Jätkame eelmises saates pooleli jäänud juttu kirest ja armastuse erinevatest vormidest. Millised protsessid paarisuhtes ja vähemalt ühe partneri sees valmistavad ette pinnast kõrvalsuhteks? Truudusetus ei tähenda ju alati, et armastus partneri vastu otsa sai ja tahetakse partnerist lahku minna. Agape hooliv armastus on enamasti sellisel paaril veel alles. Erosest kannustatud tunde taga on vajadus seikluslikkuse järele, vajadus ennast proovile panna ja iseennast taasavastada. Arutame ka seda, kas suhte peaks lõpetama, kui partner on hälbinud kõrvalsuhtesse. Ja veel arutleme suhtemaailma uue trendi – polüamooria üle. Kas mitme partneri üheaegne armastamine on võimalik?

On see võimalik, et kirg püsib paarisuhtes pikki aastaid? Või võiksime leppida sellega, et kirg, mis paneb Päikese särama, Kuu kumama, tõstab ihalusobjekti täiuse etaloniks, lööb vererõhu üles ja põlved nõrgaks, on mööduv kui kevadine külmetus?
Lähisuhteid mõjutavad meie kaks inimlikku, kuid vastandlikku baasvajadust:
1. Vajadus turvalisuse, püsivuse, rahu ja usalduse järele. Selle järele, mida kirjeldab sõna „kodu“
2. Vajadus uudsuse, seikluse, riski ja ohu järele. Erutava ja erootilise järele.
Kuidas elada nende vastukäivate vajadustega? Missuguses vahekorras peaks Erost ja Agapet pikaajalise suhte kokteilis segama?

Räägime elutervest küpsemisest ja elukogemuse kogumisest. Aga ka mutistumisest ja ätistumisest ning sellest, kuidas neid protsesse ohjas hoida. Kas vanuse kasvades võib vaim virguda, kuigi keha tasahilju kuhtub? Vananemise tunnistamine ei ole kerge ja me kipume kõigest hingest selle vastu võitlema. Kuid võitlus paratamatuse vastu paneb meid kannatama. Vananemine tuleb ju niikuinii. Sellega toime tulekuks on vaja sisemist rahu, meelerahu. Leppimise oskust. Leppimist sellega, et välimus muutub, et keha ei jaksa enam nii palju, et kõigest ei saa aru, et mitut asja ühekorraga enam ei tee. Vananemine võiks olla aeg, kus õpime paljutki uue pilguga vaatama. Rahuliku, küpse ja sõbraliku pilguga. Vananedes muutuvad inimesed lahkemaks või kibedamaks, kui nad olid küpses keskeas. Kummas suunas – see valik on iga inimese enda teha.

Kui paarisuhe läheb pingeliseks, võtab vähemalt üks paarilistest pinge maandamiseks kedagi või midagi endale appi. Kolmas maandab paari pinged. Sellesse kolmnurka võib kaasata keda ja mida iganes. See võib olla laps, ühe partneri vanem, sõber, armuke. Või hoopis töö, hobi, alkohol, koer, trenn või kas või ülemäärane koristamine. Rõhk on siin just sõnal ülemäärane, mil vajalikust või toredast tegevusest saab paarisuhtest eemale hoidmise või põgenemise moodus. Siit jõuame erinevate generatsioonide teemani. Eks me oma vanemate suhet vaadates saame ju esimese kogemuse paarisuhtest. Kuidas me vanemad omavahel hakkama said? Kas ka nemad vajasid oma suhtes kellegi või millegi kolmanda abi?

Vihal on igas suhtes oma koht. See loob paarisuhtes võimaluse loovateks või purustavateks arenguteks. Me kõik tunneme viha, kui asjad ei suju nii nagu meile meeldib. Paarisuhe on ilmselgelt üks koht, kus ikka tekivad lahkarvamused ja sellega seoses ka viha. Meie esimene suhe on aga alati emaga. Viha on ka sellesse suhtesse alati sisse programmeeritud. Kusjuures mõlemale poolele – nii lapsele kui emale. Sellest rääkimine on aga sageli tabuteema. Kas ja kuidas aga viha välja elada?

Naiseks olemine on keeruline, sest naisel on palju rolle, mida on omavahel raske sobitada. Paljud tublid naised saavad hästi hakkama praktilise eluga, on pühendunud emad oma lastele ja suurepärased perenaised oma kodus. Leidub tarku ja autoriteetseid naisi, kelles on kuningannalikku väärikust, mis paneb neid austama. Aga mis elu see on, milles töö ja asjalikkuse kõrval pole ruumi tütarlapselikul muretusel ja rõõmsal naerul? Süda on tühi ja külm, kui puudub armastaja energia, pole kuumi suudlusi ja kirglikku lähedust. Kahju küll, kuid küpset naiselikkust, kus need naiseksolemise erinevad tahud on välja elatud nii mõnusalt, et elu pakub rõõmu ka naisele endale, kohtame tänapäeval mitte ülemäära sageli. Kahjuks. See ei peaks nii olema. Kuidas elada oma elu selliseks, et just need eluterved arhetüübid tooni annaksid?

Laias laastus ei ole meil võimalik kontrollida elu. Ainus, mis meile oskusliku elu ja mõttetegevuse tulemusena saab alluda, on meie meel. Paljud kurdavad, et ei saa midagi parata kui mõtted ise lähevad mingi teema juurde, püsivad seal ja ajavad hulluks. Aga kas me siiski saame midagi oma meele ja mõtetega ette võtta? Miks on tõrjumine nii valus?

Tõrjutuse tunne on meile kõigile tuttav. Oleme ilmselt kõik tundnud lapsepõlves, kui on valus on, kui sind ei kutsuta sünnipäevale, kui su sõber leiab endale uue seltskonna ja ei kutsu sind sellega ühinema, kui teised sind mängu ei võta, kui sa oled viimane, keda võistkonda valitakse. Täiskasvanuna kogeme tõrjutust sageli veelgi valusamalt – inimene, kellega tahaksime sõbrustada, ei tundu meist huvitatud. Sõber ei helista tagasi. Tööandja, kelle juures tahaks töötada, ei võta jutule, või tänatakse viisakalt ja öeldakse, et see kollektiiv enam su teeneid ei vaja. Enamik saab meist vastu näppe ka armusuhetes. Mida tõrjumine meiega teeb? Kuidas end aidata?
Räägime ka sellest, kuidas oma partneriga paremini tuttavaks saada. Kas on võimalik varakult tuvastada ohumärke, et vältida suhtesse sattumist inimesega, kes osutub hiljem vägivaldseks, hoolimatuks või lihtsalt sobimatuks? Või saada varakult teada valdkonnad, mille käsitlemist tulevases kooselus tuleb delikaatsemalt võtta.

Täiskasvanute romantiline armastus on kiindumussuhe justnagu kiindumus ema ja lapse vahel. Igas vanuses inimestele on omane otsida ja säilitada emotsionaalset lähedust vähemalt ühe kaaslasega. Eriliselt vajame seda kaaslast siis, kui oleme stressis, ebakindlad või ärevad. Millised on inimeste kiindumusstiilid? Kuidas meie esmane kiindumussuhe vanematega mõjutab seda, kuidas täiskasvanuna kiindume? Kuidas me kiindumusstiilid mõjutavad meie käitumist?

Internet ümbritseb meid kõikjal. Internet pakub teadmisi, meelelahutust, seltsi. Isegi seksi. Võrgus aja veetmine toob kaasa paradoksi – internet toob maailma koju kätte, suhtlusvõrgustikud ühendavad inimesi, aga ometi – paljud on just tänu pidevale võrgus olemisele võõrdunud nii maailmast, lähedastest kui ka iseendast. Nad veedavad võrgus palju rohkem aega, kui lihast ja luust inimeste keskel. Kuidas internet ja tehnikavidinad meid ja meie suhteid mõjutavad, milliseid käitumisi see kaasa toob?

Rääkimine hõbe, vaikimine kuld, õpetati vanasti. Teeks selle vanasõna ümber – rääkimine hõbe, kuulamine kuld. Kuulamisoskus on iga hea suhte alustala ja üldse üks olulisim suhtlemisoskus. Neil, kes oskavad teist inimest kuulata, on palju lihtsam olla nende inimestega kontaktis. Ja kui veel oskaks mitte ainult kõrvadega kuulata, vaid ka südamega, oleks maailm ilmselt palju helgem paik.
Saadet alustame teemal, miks mõnikord annab peres täiskasvanu oma võimupositsiooni lapsele ja kuidas see lapsele mõjub.

Sedapuhku käib jutt perekonna struktuurist. Pereprobleemid tekivad tihti sellest, et perekonna ülesehituse mustrid on paigast ära. Ideaalis juhib perekonda vanemate liit kus partnerid teevad koostööd ja on kõrgemal hierarhilisel positsioonil. Lapsed on alumisel positsioonil ja alluvad selles hierarhias oma vanematele. Muidugi võivad ka vanematel tekkida omavahelised hierarhiad.
Mõnikord juhtub aga nii, et üks vanem on liidus hoopis lapsega ja teisel vanemal puudub sõnaõigus. Mõnikord taandub üks vanem perekonna juhtpositsioonilt alkoholi, haiguse või lihtsalt vastutustundetuse tõttu. Päris halval juhul juhib perekonda aga hoopis laps.
Kuidas mõjub selline olukord lapsele? Mida toob see kaasa partnerite suhtele?

Emotsionaalse vägivallaga on asjad keerulisemad kui füüsilisega. Nähtavat jälge justkui ei jää, valu hinges võib olla aga sootuks teravam. Enamasti on emotsionaalse vägivalla armid kauaaegsemadki kui füüsilise löögi korral. Lapsepõlves saadud hingehaavad võivad anda end tunda kogu elu.
Paarisuhtes kogetud emotsionaalne vägivald lõhub usaldust partneri ja vastassoo vastu. Mis on emotsionaalne vägivald? Kuidas end selle eest kaitsta?

Oleme harjunud mõtlema leinast kui tundest, mis järgneb kellegi surmale. Ometigi on lein palju laiem mõiste. Kogeme leina, kui peame lahti laskma kellestki või millestki, millest me loobuda ei taha. Kogeme leina, kui kaob tervis, noorus, lõpeb paari- või sõprussuhe. Ka iseenesest väga positiivsete sündmustega võib kaasneda lein – näiteks saab su laps suureks ja lahkub kodunt. Leinas on palju erinevaid tundeid – ennekõike kurbus, tühjus, igatsus. Aga võivad olla ka tunded, mida me endale ega teistele tunnistada ei taha – viha, süü, häbi. Miks on oluline need tunded läbi elada? Miks ei ole mõistlik lemmiku kaotanud lapse leina uue koduloomaga summutada? Kas naised ja mehed leinavad erinevalt?

Kui oled Peresaateni alles jõudnud ja ei soovi kõiki saateid üle kuulata, on see saade sobilik alustamiseks. Teen lühikokkuvõtte kõigist möödunud aastal kõne all olnud teemadest. Kui mõni teema puudutab lähemalt, saad vastava saate täispikkuses järele kuulata. Mõistagi on see tagasivaade ka hea koht kuuldu meenutamiseks. Sageli on teada-tuntud mõtete kuulmine uues kontekstis vägagi värskendav.

Missugused Sinu lapsepõlvest pärit traditsioonid teevad südame soojaks kui nende peale tagasi mõtled? Kuidas sobitada erinevatest päritoluperedest pärit traditsioone uue pere loomisel? Ja luua uusi? Miks üldse traditsioone hoida?
Miks ja kuidas võiks möödunud aasta eredamad hetked – nii naudingud, rõõm, kui ka kurvastused ja õppetunnid veel korra (või mitugi) silme eest ja südamest läbi? Mõelda sellelegi, kes olid Sinu jaoks sel aastal olulisimad inimesed?

Armastus ja moraal. Kõrvalsuhted. Mis juhtuks, kui ühiskondlik norm oleks tähtajalised kooselulepingud? Kas teadmine, et 3-4-5 aasta pärast seisab ees otsus: uuendame suhet või läheme laiali paneb rohkem iseenda keha, hinge ja vaimu eest hoolitsema ning ka suhtesse enam panustama? Millal ja miks oleks mõistlik pidada “suhte arenguvestlusi” ja mis nende pidamist takistab? Oletamisest ja omistamisest. Kuidas konflikte hästi lahendada?

Miks elutervel naisel võib paarisuhtes kaduda kontakt oma seksuaalsusega? Miks tema käed enam kallistuseks ei tõuse? Kuidas mõjutavad seksuaalsust tervise probleemid, väsimus ja väikesed lapsed, iha ja turvatunde kadumine? Kuidas hoida seksuaalsust?
Samal teemal on ka kuulajakiri.

Mis on psühhodraama ja PREP paarisuhte koolitus? Miks ja kuidas peaks omandama suhteoskusi? Turvalisus kui suhet koos hoidev liim. Mis on suhte purustajad? Kuulamise tähtsus. Miks on oluline teadvustada ja sõnastada oma ootusi suhtele? Ja neist ootustest rääkida. Suhte koos loomine. Mängulisus.
Mis on sinu elu lugu?

Leppimise ja lepituskatsete olulisus suhtes. Kuidas tülid nii lõpetada, et need ei jääks liivaterana hinge kratsima.
Kuulajakiri on kroonilisest probleemist: mees teeb tublisti tööd ja peab pere üleval, kuid naise silmis ei ole teda kaugeltki piisavalt kodus ei tema ega laste jaoks. Kirjale vastamine võimaldas arutleda kolme kannatusest väljumise võimaluse üle. Nendeks on: muuta olukorda, väljuda olukorrast või muuta suhtumist. Need valikud näivad valusad või võimatudki, kuid neljas variant on kannatus.