Teema: enesehinnang

Minu saated ja artiklid, mis puudutavad häbi ja enesehinnangut; kuidas häbi meid ja meie suhteid mõjutab; kuidas see meisse kasvab; kuidas tekib enesehinnang ja mis võib seda muuta.

Sotsiaalse isoleerituse / võõrandumise skeem

oktoober 2025 Katrin Saali Saul Spotify
Saatekülalised: skeemiterapeut Marika Paaver ja superviseeritav skeemiterapeut Inga Ignatieva

Sotsiaalse isoleerituse / võõrandumise skeem väljendub inimesel uskumuses, et ta on muust maailmast justkui eraldi, teistest erinev, ei kuulu teiste sekka. Seda skeemi kujundab varane kogemus kõrvalejätmisest ja/või teistest mingil viisil erinev olemisest, näiteks kui inimene on kasvueas kogenud, et ta ei kuulu talle olulisse gruppi eakaaslaste seas või et teda ei võeta tema endana vastu tema enda peres. Sotsiaalse isoleerituse skeemiga kaasneb sotsiaalärevus ja raskesti talutavad üksilduse, kurbuse, eraldatuse ja häbi tunded. Nende tunnetega toime tulemiseks püütakse sageli teistega sobituda enda autentsuse arvelt või välditakse suhteid üleüldse – mistõttu sisemine eraldatuse tunne hoopiski süveneb. Arutame sellest, kuidas sellise nõiaringiga toime tulla ja kas sellest saab ka terveneda.

enesehinnang suhted üksildus
Kuula saadet Spotifys→

Kuidas täitmata emotsionaalsed vajadused viivad skeemideni

juuni 2025 Katrin Saali Saul Spotify
Saatekülalised: Skeemiterapeudid Julia Laanemets ja Marika Paaver

Lapsepõlv on õppimise aeg. Tugevaimad seosed ajus tekivad emotsionaalseimate sündmuste korral. Kord loodud seosed talletuvad mälus. Kui laps kasvab turvalises ja piisavalt vabadust pakkuvas keskkonnas, kujuneb baasusaldus elu vastu ja eneseusk. Kui valdavaks on kurbus ja hirm, sest napib näiteks emotsionaalset hoolitsust või iseseisvuse võimaldamist, teeb laps sellest enda kohta negatiivsed järeldused. Selliseid üldistunud järeldusi, millega kaasnevad tugevad tunded, nimetame skeemideks.
Taskuhäälingu esimeses osas vaatleme lapse emotsionaalseid vajadusi ja nende täitmise või mittetäitmise mõju inimese psüühika arengule.

enesehinnang
Kuula saadet Spotifys→

Lastel on 5 põhivajadust, mis mõjutavad inimest kogu elu

juuni 2025 Katrin Saali Saul Eesti Naine

Lapse- ja noorukieas on meil kõigil samad emotsionaalsed põhivajadused. Mida me vajame?
Turvaline kiindumusIga väike inimene vajab emotsionaalselt turvalist keskkonda, kus lisaks sellele, et ta on toidetud ja hooldatud, on vähemalt üks inimene, kellesse kiinduda, kes loob tunde, et laps on väärtuslik, et tema vajadused on tähtsad ja mõistetud.
Iga väike inimene vajab emotsionaalselt turvalist keskkonda, kus lisaks sellele, et ta on toidetud ja hooldatud, on vähemalt üks inimene, kellesse kiinduda, kes loob tunde, et laps on väärtuslik, et tema vajadused on tähtsad ja mõistetud.
Väikelaps vajab soojust, hoolt, empaatiat ja imetlust nii vanema pilgus, sõnas kui ka tegudes. Laps vajab, et ta vanem oleks etteaimatava käitumisega. Vanema pühendunud kohalolek ja võimekus vastata lapse arengulistele vajadustele on lapse enesehinnangu vundament. Pühendunud kohalolekust tekib lapsel esimene ühtekuuluvuskogemus: see on minu inimene, minu pere, kes on minu jaoks olemas. Kiindumusvajaduse täitumise piisavusest saab alguse positiivne minapilt.
… Igal lapsel on põhivajadused, mille rahuldamise määrast sõltub tulevane vaimne tervis. Mis juhtub inimesega, kelle põhivajadusi tema vanemad ei rahulda? Millised automaatsed mustrid võivad tekkida?
Pikemalt kuula Spotify podcastist “Iseendaks kasvamine” 1. osa

enesehinnang lapsed skeemiteraapia uskumused
Edasi loe Delfist→

Ühel isa jõi ja ema koristas end segaseks. Kuidas ärevus suhteid mõjutab

september 2023 Katrin Saali Saul Eesti Naine

See, kui kvaliteetsed on suhted nii teiste kui ka iseendaga, sõltub suuresti sellest, kuidas me ärevusega toime tuleme.
Seostame ärevust sageli intensiivse tundega, mis meid tabab avaliku esinemise või hirmutava olukorra eel – süda klopib, olemine on rahutu, hingamine kiireneb, käed värisevad. Kui oleme abitus seisus või silmitsi ohu, lahendamatuna näivate probleemide, konfliktide, õnnetuste, raskete terviseseisunditega – ühesõnaga, kui ees terendab mugavustsoonist väljumine või oleme mugavustsoonist juba kaugele välja kukkunud –, tunneme enamasti kõik selle tunde hõlpsalt ära. See on ärevus.
Aga ärevusel on ka mahedamad vormid, kus käsi ja hääl ei värise, vererõhk ei tõuse ja kõhus ei keera. Enamasti ei oska me sellistel hetkedel isegi sõnastada, et meil on sees ärevus. Selline ärevus väljendub sisemise ebamugavuse või pingena ja tõstab pead, kui me ootused elule ja inimestele reaalsusest erinevad. Või kui meil on lihtsalt kiire või mingil teemal kellegagi eriarvamus. Või ka siis, kui me ei suuda või ei oska teha valikut: minna või mitte minna, teha või mitte teha, öelda või mitte öelda, osta või jätta ostmata. Läbi aegade kõige tuntum ärev sisemonoloog kõlab: „Olla või mitte olla…“
Enamasti ei oska me sellistel hetkedel isegi sõnastada, et meil on sees ärevus. Selline ärevus väljendub sisemise ebamugavuse või pingena ja tõstab pead, kui me ootused elule ja inimestele reaalsusest erinevad.
Suhetes tekib pidevalt olukordi, kus meil on erinev nägemus või ootus, kuidas me elukaaslane/laps/vanem/ülemus/alluvad/poliitikud/arstid/kaaskodanikud mõtlema või käituma peaks. Asjad pole väga sageli nii, nagu me tahaks, ning see ärritab.
Ärevus on me sees ka siis, kui oleme üksi. Pole isegi vaja teist inimest, kes meis ärevuse käivitaks. Igaüks meist on elus olnud olukorras, kus ta ootused iseendale ja oma elule on tunduvalt suuremad, kui reaalsus lubab. On see siis välimus, edukus, huumorimeel, mõistus, andekus, rahulikkus, rahakott või mis iganes muu, mis tundub ebapiisav. Igaühel on olnud aeg, kus ta pole rahul sellega, mis tal on või kes ta on. Sellised ajad krutivad sisemist ärevust.

ärevus ja depressioon enesehinnang suhted uskumused
Edasi loe Delfist→

Armutuse taak

märts 2023 Katrin Saali Saul Edasi

Kuniks fookus on puuduval, on raske tunda rõõmu sellest, mis olemas. Kui inimkond elas veel külaühiskonnana, kus kõik teadsid kõiki küla viitsadat asukat, oli pea igaühel võimalik olla milleski oma küla parim: üks oli parim ravitseja, teine sepp, kolmas pillimees, neljanda kapsapirukas oli küla maitsvaim, viiendal oli erakordne lauluhääl. Keegi oli jahimehena ületamatu, mõnel olid kauneimad juuksed, keegi oli targim või kõige rohkem maailmas rännanud või osavaim aednik, naljahammas, välejalg või hobulausuja. Elud möödusid teiste silme all ja inimesed olid kursis ka üksteise puuduste ning ebaõnnestumistega, et arst ei osanud süüa teha või et puusepa lapsed olid kasvatamatud kiusupunnid või et koolmeister oli joodik, rammumees polnud teravaim pliiats pinalis ning jumalasulase naisel ei õnnestunud rasestuda. Saladuseks ei jäänud ei rätsepa dementsus ega puskariajaja depressioon.
Kuniks fookus on puuduval, on raske tunda rõõmu sellest, mis olemas.

enesehinnang enesehool uskumused
Edasi loe Edasist→

Miks meil on elus raske võtta vastu head? Petturi sündroom

aprill 2021 Katrin Saali Saul Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Igaüks soovib tagasisidet, olla märgatud, tunnustatud ja ka kiidetud. Paraku on meie seas aga päris palju neid, kes ei suuda head tagasisidet vastu võtta.
Kui neile tehakse siiras kompliment, mis neid tegelikult puudutab, kipuvad nad selle sageli tühistama või jutu mujale suunama. Kui kahe inimese vahel tekib ootamatult ehe puudutus, pöörduvad nad sellest sageli ära. Miks siis?
Päris paljudel on raske uskuda, et nad on võimekad ja kompetentsed, kuigi nad on elus või tööalaselt üksjagu palju saavutanud. Neile tundub, et nad on ühed parajad tüssajad, kes on teised kuidagi ära petnud oma fassaadiga, aga kui keegi vaevuks süvenema, siis paljastuks nende tegelik ebakompetentsus. Need inimesed kannatavad petturi sündroomi käes.
o Neil inimestel on sügav sisemine usk, et nad pole kompetentsed oma tegevustes.
o Neid saadab sügav sisemine hirm, et ühel päeval saavad kõik teada, kui loll, ebakompetentne ta on.
Reeglina on need inimesed palju saavutanud, aga nad arvavad, et saavutused on tulnud lihtsalt selle pärast, et neil on olnud õnne. Või siis arvavad nad, et nad on palju saavutanud suure tööga, aga töökus ei kõiguta nende veendumust oma ebakompetentsuses.
Miks osad inimesed ei usu, et nad ise tõepoolest on head selles, mida nad teevad?
Kuidas vabaneda sellest tundest, et ma pole piisavalt kompetentne ja hea selles, mida ma teen?

enesehinnang
Edasi kuula Vikerraadiost→

Kui Sul on enda pärast häbi

oktoober 2020 Katrin Saali Saul Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Häbitunne on kõigist tunnetest kõige tumedam ja raskem tunne kanda. Iga normaalne inimene teab seda ängistavat tunnet.
Me võime häbeneda ebaedu, eksimusi, välimust, kodu, päritolupere, tööd, rahalist seisu, oma laste või elukaaslase käitumist. Need, kellele on saanud osaks väärkohtlemine (ükskõik, kas füüsiline või emotsionaalne) häbenevad seda, et see on nendega juhtunud. Aga nagu ebaõnnestumiste häbenemisest oleks vähe – paljud häbenevad ka oma edu!
Häbi- ja süütunne on omavahel tihedalt seotud. Ometigi on neil suur vahe. Süütunne tekib tavaliselt siis, kui oleme teinud midagi valesti või halvasti, mis omakorda võib motiveerida meid paremini käituma. Süütundega saab midagi ette võtta – palun vabandust, kahetsen oma tegu, eriti heal juhul heastan oma teo. Ent häbi ütleb, et viga on minus, mina ise olen kuidagi vale ja see tunne rusub ja võib lõpuks paralüseerida.
Saates arutame:
* miks häbi tekib
* kuidas häbenemine mõjutab meie käitumist
* mida teeb häbitunne ja häbistamine meie minapildiga
* kuidas häbiga toime tulla, et teised minust midagi teada saaksid.

enesehinnang
Edasi kuula Vikerraadiost→

Perfektsionism

mai 2020 Katrin Saali Saul Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Meedia ja reklaamid pommitavad meid igapäevaselt sõnumitega, mis puudutavad elu kõiki aspekte: kuidas me peame välja nägema, kui palju kaaluma, kui tihti seksima, kuidas olla hea lapsevanem, kuidas õige paarisuhe välja näeb, milline on täiuslik naine või mees, kuidas kodu peab välja nägema, kuidas õnnelik olla.
Paljudel on tunne, et tahaks olla täiuslik ja vastata nendele standarditele. Vähemalt mõneski valdkonnas tahaks olla parim. Koolis hinnetes või töösaavutustes. Ainult parim kõlbab! Peab veel pingutama! Või kui saavutusteni ambitsioon ei ulatu, siis vähemalt kodu võiks küll laitmatult korras olla.
Perfektsionist näeb pigem seda, mis on täiuslikkusest puudu. Tal on raske rõõmu tunda sellest, mis on olemas, sest ta tähelepanu fookus on puuduval. Kui saaks selle puuduva tehtud, küll siis rõõmustaks!
Perfektsionism on usk, et kui elame täiuslikult, näeme täiuslikud välja ja käitume täiuslikult, suudame ära hoida süütunnet, hukkamõistu ja häbi, mis kaasneb ebaedu ja ebaõnnestumisega.
Perfektsionist arvab, et alati võiks olla asi parem. Selline nagu ta praegu on – sellisena pole ta iseenese jaoks armastusväärne.
Kuidas kujuneb inimeses perfektsionism?
Mida perfektsionism meiega teeb?
Kuidas ebatäiuslikkus omaks võtta?

enesehinnang
Edasi kuula Vikerraadiost→

Nartsissism

jaanuar 2020 Katrin Saali Saul Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Nartsissism on tõdemus, et mul on oma nahas mõnus olla. Eluterve kogus nartsissismi on meile kõigile hädavajalik, ilma selleta puuduks meil enesekindlus, me ei tunneks oma väärtust ega oskaks ka teisi väärtustada.
Aga nii nagu iga asjaga liiale minnes, teeb ka liigne nartsissism kurja.
Liigse nartsissismiga kaasneb väga suur enesetõestamise vajadus, edevus, liigse enese tähtsustamine, enesekesksus ja üleolev või põlglik hoiak teiste suhtes. Patoloogilisel nartsissistil on vähe häbitunnet, see võimaldab tal uhkeldada ja pidada ennast teistest paremaks ja kõiketeadjaks. Ta võib tunda, et üldkehtivad reeglid pole tema jaoks. Ta januneb teiste imetluse ja tunnustuse järele. Tal on madal empaatiavõime ehk ta ei suuda ette kujutada, kuidas tema sõnad ja käitumine teist inimest mõjutavad.
Mis vahe on elutervel ja patoloogilisel nartsissismil?
Kuidas mõjutab liigne nartsissism paarisuhet?

enesehinnang
Edasi kuula Vikerraadiost→

Kaotused

mai 2019 Katrin Saali Saul Vikerraadio
Saatekülalised: kliiniline psühholoog Hannes Kuhlbach

Kuulus Briti psühhoanalüütik Melanie Klein on öelnud: “Elu on kaotustega toimetuleku eksam.”
Kas tõesti on kaotused ja nendega toimetulek heaoluks olulisem kui võidud ja edu? Kas ei sõltu inimese heaolu rohkem sellest, mida tal on õnnestunud luua ja saavutada, kui sellest, millest ta ilma on jäänud? Kas pole see fookuse küsimus – kas keskenduda sellele, mis olemas või sellele, mis käest on libisenud?
Siiski, subjektiivne õnnetunne ja rahulolu eluga on suures osas sõltuv sellest, kuidas me just kaotustega oskame toime tulla. Sa võid olla elus palju saavutanud ja edukas, aga kui sa kaotada ei oska ja pettumustega toime ei tule, võid agoniseerida ka siis kui hõbelusikas parasjagu suus on.
“Elutee on kaotuste kogemise, läbitöötamise ja edasiminekute pidevalt korduv tsükkel. See peaks kaasa tooma erinevuste talumise võime, teiste inimeste vaatepunktide aktsepteerimise ja hindamise võime, oma ainuõigsusest ja -õigusest loobumise võimalikkuse ning üleüldise küpsemise. Oma omnipotentsuse kaotamine, unistuste mannetuse, isegi naeruväärsusega leppimine, armastuse ja partnerluse tähenduste mitmekordne muutumine, sõprade leidmine, kaotamine ja mahajäämine on küpseks isiksuseks kasvamise protsess, mille läbimine tähistab sisuliselt täiskasvanuikka jõudmist,” ütleb Hannes Kuhlbach.

enesehinnang enesehool
Edasi kuula Vikerraadiost→