kes olid Sinu jaoks sel aastal olulisimad inimesed?
