Artiklid ja saated

Mida teha, kui partnerid tahavad suhtes erinevaid asju?

1. oktoober 2018
Katrin Saali Saul
Edasi

Mida teha, kui partnerid tahavad suhtes erinevaid asju? Kui neil on erinevad vajadused? Mida teha, kui üks soovib palju rääkida ja ennast avada ning tahab teada, mis partneri see toimub, teisele tundub rääkimine aga ahistamisena. Mida teha, kui ühe seksuaalvajadused on kordades suuremad kui teisel? Mida teha, kui üks tahab raha säästa tuleviku tarbeks, teine aga tahab just praegu elu nautida? Mida teha, kui üks tahab peole, sõpradega seltsida, teine on aga kodulemb ning tahaks hoopis rahus ja vaikuses mere ääres jalutada?

konflikt suhted

Edasi loe Edasist

Miks me tülitseme?

1. september 2018
Katrin Saali Saul
Edasi

Paarisuhte üks võtmesõnadest on omavaheline kontakt. Meil on vaja kontakti materiaalses liidus, et arutada olmelisi ja logistilisi küsimusi. Me ihkame kehalist, seksuaalset kontakti. Vajame emotsionaalset kontakti. Tahame teada, kas partner on meie jaoks olemas ka sotsiaalses plaanis – kas ta tahab veeta aega minuga, meie perega või omaette. Paljudel inimestel on vajadus ka intellektuaalse liidu järele. Ja otse loomulikult tekivad inimestel mingites valdkondades probleemid, mis viivad konfliktini ja konfliktis kaob sageli kontakt.

konflikt suhted

Edasi loe Edasist

Miks meil paarisuhet ikka nii väga vaja on?

1. september 2018
Katrin Saali Saul
Edasi

Inimese subjektiivne õnnetunne pidavat seisma neljal suurel vaalal: inimese tervislik seisund, paarisuhe, eneseteostus ning füüsiline ja materiaalne turvalisus. See, missugune on sinu suhe sulle kalli inimesega, mõjutab otseselt kõiki teisi aspekte: nii tervist, eneseteostuse võimekust kui läbi selle võimet luua endale turvalist keskkonda. Paarisuhtel on väga suur tähtsus meie heaolule.

suhted

Edasi loe Edasist

Pere- ja paariteraapia

31. mai 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: pereterapeut Kärt Kase

Aastaid valitses meil mentaliteet, et inimene peab oma hinge- ja suhteküsimustega ise hakkama saama. Tänapäeval on see oluliselt muutunud. Abi küsimine pole enam nõrkuse märk, vaid vastupidi, näitab inimese julgust ja soovi areneda.
Me ei suuda olla ise kompetentsed kõigil aladel. Kui ikka juuraharidust pole, aga abi on vaja, siis on otstarbekam pöörduda juristi poole. Rääkimata automehhaaniku või kirurgi usaldamise mõistlikkusest vastavate murede korral. Treenitud terapeudisilm näeb paaride ja perede suhtemustreid sageli kõrvalt paremini. Inimene võib jääda oma muresse kinni ja ta ei näe alternatiivseid lahendusi. Nõustamine pakub inimesele abi tema sisemaailma harmoniseerimise ja suhete korrastamise juures. Aga samas – nõustamine ei tähenda seda, et terapeut annab nõu, vaid pigem ikka seda, et “töö toimub tellija materjalist” ja vastuseid otsitakse kliendi enda seest.

suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Vastused kuulajate küsimustele

24. mai 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: pereterapeudid Monika Koppel ja Marina Paula Eberth

5. mail, avalikul saate salvestusel tuli vastamisele valik aasta jooksul laekunud kuulajaküsimustest. Muuhulgas:
* Kas inimene saab olla üksinda täiuslik?
* Kas on tõsi, et naised tülitsevad suhtes rohkem kui mehed?
* Kuidas vastata partnerile, kui ta räägib minuga tõredalt ja ebaviisakalt?
* Mis võib juhtuda kui ema ja poeg on üleseotud?
* Lahkumineku rituaalid. Lahkuminek tüliga või kooselu lõpu tähistamine?
* Kuidas lahendada võimuvõitluse faas, kui põhiprobleem on alkohol?
* Ajaga olen aru saanud, et olen emale väga sarnane. Miks ma emast eemal olles mõistan teda ja ebamugavustunne on peaaegu olematu, aga kui ma temaga koos olen, siis tekkib eemaletõukav tunne ja mõistmine tuleb palju raskemalt?

konflikt lahutus lapsed suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Ema arhetüüp – looja, hoidja ja hävitaja

10. mai 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühholoog Marina Paula Eberth

5. mail toimus Pärnu Rannahotellis emadepäevale pühendatud saate avalik salvestus. Kõne all olid arhetüüpsed piisavalt hea ema, kanaema, rongaema. Ema, kui lapse esimene erootiline suhe ja ema kui lapse suurim frustreerija. Miks peab ema enda sees leidma nii looja, hoidja kui ka hävitaja? Kuidas ema arhetüüp kohandub kõigile loojatele – nii neile, kes on sünnitanud kui neile, kelle keha ei ole selleks loodud – näiteks mehed. Platon rääkis juba antiikajal, et kõik inimesed saavad olla viljakad ja rasedad. Emad kehalt, aga kõik teised oma peas. Ema energia on võluri energia, kes loob ideest mateeria.

lapsed

Edasi kuula Vikerraadiost

Pahad lapsed

3. mai 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: pereterapeut Tiit Kõnnussaar

Autorooli ja liiklusesse me autokooli läbimata ei lähe. Kuid vanemlikku rolli, mis on nii palju suuremate väljakutsetega kui liiklus, sukeldume sageli pea ees, kaasavaraks suhteteadmised ja kasvatusprintsiibid oma päritoluperest. Nii lihtne on olla vanem, kui laps vastab meie ootustele, aga kindlasti tuleb meie lapsevanemaks olemise karjääri jooksul ette olukordi, kus lapse käitumine ootustele üldse ei vasta. Kui tahaks öelda – sa oled paha laps! On selle olukorras ikka süüdi laps või vastutab olukorra eest, pigem vanem?

lapsed

Lapse elukorraldus pärast lahutust

26. aprill 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio

Mis on lapsele parim elukorraldus, kui tema bioloogilised vanemad on otsustanud hakata lahus elama? Sõltumata sellest, kes lahkus või mis põhjusel ta lahkus, tuleb esimese sammuna korraldada lapse kontakti alalhoidmine mõlema vanemaga (ei laiene muidugi vägivaldsete ja/või vastutustundetute vanemate puhul, kes lapse turvalisuse ohtu seavad).
Lapsele ei tohi panna otsustamise raskust, kus ta elab ning millal ta teise vanemaga kohtub. See veeretab otsustamise vastutuse koorma vanematelt lapse õlgadele ja paneb ta ränkraskesse lojaalsuskonflikti. Väikelaps ei adu veel enda vajadusi, ta ei oska sõnastada, et ta vajab kontakti mõlemaga. Kui ta pannakse valiku ette, tundub lapsele, et ta peab valima ühe VÕI teise. Ta ei oska veel niimoodi mõelda, et ta saab valida NII ÜHE KUI teise.
Head kokkulepped sünnivad siis, kui vanemad tõesti oskavad kuulata ja mõista, mida laps tunneb ning lähtuvad lapse huvidest. Tihti aitab parema lahenduse leidmiseks õige ülesande sõnastus: mitte rääkida vanema ajast lapsega vaid lapse ajast vanemaga.

lahutus

Edasi kuula Vikerraadiost

Lahutus ja kärgpere

19. aprill 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio

Kunagi varem ei ole elu olnud nii selgelt isikukeskne, soodustades isikliku õnne otsimist. Kohustused ja ühiskondlik norm ei hoia enam paarilisi koos nii tugevalt kui endistel aegadel. Lahutajaks ei ole enamasti enam surm, vaid hoopis elu. Ehkki paljud löövad oma suhtele kindlasti liiga kergelt käega, on siiski hea, et lahutamine pole enam häbimärgistatud. Suhtest võib ja mõnikord peabki lahkuma, kui see üldse rahuldust ei paku ning aina negatiivseid emotsioone tekitab. Kuid mis saab lastest? Tõsi ta ju on: parim koht lapsel kasvamiseks asub kahe bioloogilise vanema armastavas ja hoolivas suhtes. Just nimelt suhtes, sest isegi kui kumbki vanem eraldi last küll armastab, aga vanemate omavaheline suhe on külm või vaenulik, on see lapsele kehvapoolne eeskuju tulevaseks eluks.
Laste lahkuminekujärgsed traumad ei tulene lahkuminekust kui suhte lõpetamise protsessist; mitte sellest, et mindi lahku, vaid sellest, kuidas lahku mindi, vanemate reaktsioonidest lahutusele ja sellele järgnevale elukorraldusele. Traumeeriv on vanemate sõda ning laste ees ja peal väljaelatud valu. Lapse kõige sügavamad traumad tulevad sellest, kui vanem, keda laps ise tähtsaks peab, tema elust kaob. Kuigi partneritevaheline suhe lõpeb, ei tohiks lõppeda endiste partnerite vanemlik liit. Mis on kõige olulisemad asjad, mida äsja lahku läinud vanemad peaksid silmas pidama oma ühiste lastega tegelemisel? Mida ei tohi mitte kunagi ja mitte mingil juhul oma lapsele pärast lahkuminekut öelda?

kärgpere lahutus

Edasi kuula Vikerraadiost

Truudusetus ja kõrvalsuhted

12. aprill 2018
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühholoog Marina Paula Eberth

Jätkame eelmises saates pooleli jäänud juttu kirest ja armastuse erinevatest vormidest. Millised protsessid paarisuhtes ja vähemalt ühe partneri sees valmistavad ette pinnast kõrvalsuhteks? Truudusetus ei tähenda ju alati, et armastus partneri vastu otsa sai ja tahetakse partnerist lahku minna. Agape hooliv armastus on enamasti sellisel paaril veel alles. Erosest kannustatud tunde taga on vajadus seikluslikkuse järele, vajadus ennast proovile panna ja iseennast taasavastada. Arutame ka seda, kas suhte peaks lõpetama, kui partner on hälbinud kõrvalsuhtesse. Ja veel arutleme suhtemaailma uue trendi – polüamooria üle. Kas mitme partneri üheaegne armastamine on võimalik?

suhted

Edasi kuula Vikerraadiost