Agressioon
On koolkondi, mis väidavad, et argessioon pole meis peituv otsene vihane tung, vaid hoopis kaitsereaktsioon, mis vallandub, kui tunneme end jõuetu, nõutu või nurka surutuna. Agressiooni võib vallandada ka vajadus domineerida, näidata oma üleolekut ja võimu.
Mõlemal juhul – nii jõuetuse kui ka domineerimissoovi puhul – aitab agressioon saada oma tahtmist. Nagu kõigega siin elus, nii on ka agressiooni puhul oluline, et seda oleks parasjagu. Kui seda on liiga palju, muutub see vägivaldseks ja ahistavaks teiste suhtes. Kui seda jõudu on inimese sees liig vähe, on tal endal keeruline, sest nii ei suuda ta enese eest seista.
Sageli on inimese vägivaldne käitumine reaktsioon partneri eelnevale käitumisele, kus kumbki lisab omalt poolt õli tulle ja konflikt eskaleerub, millesse kumbki annab oma panuse. Mõnikord aga juhtub hoopiski nii, et mida vägivaldsem on üks partner, seda allaheitlikumaks muutub teine. Ja mida rohkem teine eemaldub ja tagasi astub, seda vägivaldsemaks esimene muutub ja nuhtleb teise kaela oma stressi ja rahulolematuse. Ta saab seda teha, sest teine on nõrgemal positsioonil.
