Erinevad suhtetüübid ja mida see endaga kaasa toob

1. detsember 2021
Katrin Saali Saul
Edasi

Pereterapeudid on kaardistanud partnerite automaatsete reageerimisviiside järgi neli enamlevinud suhtetüüpi, mis stressi- või konfliktiolukorras tekivad: domineerija – domineerija; domineerija – alistuja; domineerija – vältija; vältija – vältija. Mis juhtub paarisuhtes, kui sellised inimesed kokku saavad? Kui jänes kohtab oma teel tiigrit ja too pole teda veel märganud, tardub jänes hetkeks, et olukorda hinnata. Seejärel teeb jänes sõltuvalt tiigri kaugusest rea instinktiivseid otsuseid. Vältimaks ärasöömist, annab jänes jalgadele valu. Kui põgeneda on hilja, tardub jänes paigale ja loodab, et kiskja teda ei näinud. Kui tiiger jänest siiski märkas, püüab jänes põgeneda. Kui põgenemine ei õnnestu, on jänesel kaks võimalust: ta kas alistub või hakkab elu eest võitlema ja rabeleb. Ning kui ta juba tiigri hammaste vahel ripub, siis viimane instinktiivne liigutus jänesel on tarduda ehk dissotsieeruda oma kehast teadvuse kaotamiseni välja, et tunda vähem valu ja võtta surm vastu. Mõnikord aitab tardumisstrateegia ellugi jääda – tiiger arvab, et saak on surnud, ja laseb selle hetkeks hambust. Nii mõnigi hiir on nõndamoodi kassi hambust pääsenud.
Pereterapeudid on kaardistanud partnerite automaatsete reageerimisviiside järgi neli enamlevinud suhtetüüpi, mis stressi- või konfliktiolukorras tekivad: domineerija – domineerija; domineerija – alistuja; domineerija – vältija; vältija – vältija. Mis juhtub paarisuhtes, kui sellised inimesed kokku saavad?

suhted

Edasi loe Edasist

Miks me naerame?

28. november 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Naer on siiras reaktsioon, kui sa oled lõbustatud. Siiralt naermiseks peab meil olema kontakt oma sisemise lapsega. Aga naerul on ka muid ülesandeid.
Me naerame, et näidata kokkukuuluvustunnet. Naerame, et siluda suhteid, nõustuda, et näidata koostöövalmisdust ja sümpaatiat, et saada üle ebamugavustundest või piinlikust vaikusest. Naerda võib viisakusest, soovist meeldida. See on sotsiaalne naer.
Naer võib olla võimu sümbol. Naerda võib kahjurõõmust ja üleolekust. Kellegi üle naermisega arvatakse ta sotsiaalsest grupist välja, näidatakse talle koht hierarhias kätte. Naer võib olla ka vastuhaku sümbol, nii saab naeruvääristada võimu, kui enam midagi muud üle ei jää.
Naer nakkab. Mõnikord naerad ainult selle pärast, et teine naerab, mitte selle pärast, et sul on endal kohutavalt naljakas. Tuttava ja sulle meeldiva inimese naer on nakkavam, kui inimene on sulle ebasümpaatne, siis sa tema naerust reeglina ei nakatu. Naerdes tekib kontakt teis(t)e inimese(te)ga. Sarnane huumorimeel valideerib suhteid.
Mõni inimene oskab naerda oma ebaõnnestumiste üle. Teine on kogu aeg nii tõsine, et midagi ei aja teda naerma. Aga sama õudne kui ummistunud naljasoon on ka mõnede inimeste komme iga asi naljaks keerata. Järjepidev nalja tegemine on suhteliselt kindel märk maandamata sisepingeist. Suure tõenäosusega võib tal olla raskusi ka iseendaga kontaktis olemisel. Teemad, mis inimesele nalja teevad, on otseselt seotud alaväärsuskompleksidega meie alateadvuses. Mõni inimene ikka kohe peab iga kord, kui jutt seksuaalsusele läheb, onu Heino väärilise nilbuse viskama.
Hea huumorimeelega inimestel sünnivad ebaõnnestumistest mõne aja möödudes lood. Huumor aitab neil need luhtumised justkui teise võtmesse panna. Inimesed, kes enda üle suudavad naerda, tunnistavad ka kergemini oma vigu ja ebaõnnestumisi ning liiguvad kiiremini konfliktist lahenduse faasi. Nii et eluterve võime naerda mitte ainult ei soodusta kontakti teiste inimestega, vaid aitab leida kontakti ka iseendaga. Terve inimese tunnus on võime enda üle naerda.

rõõm suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Suhtesõltuvus ja kaassõltuvus

14. november 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: suhte- ja kaassõltuvusnõustaja Kert Grünberg

Sõltuvusse võib jääda mitte ainult alkoholist, narkootikumidest, šokolaadist, poodlemisest ja töötegemisest, vaid ka suhetest. Räägime inimestest, kelle jaoks suhe – meie – on palju tähtsam kui mina, kes taluvad suhte nimel ära partneri ebameeldiv käitumine ja ei kehtestata oma piire.
Enamasti satub kaassõltuvusse hea inimene, kes on oma lähedase sõltuvuse või probleemi osaliselt või täiesti enda õlule võtnud. Sellele inimesele meeldib võtta vastutust, teist aidata ja olla vajalik. Kaassõltlane vabandab teise inimese ebameeldiva käitumise või sõltuvuse enda jaoks välja. Ta pelgab, et kui ta oma kaaslase hülgaks, ei saaks ta kaaslane ise kuidagi oma probleemiga (või eluga) hakkama.
Ka suhtesõltlane kardab olla isekas ja öelda ei. Sellel heal inimesel võib olla raskusi oma piiride seadmisega, eneseaustuse väljendamisega ning oma soovide ja vajaduste eest hoolitsemisega. Ta klammerdub oma lähedase külge, mõnikord sulandumiseni välja. Oma vajadused jäävad tal kõrvale. Peaasi, et suhe kestaks, sest ilma suhteta ei kujuta suhtesõltlane elu ette.
Iga suhtesõltlane pole veel kaassõltlane, küll on aga kaassõltlane tavaliselt suhtesõltlane. Mis toimub sellise sõltlase hinges?

enesehool suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Paarisuhte tüübid

31. oktoober 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: pereterapeut Julia Laanemets

Kui inimene on stressis, väsinud, raskete emotsioonide küüsis või kui tema mingid vajadused on rahuldamata, käivituvad temas automaatsed “roomaja aju” käitumisviisid: ründa, põgene või tardu. Selliseid olukordi võib tekkida igas paaristuhtes. Selle asemel, et lahkelt oma seisukohti väljendada, teise osapoole arvamus ära kuulata ja teha sõbralikult koostööd, hakatakse oma tõe ja õiguse nimel teist ründama, põgenetakse garaaži, tööle, sotsiaalmeediasse või alistutakse domineerivama ja tugevama partneri survele.
Kuidas väljenduvad need toimetulekuviisid paarisuhtes? Pereterapeudid on kaardistanud inimeste automaatsete reageerimisviiside järgi 4 enamlevinud suhtetüüpi:
domineerija – alistuja
domineerija – vältija
domineerija – domineerija
vältija – vältija
Mis siis saab, kui kokku saavad “tiigritüüpi” domineerija, kes seisab oma tõe ja õiguse eest ning “kilpkonnatüüpi” vältija? Mis juhtub suhtega, kus on kaks vältijat? Milline on sinu suhte dünaamika – kas oled pingeolukorras pigem aktiivsem pool, kipud alistuma või oled hoopis rohkem see, kes kilpkonna moodi tahaks olukorrast eemalduda kaitsvaks kilbiks tõstetud ajalehe alla või teleriekraani?

suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Testi oma vaimuseisu

17. oktoober 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: pereterapeut Marlen Tammsaar-Ojamets

Me võiksime osata tulla toime nii eluraskustega kui näha elu helgemat poolt. Oma teel kohtame ju nii seda kui teist. Pole mõtet olla võltspositiivne ja pigistada silmad kinni katsumuste ees, samas võiksime ka rasketel aegadel tunda, et elus on siiski ka midagi head. Paljudele meist tundub, et raskel ajal rõõmustada on peaaegu et võimatu. Aga rõõmu kõrval on veel teisigi häid tundeid – tänulikkus, sügav sisemine rahu, huvi, lootus, uhkus, lõbustatus, inspiratsioon, imetlus, vaimustus, armastus. Kas neid võiks oma ellu lubada ka siis, kui olud on keerulised?
Argipäevas (mitte kriisisituatsioonis) on neutraalseid või positiivseid hetki tavaliselt rohkem kui negatiivseid, aga need libisevad paljudel meist üldisesse heaoluseisundisse jälge jätmata nagu mööda teflonpinda alla, samas kui negatiivne jääb kui takjapaberisse kinni.
Kuulaja saab võimaluse mõtiskleda, millistest tunnetest see lai ja hägus mõiste – hea vaimne seisund – koosneb? Soovi korral saab teha ühe igapäevaelu kandvad emotsioone näitava testi. Millal ja milliseid meeldivaid tundeid Sa koged? Kas üldse koged?
Mida ütlevad teadusuuringud selle kohta, milline peaks olema meeldivate ja raskete emotsioonide omavaheline suhe, et me saaksime öelda – mul on hea olla!
Oma emotsionaalse seisundi testi inglisekeelne originaalversioon on leitav!

rõõm

Edasi kuula Vikerraadiost

Positiivse ja negatiivse mõtlemise mõju

3. oktoober 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: koolitaja Alar Ojastu

Koolitaja Alar Ojastu ütleb, et inimese oskus tagasilöökidega toime tulla mängib sihtide saavutamisel elus, suhetes, äris ja spordis suuremat rolli kui loomuomane anne või töökus. Me ei saa muuta oma geenipagasit, aga saame arendada oskust toime tulla tagasilöökidega, mis inimest paratamatult eluteel saadavad. Selleks on vaja usku enesesse ja elusse. Teiste sõnadega optimismi ja positiivsust.
Uuringud näitavad, et positiivsed inimesed taastuvad tagasilöökidest kiiremini; otsivad võimalusi ja väljakutseid; tulevad paremini toime frustratsiooni, äraütlemiste ja stressiga; säilitavad ebaõnnestumiste järel enesekindluse, entusiasmi ja sihi; ei nuhtle end eksimuste eest; on enesekindlamad, loovamad ja valmis võtma edu saavutamiseks vajalikke riske; saavad edukogemusest tõuke otsida veelgi rohkem edu ning suudavad oma edu tähistada ja tunnustust vastu võtta.
Negatiivsusesse vinduma jäädes oled aga haigustele vastuvõtlikum, su suhted kannatavad, loovus hakkab kiduma ja näed elus vähem võimalusi.
Aga mida teha siis, kui olud või inimese olek on selline, et positiivsust pole kuskilt võtta? Miks me oleme negatiivsed? Mis on võltspositiivsus? Kas meditatsioon võiks olla üks abinõu enda ja oma tunnetega toimetulekuks siis, kui meil pole võimalik toetuda positiivsusele?

enesehool

Edasi kuula Vikerraadiost

Sõpruse ilu ja valu

23. mai 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: perenõustaja Liina Lehtla

Sõprussuhted on paljude rõõmude, toe ja mõistmise, aga sageli ka valusate kogemuste allikas. Sõber on ju meie enese valitud perekonnaliige, kes ideaalis rahuldab kolme tähtsat vajadust – me oleme vastastikku olulised, me mõistame teineteist ja me kuulume kokku.
Sõber võib olla meist väga erinev. Mida vanemaks saame, seda olulisemaks mingis mõttes sõbrad muutuvad. Sõbrad on meie mälu toredatest aegadest, kui endal mälu kustuma hakkab; tugi, kui elukaaslased kõrvalt kaovad ja terapeudid, kellele hinge puistata, kui elu on vaiba jalge alt sikutanud.

suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Raha mõjust suhetele

9. mai 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Raha, lähisuhted, tervis ja eneseteostus läbi töö – on meie suurimate õnnehetkede ja kõige kibedamate valude allikad. Kõigil rahaga oma suhe – ühed kalduvad pigem kulutamise, teised säästmise poole. Ühed on pigem kitsid, teised helded. Meie suhe rahaga mõjutab aga ka lähisuhteid.
Rahast rääkimist ei peeta üldjoones heaks tooniks, sestap ei võta inimesed sageli rahateemasid suhetes jutuks. Ootused või nägemused, kuidas raha peaks sisse tulema ning kuidas seda omavahel jagada/kulutada on aga kõigil olemas.
Raha on üks perede suurimaid probleemide ja tülide allikaid. Raha ajab inimesi lahku, aga samas hoiab ka koos. Raha võib anda ja kulutada kellegi hüvanguks armastuse ning hoolimise sümbolina, aga rahast saab peresuhetes sageli ka kontrolli ja vägivalla sümbol, kus tülitsetakse küll raha teemadel, aga tegelik tüli käib teemal, kellel on peres võim.

suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Kuidas anda vaimse tervise esmaabi?

25. aprill 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: kliiniline psühholoog ja noorte vaimse tervise portaali "Peaasi" tegevjuht Anna Kaisa Oidermaa

Kui näeme kedagi, kes on saanud füüsiliselt viga, püüab enamus inimesi teda jõudomööda aidata. Füüsiliste kannatustega on selgem. Need hädad torkavad silma ja me ei jäta haiget saanud inimest tähelepanuta. Mida aga teha siis, kui teisel inimesel on hingehäda või ta on sattunud tumedate mõtete meelevalda?
Hingehäda ees on palju lihtsam silmi kinni pigistada. Lisaks keeruline küsimus – kas astuda ligi ja pakkuda abi? Või peaks inimesel laskma olla ning teda mitte segama? Ja kui pakkuda abi, mida siis peaks tegema? Sageli inimesed lihtsalt ei tea, mida teha.
Kas peaks inimest lohutama, aitama tal näha elu positiivset poolt? “Mõtle positiivselt! Mis ei tapa, teeb tugevamaks! Tuleb uus ja parem! Iga halb on millekski hea, aeg parandab haavad, läheb üle, elad üle, saa juba üle, võta ennast kätte ja liigu edasi…” on fraasid mida nii mõnigi meist ütleb, kui kellelgi on emotsionaalselt raske. Aga kas sellised ütlused päriselt aitavad?
Mida peaks teadma vaimse tervise esmaabist? Kuidas läheneda emotsionaalselt valutavale inimesele?

enesehool

Edasi kuula Vikerraadiost

Miks meil on elus raske võtta vastu head? Petturi sündroom

4. aprill 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Igaüks soovib tagasisidet, olla märgatud, tunnustatud ja ka kiidetud. Paraku on meie seas aga päris palju neid, kes ei suuda head tagasisidet vastu võtta.
Kui neile tehakse siiras kompliment, mis neid tegelikult puudutab, kipuvad nad selle sageli tühistama või jutu mujale suunama. Kui kahe inimese vahel tekib ootamatult ehe puudutus, pöörduvad nad sellest sageli ära. Miks siis?
Päris paljudel on raske uskuda, et nad on võimekad ja kompetentsed, kuigi nad on elus või tööalaselt üksjagu palju saavutanud. Neile tundub, et nad on ühed parajad tüssajad, kes on teised kuidagi ära petnud oma fassaadiga, aga kui keegi vaevuks süvenema, siis paljastuks nende tegelik ebakompetentsus. Need inimesed kannatavad petturi sündroomi käes.
o Neil inimestel on sügav sisemine usk, et nad pole kompetentsed oma tegevustes.
o Neid saadab sügav sisemine hirm, et ühel päeval saavad kõik teada, kui loll, ebakompetentne ta on.
Reeglina on need inimesed palju saavutanud, aga nad arvavad, et saavutused on tulnud lihtsalt selle pärast, et neil on olnud õnne. Või siis arvavad nad, et nad on palju saavutanud suure tööga, aga töökus ei kõiguta nende veendumust oma ebakompetentsuses.
Miks osad inimesed ei usu, et nad ise tõepoolest on head selles, mida nad teevad?
Kuidas vabaneda sellest tundest, et ma pole piisavalt kompetentne ja hea selles, mida ma teen?

enesehinnang

Edasi kuula Vikerraadiost