Artiklid ja saated

Positiivse ja negatiivse mõtlemise mõju

3. oktoober 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: koolitaja Alar Ojastu

Koolitaja Alar Ojastu ütleb, et inimese oskus tagasilöökidega toime tulla mängib sihtide saavutamisel elus, suhetes, äris ja spordis suuremat rolli kui loomuomane anne või töökus. Me ei saa muuta oma geenipagasit, aga saame arendada oskust toime tulla tagasilöökidega, mis inimest paratamatult eluteel saadavad. Selleks on vaja usku enesesse ja elusse. Teiste sõnadega optimismi ja positiivsust.
Uuringud näitavad, et positiivsed inimesed taastuvad tagasilöökidest kiiremini; otsivad võimalusi ja väljakutseid; tulevad paremini toime frustratsiooni, äraütlemiste ja stressiga; säilitavad ebaõnnestumiste järel enesekindluse, entusiasmi ja sihi; ei nuhtle end eksimuste eest; on enesekindlamad, loovamad ja valmis võtma edu saavutamiseks vajalikke riske; saavad edukogemusest tõuke otsida veelgi rohkem edu ning suudavad oma edu tähistada ja tunnustust vastu võtta.
Negatiivsusesse vinduma jäädes oled aga haigustele vastuvõtlikum, su suhted kannatavad, loovus hakkab kiduma ja näed elus vähem võimalusi.
Aga mida teha siis, kui olud või inimese olek on selline, et positiivsust pole kuskilt võtta? Miks me oleme negatiivsed? Mis on võltspositiivsus? Kas meditatsioon võiks olla üks abinõu enda ja oma tunnetega toimetulekuks siis, kui meil pole võimalik toetuda positiivsusele?

enesehool

Edasi kuula Vikerraadiost

Sõpruse ilu ja valu

23. mai 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: perenõustaja Liina Lehtla

Sõprussuhted on paljude rõõmude, toe ja mõistmise, aga sageli ka valusate kogemuste allikas. Sõber on ju meie enese valitud perekonnaliige, kes ideaalis rahuldab kolme tähtsat vajadust – me oleme vastastikku olulised, me mõistame teineteist ja me kuulume kokku.
Sõber võib olla meist väga erinev. Mida vanemaks saame, seda olulisemaks mingis mõttes sõbrad muutuvad. Sõbrad on meie mälu toredatest aegadest, kui endal mälu kustuma hakkab; tugi, kui elukaaslased kõrvalt kaovad ja terapeudid, kellele hinge puistata, kui elu on vaiba jalge alt sikutanud.

suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Raha mõjust suhetele

9. mai 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Raha, lähisuhted, tervis ja eneseteostus läbi töö – on meie suurimate õnnehetkede ja kõige kibedamate valude allikad. Kõigil rahaga oma suhe – ühed kalduvad pigem kulutamise, teised säästmise poole. Ühed on pigem kitsid, teised helded. Meie suhe rahaga mõjutab aga ka lähisuhteid.
Rahast rääkimist ei peeta üldjoones heaks tooniks, sestap ei võta inimesed sageli rahateemasid suhetes jutuks. Ootused või nägemused, kuidas raha peaks sisse tulema ning kuidas seda omavahel jagada/kulutada on aga kõigil olemas.
Raha on üks perede suurimaid probleemide ja tülide allikaid. Raha ajab inimesi lahku, aga samas hoiab ka koos. Raha võib anda ja kulutada kellegi hüvanguks armastuse ning hoolimise sümbolina, aga rahast saab peresuhetes sageli ka kontrolli ja vägivalla sümbol, kus tülitsetakse küll raha teemadel, aga tegelik tüli käib teemal, kellel on peres võim.

suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Kuidas anda vaimse tervise esmaabi?

25. aprill 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: kliiniline psühholoog ja noorte vaimse tervise portaali "Peaasi" tegevjuht Anna Kaisa Oidermaa

Kui näeme kedagi, kes on saanud füüsiliselt viga, püüab enamus inimesi teda jõudomööda aidata. Füüsiliste kannatustega on selgem. Need hädad torkavad silma ja me ei jäta haiget saanud inimest tähelepanuta. Mida aga teha siis, kui teisel inimesel on hingehäda või ta on sattunud tumedate mõtete meelevalda?
Hingehäda ees on palju lihtsam silmi kinni pigistada. Lisaks keeruline küsimus – kas astuda ligi ja pakkuda abi? Või peaks inimesel laskma olla ning teda mitte segama? Ja kui pakkuda abi, mida siis peaks tegema? Sageli inimesed lihtsalt ei tea, mida teha.
Kas peaks inimest lohutama, aitama tal näha elu positiivset poolt? “Mõtle positiivselt! Mis ei tapa, teeb tugevamaks! Tuleb uus ja parem! Iga halb on millekski hea, aeg parandab haavad, läheb üle, elad üle, saa juba üle, võta ennast kätte ja liigu edasi…” on fraasid mida nii mõnigi meist ütleb, kui kellelgi on emotsionaalselt raske. Aga kas sellised ütlused päriselt aitavad?
Mida peaks teadma vaimse tervise esmaabist? Kuidas läheneda emotsionaalselt valutavale inimesele?

enesehool

Edasi kuula Vikerraadiost

Miks meil on elus raske võtta vastu head? Petturi sündroom

4. aprill 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Igaüks soovib tagasisidet, olla märgatud, tunnustatud ja ka kiidetud. Paraku on meie seas aga päris palju neid, kes ei suuda head tagasisidet vastu võtta.
Kui neile tehakse siiras kompliment, mis neid tegelikult puudutab, kipuvad nad selle sageli tühistama või jutu mujale suunama. Kui kahe inimese vahel tekib ootamatult ehe puudutus, pöörduvad nad sellest sageli ära. Miks siis?
Päris paljudel on raske uskuda, et nad on võimekad ja kompetentsed, kuigi nad on elus või tööalaselt üksjagu palju saavutanud. Neile tundub, et nad on ühed parajad tüssajad, kes on teised kuidagi ära petnud oma fassaadiga, aga kui keegi vaevuks süvenema, siis paljastuks nende tegelik ebakompetentsus. Need inimesed kannatavad petturi sündroomi käes.
o Neil inimestel on sügav sisemine usk, et nad pole kompetentsed oma tegevustes.
o Neid saadab sügav sisemine hirm, et ühel päeval saavad kõik teada, kui loll, ebakompetentne ta on.
Reeglina on need inimesed palju saavutanud, aga nad arvavad, et saavutused on tulnud lihtsalt selle pärast, et neil on olnud õnne. Või siis arvavad nad, et nad on palju saavutanud suure tööga, aga töökus ei kõiguta nende veendumust oma ebakompetentsuses.
Miks osad inimesed ei usu, et nad ise tõepoolest on head selles, mida nad teevad?
Kuidas vabaneda sellest tundest, et ma pole piisavalt kompetentne ja hea selles, mida ma teen?

enesehinnang

Edasi kuula Vikerraadiost

Kuidas olla oma elus natuke rõõmsam?

21. märts 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühholoog Helena Väljaste

Lihtne on olla õnnelik ja tasakaalukas, kui kõik on hästi. Valdavalt on meil elus siiski suuremaid või väiksemaid probleeme – suhtes, tervises, tööl, või panevad lapsed proovile, riigijuhtimine ajab närvi, kehakaal häirib ja ilm on pidevalt halb.
Mõnele inimesele piisab, kui midagi sellest loetelust pole korras ja tal ongi tunne, et kõik on untsus. Mõni inimene on õnnetu ka siis, kui tal on objektiivselt kõik hästi. Mõni teine aga suudab olla kuidagi tasakaalukas ka siis, kui ta elus on mitmeid probleeme.
Lapsed oskavad olla õnnelikud ilma põhjuseta. Neil on vaja põhjust, et õnnelikust olekust välja kukkuda. Nad saavad kukkudes haiget, kurvastavad millestki ilma jäädes, kardavad tundmatuid asju, aga kui põhjus raskeks tundeks otsa saab, taastub tavapärane heaolu ja rõõmu seisund kiiresti. Paraku on paljude täiskasvanute tavapärane meeleseisund tusane ja nad vajavad mingit põhjust, et õnnelik olla.
Õnnelikkus, rahu ja sisemine tasakaal ei ole mitte mingid ulmelised seisundid, mis saavutatavad ainult siis, kui kõik on hästi, vaid hoopis õpitavad oskused. Keegi ei suuda olla kogu aeg püsivas õnne- või rahuloluseisundis. Aga luua oma päevadesse natuke rohkem rõõmu ja rahulolu on meie võimuses küll.
Elust võiks ehk mõelda kui laulust – seal on salmid, mis on mõnikord keerulised: tervis halb, raha vähe, tööl keeruline, suhted rasked. Aga salmide vahel peab olema refrään. Ja refrääniks võiks olla rõõmu kogemine.
Kuidas tunda rõõmu ülekehalisena?
Kuidas treenida oma meelt, et olla natuke rohkem kohal ja leida seeläbi oma ellu väikseid rõõmuhetki?

rõõm

Edasi kuula Vikerraadiost

Mida räägivad müüdid ja muinasjutud naise seksuaalsusest?

7. märts 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Inimese minapilt kujuneb suures osas kultuuriruumi ja selle väljenduste – uuemal ajal filmide, etenduste, kunsti ja raamatute, läbi aegade aga muinasjuttude ja müütide – vahendusel. Need tekitavad ootusi iseenda, oma rollide ja saavutuste osas. Ja vastassoo käitumise osas. Kuidas kujundavad müüdid ning muinasjutud naise seksuaalset identiteeti?
Pealtnäha oli müütides kangelane mees, kes võitles lohega, seikles seitsme maa ja mere taga ning muu hulgas päästis mõne hädas oleva imekauni tütarlapse. Mees oli subjekt, naine aga objekt, kes ootas kannatlikult päästmist – kes hundi kõhus, kes kristallkirstus või kõrges lossitornis. Neiud olid malbed, vooruslikud, kannatlikud. Tuli vaid õige prints ära oodata ja siis said neist head madonnad, kes sünnitasid mitu last. Ja kui nad surnud pole, elavad nad tänapäevalgi.
Nende ingellike naiste kõrval tavaliselt toimetas alati mõni paha, enamasti elukogenud naine, kes oli maitsnud hea ja kurja tundmise puu vilju. Vaid mõni üksik naistegelane võttis ise vastutuse oma elu ja saatuse eest – Kaunitar päästis Koletise, tark talutüdruk oma isa. Millest aga tegelikult räägivad nii need vanad tuntud muinaslood kui ka Kreeka jumalannade müüdid?

naiselikkus ja mehelikkus seksuaalsus

Edasi kuula Vikerraadiost

Emotsioonid – meid liikumapanevad jõud

21. veebruar 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: pereterapeut Julia Laanemets

Eks tahaksime kõik olla tasakaalukad ning mitte vihastada laste, partneri, vanemate, töökaaslaste ning poliitikute, lollide ja liiklushuligaanide peale. Aga me pole kaugeltki nii ratsionaalsed olendid, kui tahaks uskuda. Meie lähisuhted pole enamasti üldse ratsionaalsed, vaid pigem emotsionaalsed. Emotsioon tuleb ladinakeelsest sõnast “emovere”, mis tähendab liikumapanevat jõudu.
Mõtle, mida oled võimeline tegema, kui sind kannustavad sellised emotsionaalsed seisundid nagu rõõm, armastus, joovastus! Mõni raske tunne – enesehaletsus, viha, hirm, kadedus – võib kogu energia röövida või arutult ja ennast kahjustavalt käituma panna.
Emotsioonid on nakkavad. Sinu emotsionaalne seisund mõjutab inimesi sinu ümber. Eriti neid, kelle seltsis sa palju viibid.
Mis on emotsioonide eesmärk? Milline on emotsioonide mõju meie keha biokeemiale?
Kuidas neid endas aktsepteerida? Miks on raskeid tundeid keeruline taluda? Mida inimesed teevad, et neist lahti saada?
Kas me saame kuidagi oma emotsioone juhtida? Kas on võimalik emotsioone välja lülitada ja üldse mitte tunda?
Miks mõni inimene jääb oma emotsiooni justkui kinni?
Ja eriti oluline küsimus – kas ja kuidas sa koged rõõmu?

rõõm

Edasi kuula Vikerraadiost

Kuidas lahendada konflikte?

7. veebruar 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: religiooniantropoloog ja koolitaja Jaanus Kangur

Eks igaüks meist ole mõelnud: küll oleks tore, kui teised näeksid maailma niimoodi kui mina. Et neil oleks sama arusaam heast ja kurjast, naljast, suhtlemisest, puhtusest ja poliitikast. Eks igaüks meist, suuremal või vähemal määral on jõudnud ka tõdemuseni, et inimesed ja nende vaated, vajadused ning huvid on mõnikord lausa vihaleajavalt erinevad.
Mis on konfliktide tekkimise põhjused? Milline on konfliktilahenduse minimudel?
Mis aitas põlisrahvastel konflikte lahendada? Kas meil on neil midagi õppida?
Mida on vaja, et teha koostööd? Mis vahe on koostööl ja kompromissil?
Kas elus saab hakkama ka erimeelsusteta?

konflikt

Edasi kuula Vikerraadiost

Mis on isikusehäired? 2. osa

24. jaanuar 2021
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Isiksushäirega inimesi ei ole meie seas ülemäära palju – vaid umbes 2%. Aga nende seas on mitmeid väga karismaatilisi isikuid, kes võivad oma empaatiavõime puuduse tõttu olla tõusnud karjääriredelil juhipositsioonile. Nende seas on draamakuningannasid, kes tahavad, et elulava prožektorid oleksid ainult neile suunatud. Nende seas on pedantlikult reeglitest kinnihoidvaid inimesi. Nende seas on inimesi, kes ei usu oma väärtusesse ja kes lasevad endale liiga teha nii emotsionaalselt kui füüsiliselt, sest nad usuvad, et ei saa üksi hakkama ning on alati sõltuvad kellestki teisest. Selliste inimestega on keeruline hoida nii paarisuhet kui sõprus- ja töösuhet.
Mõnikord on ühel inimesel suisa mitu isiksusehäiret välja kujunenud – eriti hull kombinatsioon tuleb kokku näiteks siis, kui inimene usub, et tema on ainulaadne ja väljavalitud (nartsissistlik isiksus), tema kohta reeglid ei kehti ja ta võib lubada endale nende eiramist (antisotsiaalne isiksus) ning kui ta on vaevatud paranoiliste mõtete poolt, uskudes näiteks enda vastu suunatud vandenõusid (paranoiline isiksus).
Tänases saates uurime, mis tähendab histriooniline, nartsissistlik, piirialane, vältiv, sõltuv ja anankastne ehk perfektsionistlik isiksusehäire.

Edasi kuula Vikerraadiost