Kuidas olla oma elus natuke rõõmsam?
Lihtne on olla õnnelik ja tasakaalukas, kui kõik on hästi. Valdavalt on meil elus siiski suuremaid või väiksemaid probleeme – suhtes, tervises, tööl, või panevad lapsed proovile, riigijuhtimine ajab närvi, kehakaal häirib ja ilm on pidevalt halb.
Mõnele inimesele piisab, kui midagi sellest loetelust pole korras ja tal ongi tunne, et kõik on untsus. Mõni inimene on õnnetu ka siis, kui tal on objektiivselt kõik hästi. Mõni teine aga suudab olla kuidagi tasakaalukas ka siis, kui ta elus on mitmeid probleeme.
Lapsed oskavad olla õnnelikud ilma põhjuseta. Neil on vaja põhjust, et õnnelikust olekust välja kukkuda. Nad saavad kukkudes haiget, kurvastavad millestki ilma jäädes, kardavad tundmatuid asju, aga kui põhjus raskeks tundeks otsa saab, taastub tavapärane heaolu ja rõõmu seisund kiiresti. Paraku on paljude täiskasvanute tavapärane meeleseisund tusane ja nad vajavad mingit põhjust, et õnnelik olla.
Õnnelikkus, rahu ja sisemine tasakaal ei ole mitte mingid ulmelised seisundid, mis saavutatavad ainult siis, kui kõik on hästi, vaid hoopis õpitavad oskused. Keegi ei suuda olla kogu aeg püsivas õnne- või rahuloluseisundis. Aga luua oma päevadesse natuke rohkem rõõmu ja rahulolu on meie võimuses küll.
Elust võiks ehk mõelda kui laulust – seal on salmid, mis on mõnikord keerulised: tervis halb, raha vähe, tööl keeruline, suhted rasked. Aga salmide vahel peab olema refrään. Ja refrääniks võiks olla rõõmu kogemine.
Kuidas tunda rõõmu ülekehalisena?
Kuidas treenida oma meelt, et olla natuke rohkem kohal ja leida seeläbi oma ellu väikseid rõõmuhetki?