Artiklid ja saated

Lahutatud perede mured. Kuidas jagada last?

14. veebruar 2019
Katrin Saali Saul
Vikerraadio

Mõned vanemad leiavad pärast lahutust kergelt ja loovalt lahenduse lapse elukorralduseks, nii et lapsel säilib mõlema vanemaga tihe kontakt. Mõnel juhul läheb see aga väga vaevaliselt ja mõnikord juhtub suisa nii, et laps teatab, et ta ise ei taha teise vanema juurde minna. Teraapias kuuleb sageli küsimust: “Aga mida ma peaksin tegema? Sundima oma last teise vanema juurde minema, kui ta ei taha? Laps ise ütleb, et ta ei taha minna, mina pole talle neid sõnu suhu pannud!”
Tänase saates on fookuses põhjused, miks laps võib öelda pärast vanemate lahkuminekut, et ta ei soovi teise vanema juurde minna. Mida sellises olukorras ette võtta, et laps ikka tahaks minna? On ju kumbki vanem pool lapse geneetilisest koodist ja see on kindlasti iga lapse esimene inimõigus – õppida tundma oma geneetilise koodi mõlemat algallikat.

kärgpere lahutus

Edasi kuula Vikerraadiost

Kuidas viia läbi püsisuhtesse võtmise intervjuu.

1. veebruar 2019
Katrin Saali Saul
Edasi

Pereterapeudid muigavad, et tore oleks, kui inimesed enne kooselu alustamist ikka tuttavaks ka saaksid. Ega see teisest inimesest aru saamine lihtne ju pole, sest alguses ähmastab me selget nägemist romantilise faasi udu ja kehas möllu tekitavad hormoonid. Kuidas vältida suhtesse sattumist inimesega, kes osutub hiljem hoolimatuks, lihtsalt sobimatuks või lausa vägivaldseks? Kuidas inimest tundma õppida?

suhted

Edasi loe Edasist

Tõrjutuse tundest ja kuidas sellega toime tulla.

1. veebruar 2019
Katrin Saali Saul
Edasi

Tõrjutuse tunne on meile kõigile tuttav. Oleme kõik tundnud, kuis on olla, kui sind ei kutsuta sünnipäevale, kui su sõber leiab endale uue sõbra või seltskonna ja ei kutsu sind sellega ühinema. Või kui teised sind mängu ei võta või kui sa oled viimane, keda koolis kehalise kasvatuse tunnis võistkonda valitakse. Võibolla on sind narritud või kiusatud.

enesehinnang enesehool üksildus

Edasi loe Edasist

Kelle jalas on peres püksid?

1. jaanuar 2019
Katrin Saali Saul
Edasi

Seekordne lugu räägib hierarhiast peres. Kuidas sinu peres asjad käivad? Kuidas peresisene hierarhia toimib? Kes otsustab, kes juhib? Oled Sa sellega rahul? Igal perekonnal on sisemine struktuur ehk ülesehitus. Selle struktuuri hierarhiline ülesehitus näitab, kellele kuulub perekonnas võim – kes teeb otsuseid, kellel on rohkem õigusi, kes kelle sõna kuulab, kes vastutab, kes juhib, kes allub, kellel on õigus teistele ettekirjutusi teha, kelle nägemus elust ja selle korraldusest peale jääb.

konflikt suhted

Edasi loe Edasist

Lepime ära.

1. jaanuar 2019
Katrin Saali Saul
Edasi

Suhe lõpeb enamasti mitte tülitsemise, vaid hoopis vastastikuse kiindumuse ja huvi kadumise pärast. Tülidejärgne pikaajalises solvumises, andestamatuses ja leppimatuses vindumine närib suhet kui rooste metalli. Ka pisike asi võib mõnikord hõõruda keha verele. Vaid paar liivatera soki sees võib mõningase käimise tagajärjel tekitada jalale valusa villi. Tüli on nagu liivatera. Kui seda mitte minema pühkida, võib too liivaterale sarnaselt nühkida hinge verele.

konflikt suhted

Edasi loe Edasist

Kuidas kujuneb inimese seksuaalsus? 2. osa

6. detsember 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: seksuaal - ja pere terapeut Lemme Haldre

Missugused probleemid on täiskasvanute seksuaalsuhtes? Kuidas emadus mõjutab naise seksuaalsust? Miks paarid ei seksi?
Suurel osal naistest tekib isu seksiks siis, kui nad tunnevad partneriga emotsionaalset lähedust – et nad on hoitud, et nad saavad rääkida oma tunnetest, et mees oleks samal lainepikkusel ja püüaks mõista, mis naise sees toimub. Paljudel meestel tekib emotsionaalse läheduse tunne aga alles siis, kui nad on saanud tunda naise seksuaalset lähedust, kui naine teda puudutab, kallistab, otsib lähendust ja tahab seksida.

seksuaalsus

Edasi kuula Vikerraadiost

Enne sisenemist palun koputada!

1. detsember 2018
Katrin Saali Saul
Edasi

Pühendunud suhtes otsivad paarilised pidevalt üksteiselt nii sõnas kui tegudes tuge ja mõistmist. Nii tahaks, et partner oleks minu jaoks olemas just sellisel viisil, nagu ma seda igatsen. Seda me ju soovime: hooli minust, ole minu jaoks olemas! Tegelikult on see muidugi ulme utoopia rannikul. Mitte keegi pole kogu aeg võimeline olema oma partneri jaoks olemas, märkama ja rahuldama iga tema vajadust. Pole selleks võimelised vanemad oma lapse puhul, pole selleks suutelised ka sõbrad. Rääkimata siis intiimsetest partneritest. Kõige lähem inimene frustreerib sageli kõige rohkem. Me tahame, et ta oleks olemas, aga ta on mingi oma asjaga hõivatud.

konflikt suhted

Edasi loe Edasist

Enesearengu tööriist nii üksikutele kui paaridele

1. detsember 2018
Katrin Saali Saul
Edasi

Iga kord, enne kui aasta läbi saab, võtan oma aasta kokku. Nagu kaptenid peavad laeva logiraamatut, kannan mina ühte märkmikku möödunud aasta eredamad hetked. Aastaraamat on mu väline mälu, kõvaketas mu aasta kirkaimate hetkedega. Selle käigus annan ma välja mõttelisi auhindu erinevates kategooriates: Aasta Inimene, Kohtumine, Kaunis Hetk, Tegu, Esimene Kord, Naudingud, Naer või Nali, Aasta Hirm, Lollus, Ora, Õppetund, … .

enesehool

Edasi loe Edasist

Kuidas kujuneb inimese seksuaalsus? 1. osa

29. november 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: seksuaal - ja pere terapeut Lemme Haldre

Seksuaalsuse roll on aja jooksul palju muutunud. Tänasel päeval pole seks enam sugugi mitte ainult järglaste saamise teenistuses, vaid pigem naudingute allikas ja partnersuhte oluline komponent. Kuidas aga seksuaalsus kujuneb? On see kaasasündinud või kujuneb see kuidagi elu käigus? Räägime sellest, kui olulised on esimesed eluaastad, meie esimesed kiindumussuhted vanematega ja kuidas need kujundavad meie hilisemat seksuaalset mina.
Tänases saates võtame luubi alla lapse esimesed eluaastad, lapse- ja noorukiea.

seksuaalsus

Edasi kuula Vikerraadiost

Mis on ohvrienergia? Kuidas enesehaletsusest pääseda?

15. november 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio

Teame ju kõik seda tunnet – elu on ülekohtune, mulle tehakse liiga. Ohvrienergia võib peale tulla, kui mind on valesti mõistetud, keegi on mind alt vedanud või hüljanud. Kui elu näib nii ebaõiglane.
Vahet pole, kas ohvrienergiasse viis lähedase kaotus, reetmine või plaanide luhtumine. Ohvrienergias inimene tunneb end abitu, kurva või pahasena. Petetuna, õnnetuna ja lootusetuna. Ohvrienergias inimese tähelepanu on sellel, mis on puudu, mitte sellel, mis tal on olemas. Sest sageli on tal reaalselt olemas päris palju, mis võiks teda õnnelikuks teha. Tal on tunne, et asjad on halvasti ja enam paremaks ei lähe. Ta on sundseisus. Ta ei taha seda olukorda, mis tal on või ta ei taha seda teha, mida ta tegema peab.
Ohvrienergias võib olla ka ilma erilisse õnnetusse sattumata. Näiteks siis, kui elus on andmise ja saamise vahekord paigast ära. Nii võib ohvrina tunda end lapsevanem, kes jookseb kui orav rattas või inimene, kes tunneb, et tema kanda on kogu materiaalne vastutus pere olme eest. Arved kuhjuvad kuu algul ja ükskõik kui palju ta ka tööd ei teeks, raha kõrvale panna ei õnnestu.
Räägimegi saates, kuidas ohvrienergia meid mõjutab? Mida me teeme, kui oleme ohvrienergias? Mida tegemata jätame? Ja mida võiks teha, et sellest enesehaletsuse soost pääseda?

enesehool

Edasi kuula Vikerraadiost