Artiklid ja saated

Ema arhetüüp – looja, hoidja ja hävitaja

10. mai 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühholoog Marina Paula Eberth

5. mail toimus Pärnu Rannahotellis emadepäevale pühendatud saate avalik salvestus. Kõne all olid arhetüüpsed piisavalt hea ema, kanaema, rongaema. Ema, kui lapse esimene erootiline suhe ja ema kui lapse suurim frustreerija. Miks peab ema enda sees leidma nii looja, hoidja kui ka hävitaja? Kuidas ema arhetüüp kohandub kõigile loojatele – nii neile, kes on sünnitanud kui neile, kelle keha ei ole selleks loodud – näiteks mehed. Platon rääkis juba antiikajal, et kõik inimesed saavad olla viljakad ja rasedad. Emad kehalt, aga kõik teised oma peas. Ema energia on võluri energia, kes loob ideest mateeria.

lapsed

Edasi kuula Vikerraadiost

Pahad lapsed

3. mai 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: pereterapeut Tiit Kõnnussaar

Autorooli ja liiklusesse me autokooli läbimata ei lähe. Kuid vanemlikku rolli, mis on nii palju suuremate väljakutsetega kui liiklus, sukeldume sageli pea ees, kaasavaraks suhteteadmised ja kasvatusprintsiibid oma päritoluperest. Nii lihtne on olla vanem, kui laps vastab meie ootustele, aga kindlasti tuleb meie lapsevanemaks olemise karjääri jooksul ette olukordi, kus lapse käitumine ootustele üldse ei vasta. Kui tahaks öelda – sa oled paha laps! On selle olukorras ikka süüdi laps või vastutab olukorra eest, pigem vanem?

lapsed

Lapse elukorraldus pärast lahutust

26. aprill 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio

Mis on lapsele parim elukorraldus, kui tema bioloogilised vanemad on otsustanud hakata lahus elama? Sõltumata sellest, kes lahkus või mis põhjusel ta lahkus, tuleb esimese sammuna korraldada lapse kontakti alalhoidmine mõlema vanemaga (ei laiene muidugi vägivaldsete ja/või vastutustundetute vanemate puhul, kes lapse turvalisuse ohtu seavad).
Lapsele ei tohi panna otsustamise raskust, kus ta elab ning millal ta teise vanemaga kohtub. See veeretab otsustamise vastutuse koorma vanematelt lapse õlgadele ja paneb ta ränkraskesse lojaalsuskonflikti. Väikelaps ei adu veel enda vajadusi, ta ei oska sõnastada, et ta vajab kontakti mõlemaga. Kui ta pannakse valiku ette, tundub lapsele, et ta peab valima ühe VÕI teise. Ta ei oska veel niimoodi mõelda, et ta saab valida NII ÜHE KUI teise.
Head kokkulepped sünnivad siis, kui vanemad tõesti oskavad kuulata ja mõista, mida laps tunneb ning lähtuvad lapse huvidest. Tihti aitab parema lahenduse leidmiseks õige ülesande sõnastus: mitte rääkida vanema ajast lapsega vaid lapse ajast vanemaga.

lahutus

Edasi kuula Vikerraadiost

Lahutus ja kärgpere

19. aprill 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio

Kunagi varem ei ole elu olnud nii selgelt isikukeskne, soodustades isikliku õnne otsimist. Kohustused ja ühiskondlik norm ei hoia enam paarilisi koos nii tugevalt kui endistel aegadel. Lahutajaks ei ole enamasti enam surm, vaid hoopis elu. Ehkki paljud löövad oma suhtele kindlasti liiga kergelt käega, on siiski hea, et lahutamine pole enam häbimärgistatud. Suhtest võib ja mõnikord peabki lahkuma, kui see üldse rahuldust ei paku ning aina negatiivseid emotsioone tekitab. Kuid mis saab lastest? Tõsi ta ju on: parim koht lapsel kasvamiseks asub kahe bioloogilise vanema armastavas ja hoolivas suhtes. Just nimelt suhtes, sest isegi kui kumbki vanem eraldi last küll armastab, aga vanemate omavaheline suhe on külm või vaenulik, on see lapsele kehvapoolne eeskuju tulevaseks eluks.
Laste lahkuminekujärgsed traumad ei tulene lahkuminekust kui suhte lõpetamise protsessist; mitte sellest, et mindi lahku, vaid sellest, kuidas lahku mindi, vanemate reaktsioonidest lahutusele ja sellele järgnevale elukorraldusele. Traumeeriv on vanemate sõda ning laste ees ja peal väljaelatud valu. Lapse kõige sügavamad traumad tulevad sellest, kui vanem, keda laps ise tähtsaks peab, tema elust kaob. Kuigi partneritevaheline suhe lõpeb, ei tohiks lõppeda endiste partnerite vanemlik liit. Mis on kõige olulisemad asjad, mida äsja lahku läinud vanemad peaksid silmas pidama oma ühiste lastega tegelemisel? Mida ei tohi mitte kunagi ja mitte mingil juhul oma lapsele pärast lahkuminekut öelda?

kärgpere lahutus

Edasi kuula Vikerraadiost

Truudusetus ja kõrvalsuhted

12. aprill 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühholoog Marina Paula Eberth

Jätkame eelmises saates pooleli jäänud juttu kirest ja armastuse erinevatest vormidest. Millised protsessid paarisuhtes ja vähemalt ühe partneri sees valmistavad ette pinnast kõrvalsuhteks? Truudusetus ei tähenda ju alati, et armastus partneri vastu otsa sai ja tahetakse partnerist lahku minna. Agape hooliv armastus on enamasti sellisel paaril veel alles. Erosest kannustatud tunde taga on vajadus seikluslikkuse järele, vajadus ennast proovile panna ja iseennast taasavastada. Arutame ka seda, kas suhte peaks lõpetama, kui partner on hälbinud kõrvalsuhtesse. Ja veel arutleme suhtemaailma uue trendi – polüamooria üle. Kas mitme partneri üheaegne armastamine on võimalik?

suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Kirg pikaajalises suhtes

5. aprill 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: Marina Paula Eberth

On see võimalik, et kirg püsib paarisuhtes pikki aastaid? Või võiksime leppida sellega, et kirg, mis paneb Päikese särama, Kuu kumama, tõstab ihalusobjekti täiuse etaloniks, lööb vererõhu üles ja põlved nõrgaks, on mööduv kui kevadine külmetus?
Lähisuhteid mõjutavad meie kaks inimlikku, kuid vastandlikku baasvajadust:
1. Vajadus turvalisuse, püsivuse, rahu ja usalduse järele. Selle järele, mida kirjeldab sõna „kodu“
2. Vajadus uudsuse, seikluse, riski ja ohu järele. Erutava ja erootilise järele.
Kuidas elada nende vastukäivate vajadustega? Missuguses vahekorras peaks Erost ja Agapet pikaajalise suhte kokteilis segama?

seksuaalsus suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Vananemine

29. märts 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: Aune Past

Räägime elutervest küpsemisest ja elukogemuse kogumisest. Aga ka mutistumisest ja ätistumisest ning sellest, kuidas neid protsesse ohjas hoida. Kas vanuse kasvades võib vaim virguda, kuigi keha tasahilju kuhtub? Vananemise tunnistamine ei ole kerge ja me kipume kõigest hingest selle vastu võitlema. Kuid võitlus paratamatuse vastu paneb meid kannatama. Vananemine tuleb ju niikuinii. Sellega toime tulekuks on vaja sisemist rahu, meelerahu. Leppimise oskust. Leppimist sellega, et välimus muutub, et keha ei jaksa enam nii palju, et kõigest ei saa aru, et mitut asja ühekorraga enam ei tee. Vananemine võiks olla aeg, kus õpime paljutki uue pilguga vaatama. Rahuliku, küpse ja sõbraliku pilguga. Vananedes muutuvad inimesed lahkemaks või kibedamaks, kui nad olid küpses keskeas. Kummas suunas – see valik on iga inimese enda teha.

enesehool

Edasi kuula Vikerraadiost

Suhte kolmnurgad

22. märts 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: pereterapeut Monika Koppel

Kui paarisuhe läheb pingeliseks, võtab vähemalt üks paarilistest pinge maandamiseks kedagi või midagi endale appi. Kolmas maandab paari pinged. Sellesse kolmnurka võib kaasata keda ja mida iganes. See võib olla laps, ühe partneri vanem, sõber, armuke. Või hoopis töö, hobi, alkohol, koer, trenn või kas või ülemäärane koristamine. Rõhk on siin just sõnal ülemäärane, mil vajalikust või toredast tegevusest saab paarisuhtest eemale hoidmise või põgenemise moodus. Siit jõuame erinevate generatsioonide teemani. Eks me oma vanemate suhet vaadates saame ju esimese kogemuse paarisuhtest. Kuidas me vanemad omavahel hakkama said? Kas ka nemad vajasid oma suhtes kellegi või millegi kolmanda abi?

suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Viha

15. märts 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Ants Parktal

Vihal on igas suhtes oma koht. See loob paarisuhtes võimaluse loovateks või purustavateks arenguteks. Me kõik tunneme viha, kui asjad ei suju nii nagu meile meeldib. Paarisuhe on ilmselgelt üks koht, kus ikka tekivad lahkarvamused ja sellega seoses ka viha. Meie esimene suhe on aga alati emaga. Viha on ka sellesse suhtesse alati sisse programmeeritud. Kusjuures mõlemale poolele – nii lapsele kui emale. Sellest rääkimine on aga sageli tabuteema. Kas ja kuidas aga viha välja elada?

konflikt

Edasi kuula Vikerraadiost

Naiste elutervetest arhetüüpidest ja nende varjupooltest

8. märts 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio

Naiseks olemine on keeruline, sest naisel on palju rolle, mida on omavahel raske sobitada. Paljud tublid naised saavad hästi hakkama praktilise eluga, on pühendunud emad oma lastele ja suurepärased perenaised oma kodus. Leidub tarku ja autoriteetseid naisi, kelles on kuningannalikku väärikust, mis paneb neid austama. Aga mis elu see on, milles töö ja asjalikkuse kõrval pole ruumi tütarlapselikul muretusel ja rõõmsal naerul? Süda on tühi ja külm, kui puudub armastaja energia, pole kuumi suudlusi ja kirglikku lähedust. Kahju küll, kuid küpset naiselikkust, kus need naiseksolemise erinevad tahud on välja elatud nii mõnusalt, et elu pakub rõõmu ka naisele endale, kohtame tänapäeval mitte ülemäära sageli. Kahjuks. See ei peaks nii olema. Kuidas elada oma elu selliseks, et just need eluterved arhetüübid tooni annaksid?

naiselikkus ja mehelikkus

Edasi kuula Vikerraadiost