Artiklid ja saated

Konflikt ja sildistamine

16. mai 2019
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: professor Tõnu Lehtsaar

Konfliktid kuuluvad paratamatult elu ja inimeseks olemise juurde. Vastuolud ja vastasseisud võivad avalduda inimese enda sees, kahe inimese suhtes, inimgruppide vahel või ka laiemalt riikide vahel. Sildid, mida üks osapool kasutab teise kohta, väljendavad konflikti arenguastet. See, kelleks või milleks teist nimetatakse, näitab, kui kaugele on konflikt jõudnud.
Tõnu Lehtsaar ütleb: “Sildistamisel on otsene mõju konflikti arengule. Sildistamisel liigutakse kirjeldavast sildist hävitava nimetuse poole. Alguses on soov heita varju, siis teha haiget ja lõpuks hävitada. Võib kergesti juhtuda, et mingist hetkest ei juhi meie enam konflikti, vaid konflikt juhib meid. Sildid eskaleerivad konflikti ja segavad osapooltel teineteisega läbi rääkida ning lahendust leida. Silt otsekui asetub osapoolte vahele ega lase neid enam teineteist näha ega kuulda. Sildil on ka see omadus, et me justkui tahame teist sellega paika panna. Kurb tõsiasi on, et sageli ei mõjuta silt mitte niivõrd teist, vaid hoopiski meid endid. Kord käiku lastud silt sunnib meid sildikohaselt käituma. Meil on raske teha koostööd luhvtivendade, mökude ja intrigaanidega. Meie oma sildilooming võib hakata meie koostöövõimet piirama.”

konflikt

Edasi kuula Vikerraadiost

Õnnelikuks kannatades?

1. mai 2019
Katrin Saali Saul
Edasi

Tammsaare paneb Põrgupõhja Jürka suhu sõnad, et kannatused, ohvri­meelsus, enesesalgamine ja vaev teevad õndsaks.
Raskused on elus muidugi vältimatud. Vältimatu on ka psühholoogiline valu, mis ebaõnne ja hädadega kaasneb. Valud ja raskused on mingis mõtted head. Nad annavad võimaluse enesearenguks ja targemaks saamiseks. Õpetavad empaatiat teiste inimeste suhtes ja probleemide lahendamist. Aga kui raskused ja probleemid kestavad liiga kaua, toob see sageli endaga kaasa kannatusi.

enesehool läbipõlemine

Edasi loe Edasist

Keskea rõõmud ja kriisid

11. aprill 2019
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: Peep Vain

Ühe ameerika uuringu kohaselt on inimesed viiekümnendete eluaastate lõpus kõige õnnelikumad – nad on rahul oma eluoluga, sellega, mis neil on, mis toimub nende ümber ja nad on leppinud oma välimuses toimunud muutustega.
Kõige õnnetumad pidavat inimesed olema aga 45 ja 59 vahel. Nii see kõige õnnetum kui kõige õnnelikum aeg jääb keskea piiridesse. Ilmselt on mingid põhjused, miks just keskealised tunnevad end sageli rahulolematult. Võib-olla see peabki niimoodi olema, et enne rahuolu ja rahunemist peabki olema rahuolematu ja närviline. Aga võib-olla annab oma sisemist ja välist maailma ka niimoodi korraldada, et mitte ainult keskea lõpp, vaid kogu keskiga on üks mõnus aeg?

rõõm

Edasi kuula Vikerraadiost

Mis saab põhisuhtest pärast kõrvalsuhte ilmsikstulekut?

1. aprill 2019
Katrin Saali Saul
Edasi

Elus juhtub igasugu asju. Mõnikord ilmneb, et partneril on kõrvalsuhe. Mida nüüd tegema peaks? Mõnikord puruneb põhisuhe kõrvalsuhte mõjul. Mõnikord muutub kõrvalsuhe ise põhisuhteks, aga sugugi mitte iga kord – vahel valib suhe lõpetaja hoopis üksi elamise kasuks.
Paljud paarid tulevad teraapiasse, sest kõrvalsuhe on tulnud ilmsiks, partnerid on mõlemad valus, aga nad ei soovi oma suhet lõpetada. Kui kõrvalsuhe lõpetatakse ja inimene pöördub tagasi oma põhipartneri juurde, on kolm võimalikku edasist arengut. Neid arenguid on kirjeldanud Ameerika psühholoog Esther Perel oma raamatus „The State on Affairs“: põhisuhe muutub halvemaks; põhisuhe jääb samasuguseks nagu see oli enne kõrvasuhte väljatulekut; põhisuhe muutub paremaks.

konflikt suhted

Edasi loe Edasist

Kõrvalsuhted & uue aja inimõigus – isiklik õnn.

1. aprill 2019
Katrin Saali Saul
Edasi

Truudusetuse teema on igihaljas. Päris suure osa terapeudi poole pöördujatest moodustavad suhtekolmnurgas olevad inimesed. Inimesed, kelle partner pole neile truu. Neil on valus, sest nende usaldus saab murtud ja sageli vajutab see kahtlusepitseri kogu eelnenud suhtele.

konflikt suhted

Edasi loe Edasist

Miks inimesed valetavad, ilustavad ja varjavad?

28. märts 2019
Katrin Saali Saul
Vikerraadio

Me kõik tahame endast olla arvamusel, et oleme ausad ja moraalsed inimesed. Ma tahame vaadata peeglisse ja tunda enda üle head meelt ja uhkust. Seepärast teeme head ja käitume suuremeelselt. Teisest küljest ajame taga kasu. Ja kasu nimel (olgu see siis raha, hüved, võim, head suhted, vähem tülisid, paremaid võistlustulemused, kõrgemad hinded või lihtsalt rahu) on enamik meist nõus – kes rohkem, kes vähem – mõningaseks ebaaususeks. Ilmselgelt on need kaks vajadust (olla aus ja saada kasu ebaaususega) omavahel vastuolus.
Siin tuleb meile appi kognitiivne paindlikkus. Inimestele tundub, et kui ma tüssan natukene, võin kasu lõigata sellest, et ma pole täiesti aus. No et ma otseselt ei valeta, aga ma ei räägi kogu tõde, lihtsalt räägin pisut vähem, või räägin palju vähem, või ei räägi üldse midagi, või räägin midagi hoopis muud, mis mind paremasse valgusesse seab. Kodurahu huvides või kalli kaasa tunnete säästmiseks ei ole ju suur patt öelda, et kleit sobib talle suurepäraselt, ehkki mõne koha pealt see siiski pisut kitsas on.
Enamikul meist on valdkonnad, kus meil on valskuse suhtes nulltolerants ja valdkonnad, kus lubame endale suuremat loomingulist (ebaausamat) mõtteviisi. Võõraste teemade puhul on lihtne hukka mõista ja hoida eetiline piir paigas. Aga oma tegevustes on nüansse, mille taha moraaliküsimused peita, väga palju. Kui suudame leida ratsionaalse põhjenduse, miks me peame natuke tõega nihverdama, siis on palju lihtsam seda teha ja loomulikult on lihtsam selle teadmisega ka elada.
Vaadakem selles saates oma valdkondadesse, kus me ise igapäevaselt toimetame – oma suhetesse, töösse – kuidas meil seal eetika ja moraalipiiridega lood on? Lihtne on öelda, olen eetiline inimene, ma ei pruugi kunagi veredopingut, deklareerin ausalt kogu sissetuleku, aga kas su piirid on sama kindlalt paigas ka suhetes – saad sa kinnitada, et sa ei tee kunagi midagi sellist, mida saab pidada valeks, piire rikkuvaks, taunitavaks?

enesehinnang suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Kuidas kehtestada suhetes piire ja reegleid

14. märts 2019
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: pereterapeut Meelike Saarna

Sage lahendus, mida vanemad lapse kasvatamiseks valivad, on riidlemine, ähvardamine, karistamine ja kui see ei tööta, riieldakse veel, ähvardatakse rohkem ja karistatakse karmimalt.
Paarisuhtes on sama dünaamika. Kui partner teeb midagi, mis ei meeldi, saab ta tihti peapesu. Ent see ei too kunagi soovitud tulemust. Peaaegu alati tunneb peapesu saanu, et teda ei mõisteta, tema eneseaustus saab riivata.
Tänases saates arutleme, mis siis aitab inimlastel, nii suurtel kui väikestel, kokkulepitud piiridest kinni hoida. Piiride seadmise ja nendest kinnihoidmise oluline eeldus on usalduslik suhe. Suhe tuleb luua enne kui püüad kedagi õpetada, korrale kutsuda või piire seada. See on nagu maaharimine – isegi kui su seemned, mida tahad maha külvata, on head, pole neid mõtet kobestamata mullale visata. Need seemned ei pruugi idanema minna. Suhte loomine on nagu maa kobestamine ja seemned on need head mõtted, mida tahad teise inimese pähe istutada. Harimata maal idaneb vaid umbrohi. Kui inimesega on loodud hea ja mõistev suhe, on reeglite ja piiride kehtestamine palju, palju lihtsam.

lapsed suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Miks ja kuidas tekib kõrvalsuhe.

1. märts 2019
Katrin Saali Saul
Edasi

Mis toimub ühe inimese paarisuhtes ja tema sisemaailmas, et ta avastab end ühtäkki kõrvalsuhtest? Enamus paarisuhtesse astujaid ei mõtle suhte alguses, et kindlasti saab mul olema kõrvalhüpe. Pigem vastupidi – alguses nähakse, et olen leidnud selle õige, kellega tahan olla koos ja keda ma ei peta iial.

enesehinnang konflikt suhted

Edasi loe Edasist

Naiste elutervetest arhetüüpidest ja nende varjupooltest

1. märts 2019
Katrin Saali Saul
Edasi

Kümmekond aastat tagasi avastasin enese jaoks arhetüüpide maailma. Need sisemised hoovused muutsid mu mõttemaailma, töötegemise viisi ja mis seal salata – kogu mu elu. Neli aastat tagasi kirjutasin oma esimese raamatugi „ Naiseks olemise kunst “ just sel teemal – naise elutervetest arhetüüpidest ja nende varjupooltest.

naiselikkus ja mehelikkus

Edasi loe Edasist

Keerulised suhted õdede-vendade vahel

28. veebruar 2019
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: pereterapeut Monika Koppel

Neil, kel suhe oma õe või vennaga on hea, on väga vedanud. See on harukordne, kui keegi, kes on tehtud justkui samast savist, mis sinagi, mõistab sind, hoolib sinust ja on sinu jaoks olemas siis, kui sul teda vaja on. Ta on sinu kõrval olnud läbi su kasvamise aja, ta mõistab su päritolupere ja kõiki nende veidrusi. Ta teab su lapsepõlve saladusi, teab su üleskasvamise rõõme ja kui lapsepõlves on juhtunud midagi ebameeldivat, siis on ta vandeseltslane ka su valus, vihas või häbis.
Õed-vennad on ka meie esimesed konkurendid. Sugugi mitte aga iga kord pole see eluterve konkurents, vaid mõnikord tahaks ikka lõplikult kõrvaldada selle isendi. Kasvamine koos õdede ja vendadega – see on olelusvõitluse ja diplomaatia kool.
Saates tuleb juttu:
*konkurentsist, mida lapsepõlv koos õdede-vendadega õpetab
*kompleksidest, mida see konkurents tekitab
*kuidas sünnijärjekord mõjutab laste rolli perekonnas ja omavahelisi suhteid

suhted

Edasi kuula Vikerraadiost