Teema: lapsed

5. mail toimus Pärnu Rannahotellis emadepäevale pühendatud saate avalik salvestus. Kõne all olid arhetüüpsed piisavalt hea ema, kanaema, rongaema. Ema, kui lapse esimene erootiline suhe ja ema kui lapse suurim frustreerija. Miks peab ema enda sees leidma nii looja, hoidja kui ka hävitaja? Kuidas ema arhetüüp kohandub kõigile loojatele – nii neile, kes on sünnitanud kui neile, kelle keha ei ole selleks loodud – näiteks mehed. Platon rääkis juba antiikajal, et kõik inimesed saavad olla viljakad ja rasedad. Emad kehalt, aga kõik teised oma peas. Ema energia on võluri energia, kes loob ideest mateeria.

Autorooli ja liiklusesse me autokooli läbimata ei lähe. Kuid vanemlikku rolli, mis on nii palju suuremate väljakutsetega kui liiklus, sukeldume sageli pea ees, kaasavaraks suhteteadmised ja kasvatusprintsiibid oma päritoluperest. Nii lihtne on olla vanem, kui laps vastab meie ootustele, aga kindlasti tuleb meie lapsevanemaks olemise karjääri jooksul ette olukordi, kus lapse käitumine ootustele üldse ei vasta. Kui tahaks öelda – sa oled paha laps! On selle olukorras ikka süüdi laps või vastutab olukorra eest, pigem vanem?

Rääkimine hõbe, vaikimine kuld, õpetati vanasti. Teeks selle vanasõna ümber – rääkimine hõbe, kuulamine kuld. Kuulamisoskus on iga hea suhte alustala ja üldse üks olulisim suhtlemisoskus. Neil, kes oskavad teist inimest kuulata, on palju lihtsam olla nende inimestega kontaktis. Ja kui veel oskaks mitte ainult kõrvadega kuulata, vaid ka südamega, oleks maailm ilmselt palju helgem paik.
Saadet alustame teemal, miks mõnikord annab peres täiskasvanu oma võimupositsiooni lapsele ja kuidas see lapsele mõjub.

Sedapuhku käib jutt perekonna struktuurist. Pereprobleemid tekivad tihti sellest, et perekonna ülesehituse mustrid on paigast ära. Ideaalis juhib perekonda vanemate liit kus partnerid teevad koostööd ja on kõrgemal hierarhilisel positsioonil. Lapsed on alumisel positsioonil ja alluvad selles hierarhias oma vanematele. Muidugi võivad ka vanematel tekkida omavahelised hierarhiad.
Mõnikord juhtub aga nii, et üks vanem on liidus hoopis lapsega ja teisel vanemal puudub sõnaõigus. Mõnikord taandub üks vanem perekonna juhtpositsioonilt alkoholi, haiguse või lihtsalt vastutustundetuse tõttu. Päris halval juhul juhib perekonda aga hoopis laps.
Kuidas mõjub selline olukord lapsele? Mida toob see kaasa partnerite suhtele?

Mis toimub perekonnas kui perre sünnib laps – kui paarisuhtele lisandub vanemlik suhe? Millised muutused kaasnevad lapse ootuse ja sünniga ning kuidas see mõjutab paarisuhet? Missugused on partnerite uued rollid ja ülesanded? Kuidas anda ja küsida tuge?