Artiklid ja saated

Kuidas olla oma elus natuke rõõmsam?

21. märts 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühholoog Helena Väljaste

Lihtne on olla õnnelik ja tasakaalukas, kui kõik on hästi. Valdavalt on meil elus siiski suuremaid või väiksemaid probleeme – suhtes, tervises, tööl, või panevad lapsed proovile, riigijuhtimine ajab närvi, kehakaal häirib ja ilm on pidevalt halb.
Mõnele inimesele piisab, kui midagi sellest loetelust pole korras ja tal ongi tunne, et kõik on untsus. Mõni inimene on õnnetu ka siis, kui tal on objektiivselt kõik hästi. Mõni teine aga suudab olla kuidagi tasakaalukas ka siis, kui ta elus on mitmeid probleeme.
Lapsed oskavad olla õnnelikud ilma põhjuseta. Neil on vaja põhjust, et õnnelikust olekust välja kukkuda. Nad saavad kukkudes haiget, kurvastavad millestki ilma jäädes, kardavad tundmatuid asju, aga kui põhjus raskeks tundeks otsa saab, taastub tavapärane heaolu ja rõõmu seisund kiiresti. Paraku on paljude täiskasvanute tavapärane meeleseisund tusane ja nad vajavad mingit põhjust, et õnnelik olla.
Õnnelikkus, rahu ja sisemine tasakaal ei ole mitte mingid ulmelised seisundid, mis saavutatavad ainult siis, kui kõik on hästi, vaid hoopis õpitavad oskused. Keegi ei suuda olla kogu aeg püsivas õnne- või rahuloluseisundis. Aga luua oma päevadesse natuke rohkem rõõmu ja rahulolu on meie võimuses küll.
Elust võiks ehk mõelda kui laulust – seal on salmid, mis on mõnikord keerulised: tervis halb, raha vähe, tööl keeruline, suhted rasked. Aga salmide vahel peab olema refrään. Ja refrääniks võiks olla rõõmu kogemine.
Kuidas tunda rõõmu ülekehalisena?
Kuidas treenida oma meelt, et olla natuke rohkem kohal ja leida seeläbi oma ellu väikseid rõõmuhetki?

rõõm

Edasi kuula Vikerraadiost

Mida räägivad müüdid ja muinasjutud naise seksuaalsusest?

7. märts 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Inimese minapilt kujuneb suures osas kultuuriruumi ja selle väljenduste – uuemal ajal filmide, etenduste, kunsti ja raamatute, läbi aegade aga muinasjuttude ja müütide – vahendusel. Need tekitavad ootusi iseenda, oma rollide ja saavutuste osas. Ja vastassoo käitumise osas. Kuidas kujundavad müüdid ning muinasjutud naise seksuaalset identiteeti?
Pealtnäha oli müütides kangelane mees, kes võitles lohega, seikles seitsme maa ja mere taga ning muu hulgas päästis mõne hädas oleva imekauni tütarlapse. Mees oli subjekt, naine aga objekt, kes ootas kannatlikult päästmist – kes hundi kõhus, kes kristallkirstus või kõrges lossitornis. Neiud olid malbed, vooruslikud, kannatlikud. Tuli vaid õige prints ära oodata ja siis said neist head madonnad, kes sünnitasid mitu last. Ja kui nad surnud pole, elavad nad tänapäevalgi.
Nende ingellike naiste kõrval tavaliselt toimetas alati mõni paha, enamasti elukogenud naine, kes oli maitsnud hea ja kurja tundmise puu vilju. Vaid mõni üksik naistegelane võttis ise vastutuse oma elu ja saatuse eest – Kaunitar päästis Koletise, tark talutüdruk oma isa. Millest aga tegelikult räägivad nii need vanad tuntud muinaslood kui ka Kreeka jumalannade müüdid?

naiselikkus ja mehelikkus seksuaalsus

Edasi kuula Vikerraadiost

Emotsioonid – meid liikumapanevad jõud

21. veebruar 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: pereterapeut Julia Laanemets

Eks tahaksime kõik olla tasakaalukad ning mitte vihastada laste, partneri, vanemate, töökaaslaste ning poliitikute, lollide ja liiklushuligaanide peale. Aga me pole kaugeltki nii ratsionaalsed olendid, kui tahaks uskuda. Meie lähisuhted pole enamasti üldse ratsionaalsed, vaid pigem emotsionaalsed. Emotsioon tuleb ladinakeelsest sõnast “emovere”, mis tähendab liikumapanevat jõudu.
Mõtle, mida oled võimeline tegema, kui sind kannustavad sellised emotsionaalsed seisundid nagu rõõm, armastus, joovastus! Mõni raske tunne – enesehaletsus, viha, hirm, kadedus – võib kogu energia röövida või arutult ja ennast kahjustavalt käituma panna.
Emotsioonid on nakkavad. Sinu emotsionaalne seisund mõjutab inimesi sinu ümber. Eriti neid, kelle seltsis sa palju viibid.
Mis on emotsioonide eesmärk? Milline on emotsioonide mõju meie keha biokeemiale?
Kuidas neid endas aktsepteerida? Miks on raskeid tundeid keeruline taluda? Mida inimesed teevad, et neist lahti saada?
Kas me saame kuidagi oma emotsioone juhtida? Kas on võimalik emotsioone välja lülitada ja üldse mitte tunda?
Miks mõni inimene jääb oma emotsiooni justkui kinni?
Ja eriti oluline küsimus – kas ja kuidas sa koged rõõmu?

rõõm

Edasi kuula Vikerraadiost

Kuidas lahendada konflikte?

7. veebruar 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: religiooniantropoloog ja koolitaja Jaanus Kangur

Eks igaüks meist ole mõelnud: küll oleks tore, kui teised näeksid maailma niimoodi kui mina. Et neil oleks sama arusaam heast ja kurjast, naljast, suhtlemisest, puhtusest ja poliitikast. Eks igaüks meist, suuremal või vähemal määral on jõudnud ka tõdemuseni, et inimesed ja nende vaated, vajadused ning huvid on mõnikord lausa vihaleajavalt erinevad.
Mis on konfliktide tekkimise põhjused? Milline on konfliktilahenduse minimudel?
Mis aitas põlisrahvastel konflikte lahendada? Kas meil on neil midagi õppida?
Mida on vaja, et teha koostööd? Mis vahe on koostööl ja kompromissil?
Kas elus saab hakkama ka erimeelsusteta?

konflikt

Edasi kuula Vikerraadiost

Mis on isikusehäired? 2. osa

24. jaanuar 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Isiksushäirega inimesi ei ole meie seas ülemäära palju – vaid umbes 2%. Aga nende seas on mitmeid väga karismaatilisi isikuid, kes võivad oma empaatiavõime puuduse tõttu olla tõusnud karjääriredelil juhipositsioonile. Nende seas on draamakuningannasid, kes tahavad, et elulava prožektorid oleksid ainult neile suunatud. Nende seas on pedantlikult reeglitest kinnihoidvaid inimesi. Nende seas on inimesi, kes ei usu oma väärtusesse ja kes lasevad endale liiga teha nii emotsionaalselt kui füüsiliselt, sest nad usuvad, et ei saa üksi hakkama ning on alati sõltuvad kellestki teisest. Selliste inimestega on keeruline hoida nii paarisuhet kui sõprus- ja töösuhet.
Mõnikord on ühel inimesel suisa mitu isiksusehäiret välja kujunenud – eriti hull kombinatsioon tuleb kokku näiteks siis, kui inimene usub, et tema on ainulaadne ja väljavalitud (nartsissistlik isiksus), tema kohta reeglid ei kehti ja ta võib lubada endale nende eiramist (antisotsiaalne isiksus) ning kui ta on vaevatud paranoiliste mõtete poolt, uskudes näiteks enda vastu suunatud vandenõusid (paranoiline isiksus).
Tänases saates uurime, mis tähendab histriooniline, nartsissistlik, piirialane, vältiv, sõltuv ja anankastne ehk perfektsionistlik isiksusehäire.

Edasi kuula Vikerraadiost

Mis on isikusehäired? 1. osa

10. jaanuar 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Üldistatult võib öelda, et isiksushäire puhul on inimesel mingi isikuomadus või iseloomujoon – näiteks eneseimetlus, paranoilisus, dramaatilisus, teiste vältimine, hoolimatus, enesekesksus või impulsiivsus oluliselt tugevamini väljendunud kui normisiksusel. Need väga tugevalt väljendunud normist hälbivad käitumised häirivad eriti just teisi inimesi ja teevad paarisuhte hoidmise keeruliseks.
Oluline on märkida, et need jooned on meil kõigil mingil määral olemas – nii eluterve nartsissism, emotsionaalsus, ettevaatlikus kui vältimine. Isiksusehäire puhul läheb inimene mingi joonega tugevalt üle võlli. Inimene ise ei saa aga enamasti aru, et nad ei sobitu normi piiresse. Isiksusehäirega inimesed tajuvad maailma omamoodi ning käituvad mingites olukordades pidevalt endale omase mustri kohaselt, mida nad ei suuda muuta.
Tänases saates uurime, mis tähendab paranoiline, skisoidne ja antisotsiaalne isiksusehäire.

Edasi kuula Vikerraadiost

Lapsepõlvemustrite mõju

13. detsember 2020
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: kliinilised psühholoogid, skeemiterapeudid Kaia Kastepõld -Tõrs ja Inga Ignatjeva

Pingelises olukorras reageerivad inimesed erinevalt. Mõni vihastab ja hakkab teisi süüdistama, teine alistub olukorrale. Kolmas tahaks lihtsalt põgeneda. Neljas hakkab veiderdama. Viiest korraldab tõelise draama. Kuues ei võta mingit vastutust. Mõni suudab ka keerulisimas olukorras jääda peaaegu alati rahumeelseks ja adekvaatseks.
Kui öelda vihastajale: “Jää järgmisel korral rahulikuks!” või soovitada ohvrimeelsele alistujale, et ta ei laseks endale pähe istuda, siis võib ta nõustuda, et nii oleks õigem ja targem tõesti. Aga kui pingeline olukord käes, reageerib ta enamasti harjumuspärasel moel nagu käivituksid temas automaatselt mingid sisemised arvutiprogrammid. Tänapäeva psühholoogia kutsub neid harjumuspäraseid programme või mustreid skeemideks.
Skeem on nagu rada, mida mööda oleme hakanud astuma lapsepõlves ja mida tallame automaatselt korduvalt kogu elu jooksul. Tuttaval rajal on turvaline käia. See võib tekitada kannatusi, aga me oleme neid õppinud taluma, seega tundub meile meie käitumine – vihastumine, alistumine, põgenemine, jne – normaalne ja ainuvõimalik. Skeem on nagu lihas, ta tugevneb kordamise tagajärjel.
Metafooride keeles võib öelda, et ühe inimese isiksuse sees elaksid oma iseseisvat elu alaisiksused, kel igaühel oma nägu ja tegu. Nagu pöialpoiste perekond – meie sees elab Hellik, Toriseja, Õnneseen, Ninatark, Häbelik. Neil tegelastel on omad uskumused – mõned neist pisendavad meid, (“ma pole armastust väärt”, “mul niikuinii midagi ei õnnestu”). Või teevad need uskumused inimesi ebakohaselt, nartsissistlikult suureks (“mul on alati õigus”). Mõnikord ei saa need sisemised tegelased omavahel isegi läbi – sisemisest lapsest juhitud osa tahaks süüdimatult afääri sukelduda, ettevaatlik ja moraliseeriv osa aga keelab seda tegemast ja nii leiame end nii mõnigi kord sisemisest konfliktist – kumb jääb peale?
Kust need skeemid pärit on? Millal skeemid aktiveeruvad? Kuidas inimesed ise enda skeeme märgata võiksid? Kas me saame oma skeeme muuta?

skeemiteraapia

Edasi kuula Vikerraadiost

See, kuidas me mingist olukorrast mõtleme, mõjutab meid rohkemgi kui välismaailma stressorid

1. detsember 2020
Katrin Saali Saul
Eesti Naine

See, millist lugu me endale (ja ka teistele) jutustame sellest, mis meiega juhtus, määrab, kas oleme ohvrid või edasiliikujad. Mis mälestused jäävad teistele minu lugudest?
Kas oled kunagi lugenud raamatut või näinud filmi, kus kõik on kogu aeg hästi, midagi halba või ebaõiglast ei juhtu, kus keegi ei tee ühtegi halba valikut või kus ei kogeta mõnd rasket tunnet, nagu hirm, viha, kadedus, kurbus, üksildus, süütunne, häbi või lootusetus?
Üdini positiivseid lugusid kohtab ainult väikelaste multikates, kus teletupsud kõnnivad mäest üles ja alla. Või siis looduse dokfilmides. Aga ka Lotte ja Sipsiku lugudes on vähemalt mõni takistus kangelase teel, et lugu oleks kaasaelamist ja mäletamist väärt. Vargamäe Andrese lugu poleks nii paeluv, kui tema teel poleks takistuseks Pearu krutskilisest loomusest vallandatud tõe ja õigluse otsing. Elutargad ütlevad: halbadest valikutest tulevad head lood. Selles ütluses on iva – keerad autoga elukaaslase manitsust ignoreerides keset eikuskilt lumisele kõrvalteele, jääd kinni ja saad pärast pool päeva kaevata. Hakkad küpsistele kreemi tegema ja unustad kondenspiima purgi keema, purk plahvatab ja katab su köögi ühtlaselt pruuni lögaga, nii et tuleb nädalake kööki küürida. Palkad ehitaja, kes võtab ettemaksu, keerab su majas mingi käki kokku ja siis haihtub. Annad laenu sõbrale, keda jäägitult usaldasid, selle tagajärjel kaotad nii raha kui ka sõbra. Soovid kaubanduskeskuses poodi astuda ja kõnnid hajameelselt vastu poe klaasseina. Aga mõnikord on elu selline, et inimesel endal pole mingit vastutust raske olukorra tekkimise eest, sa pole teinud valet valikut. Lihtsalt juhus juhtis, saatus saatis sulle õnnetuse, tervisemure, sõja, elektrihinna, talumatu kuumalaine või sinu päritoluperekonna. Sõltumata sellest, kas inimesel on oma panus sellesse, mis juhtus, või lihtsalt shit happened (vabandust vulgarismi eest), on nüüd kaks võimalust.

enesehool

Edasi loe Delfist

kaitsta emotsionaalse vägivalla eest?

29. november 2020
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Emotsionaalne vägivald võib toimuda nii varjatud kui varjamatul kujul. Nähtav vägivald on näiteks avalik alandamine või kritiseerimine. Peidetud emotsionaalne vägivald on peenem ja salalikum, kuid täpselt sama hävitav. See võib ennast varjata peentes vihjetes, silmade pööritamises, naljades.
On ka teatud käitumisviise, mida võib pidada emotsionaalseks vägivallaks. Neil on isegi oma nimi – sümboolne vägivaldne käitumine. Siia alla kuulub heidutav käitumine, näiteks uste prõmmimine; seina tagumine; nõude, mööbli ja muude esemete loopimine; ebaturvaliselt sõitmine, kui ohver autos on; ohvrile oluliste asjade hävitamine.
Kuidas saada aru, et sinu kallal tarvitatakse emotsionaalset vägivalda? Mida ette võtta, et saavutada olukorra üle mingigi kontroll ning ennast kaitsta? Kuidas ennast aidata? Kuidas partneriga sellest rääkida?

konflikt suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Teekond küpse mehelikkuseni

15. november 2020
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühholoog Kristjan Puusild

Neli arhetüüpi – Kuningas, Maag, Sõjamees ja Armastaja – moodustavad kokku küpse mehe hingeelu põhistruktuuri, luues justkui nii erinevatest algkujudest ühtse meheliku terviku.
Iga naine tahaks, et tema mees oleks kui Kuningas – võimas, õiglane, väärikas, kes kannaks vastutustundlikult hoolt oma kuningriigi eest, olgu selleks siis perekond või ettevõte. Kõik naised unistavad, et mees oleks kui Maag – loov ja tark, kes leiaks lahenduse igale probleemile ja väljakutsele. Naised soovivad näha enda kõrval Sõjameest – julget, tugevat, vastupidavat, kes vapralt võitleb oma eesmärkide eest ja oma kallima nimel läheb kasvõi lohega kartmatult silmitsi. Ja milline naine ei igatseks koos olla Armastajaga – truu ja pühendunud partneriga, kes tunneks armukunsti nii kehalist kui hingelist poolt?
Õnnega on koos need poisid, kes kasvavad koos küpse meheliku isa või mehega, kes aitab neil läbi isikliku eeskuju ümber kujundada oma teadvust poisist meheks ja leida oma identiteet sügaval, kindlal ja avaral mehelikul moel. Mitte kõik poisid pole aga õnnega koos ja nii leidub ikka ja jälle justkui vanuselt ja kehalt täiskasvanud mehi, kes on mehepõlve olemusesse pühendamata ja tulemuseks on poisi-psühholoogia domineerimine mehe kehas.

naiselikkus ja mehelikkus

Edasi kuula Vikerraadiost