Artiklid ja saated

Mida teha, kui partner ei rahulda?

1. juuli 2020
Katrin Saali Saul
Edasi

Kas sa oskad teha vahet sellel, mida sa saad muuta ja mida mitte, ning siis vastavalt kas leppida olukorraga või korjata vapralt jalad kõhu alt välja ja hakata olusid muutma?
Leppimist olukorraga saab vaadelda mitme nurga alt. Kui me kõik lepiksime ainult olemasolevaga, siis progressi ju polekski. Rahulolematus lükkab tegudele. Kui poleks leppimatuid, oleksime siiani orjad. Aga ka ilma leppimisvõimeta oleksime hädas: see lükkaks meid perfektsionismi teele, kus olemasolev pole iialgi piisavalt hea, kus eesmärk on kättesaamatu kui horisont ja kus silmapiiri tabada ihates kukume probleemide otsa, mida kasvab juurde nagu muinasjutus raiumist ootavaid lohepäid – ühe võtad maha ja kolm kasvab asemele. Olukorraga on palju lihtsam leppida, kui sa tunnetad, et sul pole ressurssi enamaks. Meie kasutuses on meie ressursid: aeg, energia, raha, loovad mõtted.
Mis ma ikka unistan uhketest asjadest või luksuslikust töövabast elust, kui raha selleks üldse pole? Lihtsam on loobuda unistusest teha midagi põnevat, kui energiat pole. Palju kergem on oma olulistele suhetele käega lüüa, kui saad vabanduseks tuua, et aega ju pole. Inimesed jäävad olukordadesse sageli kinni just selle pärast, et neil pole ühtegi loovat mõtet, kuidas sellest võiks välja tulla.

konflikt suhted

Edasi loe Edasist

Perfektsionism

28. mai 2020
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Meedia ja reklaamid pommitavad meid igapäevaselt sõnumitega, mis puudutavad elu kõiki aspekte: kuidas me peame välja nägema, kui palju kaaluma, kui tihti seksima, kuidas olla hea lapsevanem, kuidas õige paarisuhe välja näeb, milline on täiuslik naine või mees, kuidas kodu peab välja nägema, kuidas õnnelik olla.
Paljudel on tunne, et tahaks olla täiuslik ja vastata nendele standarditele. Vähemalt mõneski valdkonnas tahaks olla parim. Koolis hinnetes või töösaavutustes. Ainult parim kõlbab! Peab veel pingutama! Või kui saavutusteni ambitsioon ei ulatu, siis vähemalt kodu võiks küll laitmatult korras olla.
Perfektsionist näeb pigem seda, mis on täiuslikkusest puudu. Tal on raske rõõmu tunda sellest, mis on olemas, sest ta tähelepanu fookus on puuduval. Kui saaks selle puuduva tehtud, küll siis rõõmustaks!
Perfektsionism on usk, et kui elame täiuslikult, näeme täiuslikud välja ja käitume täiuslikult, suudame ära hoida süütunnet, hukkamõistu ja häbi, mis kaasneb ebaedu ja ebaõnnestumisega.
Perfektsionist arvab, et alati võiks olla asi parem. Selline nagu ta praegu on – sellisena pole ta iseenese jaoks armastusväärne.
Kuidas kujuneb inimeses perfektsionism?
Mida perfektsionism meiega teeb?
Kuidas ebatäiuslikkus omaks võtta?

enesehinnang

Edasi kuula Vikerraadiost

Emaduse kaotused ja valud

7. mai 2020
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: kliiniline psühholoog Inna Narro

Emadepäeva ümber räägitakse palju emaduse ilust. Meedia on täis õnnelikult naeratavaid emasid ja lapsi ning naisi ülistatakse kui jumalikke loojaid. Aga nende naiste kõrval, ja ka neil vägevatel loojanaistel endil, on rääkida ka teised – valusad lood. Need on lood, kus ime loomine pole õnnestunud, või ei saagi õnnestuda. Kui ei õnnestu rasestuda, kui rasedus katkeb. Või kui naine on sunnitud raseduse katkestama või sünnitama üsas surnud beebi. Kui laps sureb sünnitusel, beebieas või suurema lapsena.
On naisi, kel on emakas tervislikul põhjusel ära lõigatud. Olukorrad on erinevad, aga neil on ühisosa – see on naisele tohutu trauma. Neid naisi vaevab pärast ebaõnnestumisi valu ja kurbus. Ja hirm, et see võib järgmisel korral uuesti juhtuda. Nende lähedased ei tea, kuidas nendega käituda. Ja enamasti, kui inimene ei tea, mida teha, siis ei tee ta üldse midagi. Mis omakorda võib tekitada tõrjutu, ebaõnnestuja tunde.
Selles saates mõtiskleme teemal, kuidas pärast selliseid kaotusi ellu jääda, kuidas leida jõudu edasi elamiseks. Mis aitab toime tulla tundega – miks just minul läks nii, miks minu lapsega? Ehk on vaja naistel teada, et ehkki sotsiaalmeedia on täis õnnelikke emaduse edulugusid, on emadusega seotud kaotusvalu kogeda tulnud peaaegu igal teisel, kolmandal naisel?

Edasi kuula Vikerraadiost

Tänapäeva uued peremudelid

23. aprill 2020
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: pereterapeut Kärt Kase

Traditsioonilise monogaamse “kuni surmani” peremudeli kõrvale on tulnud üha selgemalt sarimonogaamia ehk elu üks partner korraga; kärgpered, kus on koos minu-sinu-meie lapsed; mitmikarmastajad, kus vähemalt ühel suhtepartneril on mitu partnerit; samasoolid paarid; kaugsuhted, kus kokku saadakse harva; kooselud, mida moodustatakse näiteks viieks või seitsmeks aastaks; paarid, kes on küll suhtes, aga kus kumbki elab oma kodus; kommuunielu.
“Traditsiooniline pere on ohus! Enam ei osata õigesti armastada!” hüüavad konservatiivseid väärtusi hindavad inimesed. Jah, tõepoolest, traditsiooniline monogaamne heteroseksuaalne pere, kus kasvab 2,5 last, on ohus. Ent kui vaadata tagasi ajaloole, siis näeme, et selline peremudel ei ole isegi mitte sada aastat vana. Eelmine traditsiooniline mudel oli mitmepõlvkondne mudel, mil sama katuse all elasid muuhulgas vanavanemad kuniks neil elupäevi ja jaksu jätkus.
Monogaamne heteroseksuaalne suhe oli, on ja jääb paljudele inimestele ainsaks sobivaks suhtevormiks. Aga see ei sobi kõigile. Fakt on see, et inimesed otsivad lähedust ja suhteid. Mida vabamaks läheb ühiskond, seda leidlikumaks lähevad inimesed, et leida enda väärtushinnangutele vastavat kaaslast.
Millised muutused ühiskonna arengus on toonud kaasa suhte- ja peremudelite muutused? Mis oli Vargamäe aegadel perekonna loomise põhjus? Kui nüüdisaegse paarisuhte moodustamise peamine põhjus – armastus – otsa saab, mis saab siis suhtest?

kärgpere suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Kui inimene muretseb liigselt oma tervise pärast

9. aprill 2020
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Kui inimene ilmutab ülemäärast ja põhjendamatut muret oma tervisliku seisundi pärast kutsutakse seda hüpohondriaks. Hüpohondrik on enamasti veendunud, et ta põeb mõnda rasket või eluohtlikku haigust ning tema mure või hirm püsib ka pärast seda, kui arst on ta terveks tunnistanud.
Hüpohondriale on iseloomulik oma tervisliku seisundi teravdatud jälgimine ja ka kõige väiksemate kehaliste vaevuste seostamine raskete haigustega. Hüpohondrik üritab ise ennast diagnoosida ja leida arstidelt oma diagnoosile kinnitust. Kuna arstid tunnistavad hüpohondriku aga enamasti terveks, süveneb temas usaldamatus arstide vastu.
Mureliku inimese elu on raske. Tema (kujutletavad) haigused vähendavad elu- ja suhete kvaliteeti. Kuidas hüpohondrikuga suhelda ilma tema tundeid riivamata?

uskumused

Edasi kuula Vikerraadiost

Raskused

1. aprill 2020
Katrin Saali Saul
Edasi

Kuigi enamasti saab kaine mõistus aru küll, et ilmaelus on objektiivselt palju suuremaid hädasid, taanduvad näljahädad, kodutus, töötus ja minevikuõudused igaühe sisemise subjektiivse kannatuse ees, kus argielus pole näiteks partneriga sama lainepikkust, võrguühendus on aeglane või nõudepesumasin on katki. Ajab ikka närvi küll, kui tahad kontserdil kallimaga kvaliteetaega veeta ja mingi laps su taga laliseb. “Kõik on rikutud!” vallutab tusatuju meeled ja kannatus sirutab oma kombitsad inimese teadvuses harali.
Praegu ongi paljudel objektiivselt väga raske. Eriti raske on näiteks neil, kel tervis väga halb, kes on kaotanud töö ega oma hinge taga varusid, millega arveid maksta, ja ettevõtjatel, kelle elutööd praegu kokku kukuvad.
Aga nende kõrval on inimesed, kelle elul justkui objektiivsete parameetrite kohaselt pole kõrvalt vaadates väga vigagi. Mõni neist kannatab isolatsiooni all ja ihkab sotsiaalset kontakti. Teine ohkab, et tema “kongikaaslased” – pereliikmed ajavad teda hulluks ja ta tahaks neist puhata. Kolmas vaevleb, et ta ei suuda enam rööprähelda – ta peab olema üheaegselt kokk, õpetaja, meelelahutaja, perelepitaja, töövõtja, lapsevanem. Neljandal on lihtsalt rutiinist ja igavusest kopp ees.

enesehool

Edasi loe Edasist

Armukadedus

26. märts 2020
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Armukadedus on hirm, et mulle ei jätku mulle olulise inimese armu. Et tema armastus saab otsa.
Inimaju on loodud märkama ohtu ja sellele reageerima. Mõnikord on oht armastuse lõppemiseks reaalne, mõnikord on see vaid inimese peas. Kui aju otsib ohumärke, siis ta neid ka leiab. Armukadeduse eesmärk on enamasti kaitsta paarisuhet, kuid selle tulemus on sagedasti vastupidine, see on partneri jaoks eemaletõukav. Armukade inimene piinleb selle näriva tunde käes, mis teeb tema olemise vastikult õõnsaks, tekitab tuska ja röövib hingerahu.
Mida teha, kui tunned armukadedust? Kuidas olla, kui su partner on armukade?
Kas armukadedus on ainult täiskasvanute tunne või tunnevad seda juba ka väikelapsed?

suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Suhtlemistasandid

12. märts 2020
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Nii paarisuhetes kui ka muudes suhtes võiksid partnerid suhelda teineteisega kui üks adekvaatne täiskasvanu teisega, kellega saab rahumeelsel teel oma asja arutada ja oma eriarvamused mõistlikult selgeks rääkida.
Tõsiasi on aga see, et sageli kalduvad inimesed samatasandilisest suhtlusest nn. vanema – lapse suhtlusesse. Üks võtab kõrgema ja/või targema positsiooni, kelle nägemus mingist olukorrast on justkui ülimuslik ja ta riidleb või käsutab või kontrollib teist nagu vanem last. Kanada psühhoanalüütik Eric Berne’i transaktsionaalse analüüsi teooria ütleb, et inimese isiksus moodustub kolmest nn ego-seisundist:
· Vanema ego-seisund – käitumised, mõtted ja tunded, mis on kopeeritud vanematelt ja vanemlikelt eeskujudelt. Selles seisundis me anname korraldusi, riidleme, kritiseerime, kontrollime ja oleme veendunud.
· Täiskasvanu ego-seisund – käitumised, mõtted ja tunded, mis on otsesed reaktsioonid sellele, mis toimub siin-ja-praegu. Selles seisundis mõtleme loogiliselt, oskame analüüsida olukordi, leida lahendusi, reageerime nn täiskasvanulikult, küpselt.
· Lapse ego-seisund – käitumised, mõtted ja tunded, mis tulenevad me ihadest, emotsioonidest ja soovidest. Selle seisundis me teeme nalja, innustume kergesti, mängime, jonnime ja keeldume vastutusest. “Ma ei taha!” “Ei huvita!”
Kuidas need seisundid meis tekivad? Milline on sümmeetriline kommunikatsioon? Millal ja miks läheb kommunikatsioon sümmeetriast välja ning partnerid hakkavad suhtlema vanem-lapse tasandil?

suhted

Edasi kuula Vikerraadiost

Monk ja Notsu isolaatoris

1. märts 2020
Katrin Saali Saul
Edasi

Korraarmastus, seks, raha (ja nende puudumine), autojuhtimisstiil ning truudusetus on ühed kirgikütvaimad tüliallikad paarisuhetes. Monk on ühest detektiivisarjast tuntud sundmõtete ja sundkäitumisega tegelane, kelle üks eripära seisnes selles, et tal pidi olema kõik väga korras. Ta hullus, kui nägi kuskil prügi või puru. Toit pidi taldrikul olema serveeritud õigesti. Kui asjad polnud tema standardi järgi paigas, tõusis Monkis sisemine ärevus, mis ei taandunud enne, kui ta oli häiriva elemendi kõrvaldanud. Notsu on aga Kukerpillide laulust tuntud Mudamere ääres porikalda peal elav muretu tegelane, kellel on kärss must ja kes ei keela endale väikest vallatust. Notsul on boheemlaslik nägemus korrast – asjad on parasjagu seal, kuhu nad seljast või käest pannakse.
Korraarmastus, seks, raha (ja nende puudumine), autojuhtimisstiil ning truudusetus on ühed kirgikütvaimad tüliallikad paarisuhetes.
Monk on ühest detektiivisarjast tuntud sundmõtete ja sundkäitumisega tegelane, kelle üks eripära seisnes selles, et tal pidi olema kõik väga korras. Ta hullus, kui nägi kuskil prügi või puru. Toit pidi taldrikul olema serveeritud õigesti. Kui asjad polnud tema standardi järgi paigas, tõusis Monkis sisemine ärevus, mis ei taandunud enne, kui ta oli häiriva elemendi kõrvaldanud.
Notsu on aga Kukerpillide laulust tuntud Mudamere ääres porikalda peal elav muretu tegelane, kellel on kärss must ja kes ei keela endale väikest vallatust. Notsul on boheemlaslik nägemus korrast – asjad on parasjagu seal, kuhu nad seljast või käest pannakse.

ärevus ja depressioon suhted

Edasi loe Edasist

Kui puruneb paarisuhe, kus on laps

27. veebruar 2020
Katrin Saali Saul
Vikerraadio
Saatekülalised: pereterapeut Küllike Lillestik

Tänases maailmas lagunevad umbes pooled suhted. Mõnikord on see mõlema partneri äratundmine, et suhe ei toimi ning huvi ja tahtmist seda parandada ei ole. Sagedamini otsustab siiski üks partner edasi liikuda ja teine on sundseisus. Eluterve talupojamõistus ütleb, et kui keegi on sulle väga haiget teinud, sind reetnud, su unistused purustanud, siis parim moodus tervenemiseks on sellisest inimesest eemale hoida. Kui last poleks mängus, võikski nii teha. Aga kui laps on mängus? Sellest mängust sõltub lapse närvisüsteemi seisund, turvatunne ja minapilt. See, mis aitaks paraneda üksijääjal, kahjustab last. Lapse nimel peaks ekspartneriga suhtlemist jätkama. See võib mõnikord olla üliraske ülesanne.
Rohkem kui lahutus ise, ruineerib last õnnetu, vihase, pettunud partneri isiklik reaktsioon lahkuminekule. Laps võtab endasse oma armastatud vanema valu ja ängi, ta on niipalju haavatud, kui haavatuna tunneb end nõrgem, õnnetum vanem. Laps armastab ju mõlemat vanemat, ei taha kummastki lahus olla ega soovi oma ellu selles küsimuses mingeid muutusi.
Oma lapse armastamine tähendab mõistmist, et ta on iseseisev olend, kelle sünniõiguse hulka kuulub õigus kahele vanemale ja turvalisele arengukeskkonnale. Ja mõistmist, et lõpeb paarisuhe, vanemlik suhe jääb kestma. Ideaalsel juhul asendab paarisuhet nüüd edaspidi sõbralik, hooliv vanemlus, kus mõlemal on endiselt kohustused ja õigused lapse suhtes ning hoolitakse ka teisest partnerist kui kaasvanemast. Lapsel on õigus tunda oma mõlemat vanemat. Tunda mitte ainult nimepidi, vaid päriselt, läbi koosoldud aja. Mitte ükski täiskasvanute valu ei õigusta lapse ees tema tegelike juurte varjamist ning nendega tutvumise keelamist. Ehk on 21. sajand valmis mõttemuutuseks, et lapse perekond ei purune, kui tema vanemate kooselu laguneb. Lapsele on tema ema ja isa alati pere, ka siis, kui vanemad ei ela enam ühe katuse all.

lahutus lapsed

Edasi kuula Vikerraadiost