Teema: suhted

Minu saated ja artiklid erinevatest suhtevormidest: peresuhted, sh. paarisuhe, suhted laste ja vanemate vahel, aga ka suhted lahutatud ekspartnerite vahel, suhted tööl jne.

Ühel isa jõi ja ema koristas end segaseks. Kuidas ärevus suhteid mõjutab

september 2023 Katrin Saali Saul Eesti Naine

See, kui kvaliteetsed on suhted nii teiste kui ka iseendaga, sõltub suuresti sellest, kuidas me ärevusega toime tuleme.
Seostame ärevust sageli intensiivse tundega, mis meid tabab avaliku esinemise või hirmutava olukorra eel – süda klopib, olemine on rahutu, hingamine kiireneb, käed värisevad. Kui oleme abitus seisus või silmitsi ohu, lahendamatuna näivate probleemide, konfliktide, õnnetuste, raskete terviseseisunditega – ühesõnaga, kui ees terendab mugavustsoonist väljumine või oleme mugavustsoonist juba kaugele välja kukkunud –, tunneme enamasti kõik selle tunde hõlpsalt ära. See on ärevus.
Aga ärevusel on ka mahedamad vormid, kus käsi ja hääl ei värise, vererõhk ei tõuse ja kõhus ei keera. Enamasti ei oska me sellistel hetkedel isegi sõnastada, et meil on sees ärevus. Selline ärevus väljendub sisemise ebamugavuse või pingena ja tõstab pead, kui me ootused elule ja inimestele reaalsusest erinevad. Või kui meil on lihtsalt kiire või mingil teemal kellegagi eriarvamus. Või ka siis, kui me ei suuda või ei oska teha valikut: minna või mitte minna, teha või mitte teha, öelda või mitte öelda, osta või jätta ostmata. Läbi aegade kõige tuntum ärev sisemonoloog kõlab: „Olla või mitte olla…“
Enamasti ei oska me sellistel hetkedel isegi sõnastada, et meil on sees ärevus. Selline ärevus väljendub sisemise ebamugavuse või pingena ja tõstab pead, kui me ootused elule ja inimestele reaalsusest erinevad.
Suhetes tekib pidevalt olukordi, kus meil on erinev nägemus või ootus, kuidas me elukaaslane/laps/vanem/ülemus/alluvad/poliitikud/arstid/kaaskodanikud mõtlema või käituma peaks. Asjad pole väga sageli nii, nagu me tahaks, ning see ärritab.
Ärevus on me sees ka siis, kui oleme üksi. Pole isegi vaja teist inimest, kes meis ärevuse käivitaks. Igaüks meist on elus olnud olukorras, kus ta ootused iseendale ja oma elule on tunduvalt suuremad, kui reaalsus lubab. On see siis välimus, edukus, huumorimeel, mõistus, andekus, rahulikkus, rahakott või mis iganes muu, mis tundub ebapiisav. Igaühel on olnud aeg, kus ta pole rahul sellega, mis tal on või kes ta on. Sellised ajad krutivad sisemist ärevust.

ärevus ja depressioon enesehinnang suhted uskumused
Edasi loe Delfist→

Kuidas südameasjus orienteeruda, kui pikki suhteid on elus mitu?

juuli 2023 Katrin Saali Saul Eesti Naine

Üle poolte alla 60aastaste täiskasvanute elus on kaks-kolm pikka ja olulist suhet. See on uus normaalsus. Kas ka eksil võib olla koht mu südames, kuigi sinna on teinud pesa teine inimene? Kas vana arm roostetab?
Mõni paarisuhe sujub nagu muinasjutus. Noored armuvad, armumisest saab esimene armastus ja kui nad veel surnud pole, elavad siiani õnnelikult – eluaegne vastastikku pühendunud armastav monogaamne paarisuhe. Neil, kel nii läinud, on põhjust oma muinasjuttu tähistada. Eelkirjeldatu on siiski väheste saatusejoonele kirjutatud. Üksikutel kestab esimene armastus igavesti. Tänapäeva maailmas katsetatakse suhete ja kooseludega mitmeid kordi, enne kui pühendutakse. Ja ega isegi altari ees tõotuse andmine garanteeri suhte püsimist.
Traditsioonilise monogaamse peremudeli („kuni surm meid lahutab“) kõrvale on elujõulisena tulnud sarimonogaamia ehk üks pikaajaline püsipartner korraga ning neid suhteid võib elu jooksul järjepanu olla mitu tükki. Üle poolte alla 60aastaste täiskasvanute elus on kaks-kolm pikka ja olulist suhet (mõnel rohkemgi). See on nüüdne uus normaalsus. Lühiseiklusi võib nende suhete vahele (ja mõnikord ka suhte ajale) mahtuda mõnel kümneid, püsimatutel sadu.
Kallimal on alati koht me südames. Suhtes „esimesest armastusest kuni surmani“ on lihtne – tulid kord mu südamesse ja sinna sa ka jääd. Kuidas on aga asjalood siis, kui pikki suhteid on elus mitu? Kas ka eksil võib olla koht mu südames, kuigi see suhe on läbi ja mu südamesse on teinud pesa juba teine inimene? Üht vana laulu tsiteerides: kas vana arm ka roostetab?

kärgpere lahutus suhted
Edasi loe Delfist→

Suhe ei pea olema vangla, kus sa pead aja ära tiksuma või eluaeg istuma. Kuidas lõpetada suhet?

jaanuar 2023 Katrin Saali Saul Eesti Naine

Lõpud tekitavad sageli valu, kurbust, viha, hirmu, süüd või häbi. Samas on oskus asju lõpetada üks parimaid emotsionaalse küpsuse näitajaid, olgu tegu paari-, sõprus- või töösuhtega.
Midagi algab ja midagi lõpeb elus kogu aeg. Alguste tähistamises oleme üsna head. Üldiselt pannakse ikka pidu püsti, et rõõmustada suurte alguste, sünni, koolimineku, uue töökoha, koduloomise või abiellumise üle. Meile on tähtis, et keegi märkaks me elus toimuvaid sündmusi ning annaks kaasa head soovid uue alguse õnnestumiseks. Algusi tuleb õnnistada. Pidu meis enestes on muidugi äge, aga tegelikult on ägedam veel, kui saame seda kellegagi jagada.

Juba vanarahvas teadis, et kombetalitused tähistavad tihti üleminekut ühest seisundist või etapist teise, andes elulisele muutusele teadvustatud tähelepanu. Sestap on paljudes peredes just neile iseloomulikud traditsioonid, mis aitavad uut algust tähistada. Pannkoogid võivad tähistada pühapäeva algust, lilled sünnipäeva saabumist, hõbelusikas esimese hamba lõikumist, leib ja sool uue kodu sisseõnnistamist. Slaavlastel on ütlus: „Istume enne teeleasumist.“ Seegi on rituaalne tegevus, et anda õnnistus jalge alla võetavale uuele teekonnale.

Inimesed on muidugi erinevad, mõni oskab tähistada isegi nii väikest asja, kui seda on päeva algus, mõnel ei tõuse kulm ka suursündmuste peale. Mõned uued algused tekitavad suurt ärevust. Ent laias laastus inimesed siiski tervitavad olenevalt oma rõõmustamisoskusest algusi ning loovad uusi ja hoiavad vanu traditsioone, et neid tähistada.

konflikt lahutus suhted
Edasi loe Delfist→

Miks me naerame

september 2022 Katrin Saali Saul Edasi

Naeru tasub väga tõsiselt võtta. Millal sina viimati naersid? Aga millal sa viimati südamest lõbustatult naersid? Naer on justnagu alternatiivne kommunikatsioonivahend – keel, mis ühendab inimesi, kes ei pruugi isegi samas keeles osata rääkida. Teadlased on välja uurinud, et inimene hakkab ligi 30 korda suurema tõenäosusega naerma, kui ta on teistega koos, üksinda ei tundu sama asi nii naljakas. (Seepärast pannaksegi komöödiasarjades sageli taustaks nn purginaeru, et ajada inimene ka üksi naerma). Kui meid juba naerma saadakse, siis tõlgendab me aju seda saadet/olukorda meeldivamana.
Naeru tasub väga tõsiselt võtta. Millal sina viimati naersid? Aga millal sa viimati südamest lõbustatult naersid?
Naer on justnagu alternatiivne kommunikatsioonivahend – keel, mis ühendab inimesi, kes ei pruugi isegi samas keeles osata rääkida. Teadlased on välja uurinud, et inimene hakkab ligi 30 korda suurema tõenäosusega naerma, kui ta on teistega koos, üksinda ei tundu sama asi nii naljakas. (Seepärast pannaksegi komöödiasarjades sageli taustaks nn purginaeru, et ajada inimene ka üksi naerma). Kui meid juba naerma saadakse, siis tõlgendab me aju seda saadet/olukorda meeldivamana.
Naerda on ülimõnus, see lõõgastab meid üle keha. Naerdes vabanevad kehas endorfiinid, millel omakorda on valuvaigistav toime. Seega – naermine on tervislik (üksinda ja ka iseenda üle naermise oskus pole mitte ainult tervisele kasulik, vaid samuti märk emotsionaalsest küpsusest). Inimene, kes naerab sama nalja üle, mis mina, on kuidagi rohkem oma. Läbi teemade, mis inimestele naljakad näivad, saame sotti nende väärtushinnangutest.

ärevus ja depressioon rõõm suhted
Edasi loe Edasist→

Kuidas su mina-eristumise tase mõjutab su suhteid?

detsember 2021 Katrin Saali Saul Vikerraadio
Saatekülalised: pereterapeudid Auli ja Tiit Kõnnussaar

Igaühele on eluliselt oluline kuuluda meile tähtsate inimestega kokku – olla Meie. Samal ajal on meil vaja olla ka Mina ise, olla teadlik oma vajadustest, soovidest, piiridest, veendumustest.
Ega see lihtne pole. Mõni inimene teeb nii, nagu ta partner või sõbrad ütlevad. Teadmatagi, mida ta ise asjast arvab. Mõni teine ei suuda lahkarvamuse puhul teisele rahulikult oma seisukohta väljendada, vaid tõttab hoopis kolmandale kurtma kui valesti temaga käitutakse. Aga mõni on jälle selline, kes näeb pindu kõigi teiste silmis, aga enda silmas palki märgata ei suuda. Temalgi on oma minaga segased lood – tal läheb pingelises olukorras mingi emotsioon kiiresti lõkkele, hääl või halval juhul ka rusikas tõuseb enne, kui ta kainelt asja üle järele mõelda suudab. K õigil neil käitumisviisidel on ühine nimetaja – inimest lükkab sellistel viisidel käituma sügaval lainetav ärevus, selline käitumine on antud olukorras parim toimetulekuviis oma ärevuse maandamiseks. Millega see ärevus ise aga seotud on?
Oleme mitmes saates muude teemade kõrval käsitlenud mina-eristumise taset. Mina-eristumise tase on justkui isiksuse vundament, mille peale me ehitame oma suhted endaga, teistega ja maailmaga. Kõikuva vundamendi peale stabiilset maja ju ei ehita. Mina-eristumise tase määratleb inimese isiksuslikku küpsust.
Laias laastus tähendab see inimese võimet eristada oma mõtteid oma tunnetest. Mida madalam on inimese mina-eristumise tase, seda emotsionaalsemalt ta reageerib, seda suurem ärevus teda sotsiaalsetes olukordades valdab, seda väiksem on ta võime selgelt mõelda. Mida kõrgem mina-eristus, seda lihtsam on inimesel olla kontaktis teise inimesega kaotamata võimet olla Mina ise. Mina eristumine tähendab ka seda, et inimene suudab vahet teha enda ja teiste inimeste mõtetel ja tunnetel.

suhted
Edasi kuula Vikerraadiost→

Erinevad suhtetüübid ja mida see endaga kaasa toob

detsember 2021 Katrin Saali Saul Edasi

Pereterapeudid on kaardistanud partnerite automaatsete reageerimisviiside järgi neli enamlevinud suhtetüüpi, mis stressi- või konfliktiolukorras tekivad: domineerija – domineerija; domineerija – alistuja; domineerija – vältija; vältija – vältija. Mis juhtub paarisuhtes, kui sellised inimesed kokku saavad? Kui jänes kohtab oma teel tiigrit ja too pole teda veel märganud, tardub jänes hetkeks, et olukorda hinnata. Seejärel teeb jänes sõltuvalt tiigri kaugusest rea instinktiivseid otsuseid. Vältimaks ärasöömist, annab jänes jalgadele valu. Kui põgeneda on hilja, tardub jänes paigale ja loodab, et kiskja teda ei näinud. Kui tiiger jänest siiski märkas, püüab jänes põgeneda. Kui põgenemine ei õnnestu, on jänesel kaks võimalust: ta kas alistub või hakkab elu eest võitlema ja rabeleb. Ning kui ta juba tiigri hammaste vahel ripub, siis viimane instinktiivne liigutus jänesel on tarduda ehk dissotsieeruda oma kehast teadvuse kaotamiseni välja, et tunda vähem valu ja võtta surm vastu. Mõnikord aitab tardumisstrateegia ellugi jääda – tiiger arvab, et saak on surnud, ja laseb selle hetkeks hambust. Nii mõnigi hiir on nõndamoodi kassi hambust pääsenud.
Pereterapeudid on kaardistanud partnerite automaatsete reageerimisviiside järgi neli enamlevinud suhtetüüpi, mis stressi- või konfliktiolukorras tekivad: domineerija – domineerija; domineerija – alistuja; domineerija – vältija; vältija – vältija. Mis juhtub paarisuhtes, kui sellised inimesed kokku saavad?

suhted
Edasi loe Edasist→

Miks me naerame?

november 2021 Katrin Saali Saul Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Naer on siiras reaktsioon, kui sa oled lõbustatud. Siiralt naermiseks peab meil olema kontakt oma sisemise lapsega. Aga naerul on ka muid ülesandeid.
Me naerame, et näidata kokkukuuluvustunnet. Naerame, et siluda suhteid, nõustuda, et näidata koostöövalmisdust ja sümpaatiat, et saada üle ebamugavustundest või piinlikust vaikusest. Naerda võib viisakusest, soovist meeldida. See on sotsiaalne naer.
Naer võib olla võimu sümbol. Naerda võib kahjurõõmust ja üleolekust. Kellegi üle naermisega arvatakse ta sotsiaalsest grupist välja, näidatakse talle koht hierarhias kätte. Naer võib olla ka vastuhaku sümbol, nii saab naeruvääristada võimu, kui enam midagi muud üle ei jää.
Naer nakkab. Mõnikord naerad ainult selle pärast, et teine naerab, mitte selle pärast, et sul on endal kohutavalt naljakas. Tuttava ja sulle meeldiva inimese naer on nakkavam, kui inimene on sulle ebasümpaatne, siis sa tema naerust reeglina ei nakatu. Naerdes tekib kontakt teis(t)e inimese(te)ga. Sarnane huumorimeel valideerib suhteid.
Mõni inimene oskab naerda oma ebaõnnestumiste üle. Teine on kogu aeg nii tõsine, et midagi ei aja teda naerma. Aga sama õudne kui ummistunud naljasoon on ka mõnede inimeste komme iga asi naljaks keerata. Järjepidev nalja tegemine on suhteliselt kindel märk maandamata sisepingeist. Suure tõenäosusega võib tal olla raskusi ka iseendaga kontaktis olemisel. Teemad, mis inimesele nalja teevad, on otseselt seotud alaväärsuskompleksidega meie alateadvuses. Mõni inimene ikka kohe peab iga kord, kui jutt seksuaalsusele läheb, onu Heino väärilise nilbuse viskama.
Hea huumorimeelega inimestel sünnivad ebaõnnestumistest mõne aja möödudes lood. Huumor aitab neil need luhtumised justkui teise võtmesse panna. Inimesed, kes enda üle suudavad naerda, tunnistavad ka kergemini oma vigu ja ebaõnnestumisi ning liiguvad kiiremini konfliktist lahenduse faasi. Nii et eluterve võime naerda mitte ainult ei soodusta kontakti teiste inimestega, vaid aitab leida kontakti ka iseendaga. Terve inimese tunnus on võime enda üle naerda.

rõõm suhted
Edasi kuula Vikerraadiost→

Suhtesõltuvus ja kaassõltuvus

november 2021 Katrin Saali Saul Vikerraadio
Saatekülalised: suhte- ja kaassõltuvusnõustaja Kert Grünberg

Sõltuvusse võib jääda mitte ainult alkoholist, narkootikumidest, šokolaadist, poodlemisest ja töötegemisest, vaid ka suhetest. Räägime inimestest, kelle jaoks suhe – meie – on palju tähtsam kui mina, kes taluvad suhte nimel ära partneri ebameeldiv käitumine ja ei kehtestata oma piire.
Enamasti satub kaassõltuvusse hea inimene, kes on oma lähedase sõltuvuse või probleemi osaliselt või täiesti enda õlule võtnud. Sellele inimesele meeldib võtta vastutust, teist aidata ja olla vajalik. Kaassõltlane vabandab teise inimese ebameeldiva käitumise või sõltuvuse enda jaoks välja. Ta pelgab, et kui ta oma kaaslase hülgaks, ei saaks ta kaaslane ise kuidagi oma probleemiga (või eluga) hakkama.
Ka suhtesõltlane kardab olla isekas ja öelda ei. Sellel heal inimesel võib olla raskusi oma piiride seadmisega, eneseaustuse väljendamisega ning oma soovide ja vajaduste eest hoolitsemisega. Ta klammerdub oma lähedase külge, mõnikord sulandumiseni välja. Oma vajadused jäävad tal kõrvale. Peaasi, et suhe kestaks, sest ilma suhteta ei kujuta suhtesõltlane elu ette.
Iga suhtesõltlane pole veel kaassõltlane, küll on aga kaassõltlane tavaliselt suhtesõltlane. Mis toimub sellise sõltlase hinges?

enesehool suhted
Edasi kuula Vikerraadiost→

Paarisuhte tüübid

oktoober 2021 Katrin Saali Saul Vikerraadio
Saatekülalised: pereterapeut Julia Laanemets

Kui inimene on stressis, väsinud, raskete emotsioonide küüsis või kui tema mingid vajadused on rahuldamata, käivituvad temas automaatsed “roomaja aju” käitumisviisid: ründa, põgene või tardu. Selliseid olukordi võib tekkida igas paaristuhtes. Selle asemel, et lahkelt oma seisukohti väljendada, teise osapoole arvamus ära kuulata ja teha sõbralikult koostööd, hakatakse oma tõe ja õiguse nimel teist ründama, põgenetakse garaaži, tööle, sotsiaalmeediasse või alistutakse domineerivama ja tugevama partneri survele.
Kuidas väljenduvad need toimetulekuviisid paarisuhtes? Pereterapeudid on kaardistanud inimeste automaatsete reageerimisviiside järgi 4 enamlevinud suhtetüüpi:
domineerija – alistuja
domineerija – vältija
domineerija – domineerija
vältija – vältija
Mis siis saab, kui kokku saavad “tiigritüüpi” domineerija, kes seisab oma tõe ja õiguse eest ning “kilpkonnatüüpi” vältija? Mis juhtub suhtega, kus on kaks vältijat? Milline on sinu suhte dünaamika – kas oled pingeolukorras pigem aktiivsem pool, kipud alistuma või oled hoopis rohkem see, kes kilpkonna moodi tahaks olukorrast eemalduda kaitsvaks kilbiks tõstetud ajalehe alla või teleriekraani?

suhted
Edasi kuula Vikerraadiost→

Sõpruse ilu ja valu

mai 2021 Katrin Saali Saul Vikerraadio
Saatekülalised: perenõustaja Liina Lehtla

Sõprussuhted on paljude rõõmude, toe ja mõistmise, aga sageli ka valusate kogemuste allikas. Sõber on ju meie enese valitud perekonnaliige, kes ideaalis rahuldab kolme tähtsat vajadust – me oleme vastastikku olulised, me mõistame teineteist ja me kuulume kokku.
Sõber võib olla meist väga erinev. Mida vanemaks saame, seda olulisemaks mingis mõttes sõbrad muutuvad. Sõbrad on meie mälu toredatest aegadest, kui endal mälu kustuma hakkab; tugi, kui elukaaslased kõrvalt kaovad ja terapeudid, kellele hinge puistata, kui elu on vaiba jalge alt sikutanud.

suhted
Edasi kuula Vikerraadiost→