Teema: suhted

Minu saated ja artiklid erinevatest suhtevormidest: peresuhted, sh. paarisuhe, suhted laste ja vanemate vahel, aga ka suhted lahutatud ekspartnerite vahel, suhted tööl jne.

Raha mõjust suhetele

mai 2021 Katrin Saali Saul Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Raha, lähisuhted, tervis ja eneseteostus läbi töö – on meie suurimate õnnehetkede ja kõige kibedamate valude allikad. Kõigil rahaga oma suhe – ühed kalduvad pigem kulutamise, teised säästmise poole. Ühed on pigem kitsid, teised helded. Meie suhe rahaga mõjutab aga ka lähisuhteid.
Rahast rääkimist ei peeta üldjoones heaks tooniks, sestap ei võta inimesed sageli rahateemasid suhetes jutuks. Ootused või nägemused, kuidas raha peaks sisse tulema ning kuidas seda omavahel jagada/kulutada on aga kõigil olemas.
Raha on üks perede suurimaid probleemide ja tülide allikaid. Raha ajab inimesi lahku, aga samas hoiab ka koos. Raha võib anda ja kulutada kellegi hüvanguks armastuse ning hoolimise sümbolina, aga rahast saab peresuhetes sageli ka kontrolli ja vägivalla sümbol, kus tülitsetakse küll raha teemadel, aga tegelik tüli käib teemal, kellel on peres võim.

suhted
Edasi kuula Vikerraadiost→

kaitsta emotsionaalse vägivalla eest?

november 2020 Katrin Saali Saul Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Emotsionaalne vägivald võib toimuda nii varjatud kui varjamatul kujul. Nähtav vägivald on näiteks avalik alandamine või kritiseerimine. Peidetud emotsionaalne vägivald on peenem ja salalikum, kuid täpselt sama hävitav. See võib ennast varjata peentes vihjetes, silmade pööritamises, naljades.
On ka teatud käitumisviise, mida võib pidada emotsionaalseks vägivallaks. Neil on isegi oma nimi – sümboolne vägivaldne käitumine. Siia alla kuulub heidutav käitumine, näiteks uste prõmmimine; seina tagumine; nõude, mööbli ja muude esemete loopimine; ebaturvaliselt sõitmine, kui ohver autos on; ohvrile oluliste asjade hävitamine.
Kuidas saada aru, et sinu kallal tarvitatakse emotsionaalset vägivalda? Mida ette võtta, et saavutada olukorra üle mingigi kontroll ning ennast kaitsta? Kuidas ennast aidata? Kuidas partneriga sellest rääkida?

konflikt suhted
Edasi kuula Vikerraadiost→

Miks me laseme endale suhtes liiga teha?

november 2020 Katrin Saali Saul Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Paljud psühholoogilise nõustamise klientidest räägivad, et neile tehakse suhtes liiga. Psühholoog Beverly Engel ütleb, et nii mitmeski mõttes on emotsionaalne vägivald kahjustavam kui füüsiline väärkohtlemine. Peamiselt seetõttu, et füüsiline vägivald on tsükliline. Vägivaldsed episoodid vahelduvad mesinädalate perioodiga täis kahetsust, tähelepanu, hoolimist ja suuremeelsust. Emotsionaalne vägivald aga toimub igapäevaselt. Selle tagajärjed on kahjustavamad, sest see toimub nii sageli ja ilma “puhkuseta”, mis võimaldaks emotsionaalselt vahepeal kosuda.
Veel üks põhjus, miks emotsionaalne vägivald on füüsilisest väärkohtlemisest ohtlikum, on see, et ohvrid kalduvad ise ennast süüdistama. Kui keegi sind lööb, on lihtne näha, et lööja on süüdi, kuid kui sinu vastu pööratud vägivald on salalik – vihjed või väited, et sa oled kole, halb ema (või isa), ebakompetentne, või et mitte keegi ei suuda sind armastada –, siis võib kergesti juhtuda, et hakataksegi ennast selles kõiges süüdistama.

konflikt suhted
Edasi kuula Vikerraadiost→

Võimuvõitlus suhetes. Milleks meile rahvahääletus?

oktoober 2020 Katrin Saali Saul Edasi

Siin me oleme – Eestimaa elanikud. Meis on palju sarnast, me hindame Eesti rikkumata loodust, me tahame riiki, mis püsiks vaba ja oleks meile lähedal. Me tahame elada turvaliselt ja tervelt, süüa puhast toitu. Soovime, et meie lapsed saaks hea hariduse. Soovime, et meie vanemad naudiksid väärikat vanaduspõlve. Oleme ju üsna sarnased? Ja mingites väärtushinnangutes, näiteks rahaküsimustes või vaktsineerimisvabaduses, oleme erinevad – osad meist konservatiivsed, osad liberaalsed, paljud kusagil vahepeal. Samamoodi võib meil olla erinev arvamus sellest, kuidas suhtuda geiabieludesse. Ühed arvavad kindlalt, et igal inimesel on õigus armastada ja armastusest abielluda (ka samasoolisega). Teised on veendunud, et igaühel seda õigust pole (riigireetur ja pedofiil näiteks võivad, aga gei mitte).

konflikt suhted
Edasi loe Edasist→

Mida teha, kui partner ei rahulda?

juuli 2020 Katrin Saali Saul Edasi

Kas sa oskad teha vahet sellel, mida sa saad muuta ja mida mitte, ning siis vastavalt kas leppida olukorraga või korjata vapralt jalad kõhu alt välja ja hakata olusid muutma?
Leppimist olukorraga saab vaadelda mitme nurga alt. Kui me kõik lepiksime ainult olemasolevaga, siis progressi ju polekski. Rahulolematus lükkab tegudele. Kui poleks leppimatuid, oleksime siiani orjad. Aga ka ilma leppimisvõimeta oleksime hädas: see lükkaks meid perfektsionismi teele, kus olemasolev pole iialgi piisavalt hea, kus eesmärk on kättesaamatu kui horisont ja kus silmapiiri tabada ihates kukume probleemide otsa, mida kasvab juurde nagu muinasjutus raiumist ootavaid lohepäid – ühe võtad maha ja kolm kasvab asemele. Olukorraga on palju lihtsam leppida, kui sa tunnetad, et sul pole ressurssi enamaks. Meie kasutuses on meie ressursid: aeg, energia, raha, loovad mõtted.
Mis ma ikka unistan uhketest asjadest või luksuslikust töövabast elust, kui raha selleks üldse pole? Lihtsam on loobuda unistusest teha midagi põnevat, kui energiat pole. Palju kergem on oma olulistele suhetele käega lüüa, kui saad vabanduseks tuua, et aega ju pole. Inimesed jäävad olukordadesse sageli kinni just selle pärast, et neil pole ühtegi loovat mõtet, kuidas sellest võiks välja tulla.

konflikt suhted
Edasi loe Edasist→

Tänapäeva uued peremudelid

aprill 2020 Katrin Saali Saul Vikerraadio
Saatekülalised: pereterapeut Kärt Kase

Traditsioonilise monogaamse “kuni surmani” peremudeli kõrvale on tulnud üha selgemalt sarimonogaamia ehk elu üks partner korraga; kärgpered, kus on koos minu-sinu-meie lapsed; mitmikarmastajad, kus vähemalt ühel suhtepartneril on mitu partnerit; samasoolid paarid; kaugsuhted, kus kokku saadakse harva; kooselud, mida moodustatakse näiteks viieks või seitsmeks aastaks; paarid, kes on küll suhtes, aga kus kumbki elab oma kodus; kommuunielu.
“Traditsiooniline pere on ohus! Enam ei osata õigesti armastada!” hüüavad konservatiivseid väärtusi hindavad inimesed. Jah, tõepoolest, traditsiooniline monogaamne heteroseksuaalne pere, kus kasvab 2,5 last, on ohus. Ent kui vaadata tagasi ajaloole, siis näeme, et selline peremudel ei ole isegi mitte sada aastat vana. Eelmine traditsiooniline mudel oli mitmepõlvkondne mudel, mil sama katuse all elasid muuhulgas vanavanemad kuniks neil elupäevi ja jaksu jätkus.
Monogaamne heteroseksuaalne suhe oli, on ja jääb paljudele inimestele ainsaks sobivaks suhtevormiks. Aga see ei sobi kõigile. Fakt on see, et inimesed otsivad lähedust ja suhteid. Mida vabamaks läheb ühiskond, seda leidlikumaks lähevad inimesed, et leida enda väärtushinnangutele vastavat kaaslast.
Millised muutused ühiskonna arengus on toonud kaasa suhte- ja peremudelite muutused? Mis oli Vargamäe aegadel perekonna loomise põhjus? Kui nüüdisaegse paarisuhte moodustamise peamine põhjus – armastus – otsa saab, mis saab siis suhtest?

kärgpere suhted
Edasi kuula Vikerraadiost→

Armukadedus

märts 2020 Katrin Saali Saul Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Armukadedus on hirm, et mulle ei jätku mulle olulise inimese armu. Et tema armastus saab otsa.
Inimaju on loodud märkama ohtu ja sellele reageerima. Mõnikord on oht armastuse lõppemiseks reaalne, mõnikord on see vaid inimese peas. Kui aju otsib ohumärke, siis ta neid ka leiab. Armukadeduse eesmärk on enamasti kaitsta paarisuhet, kuid selle tulemus on sagedasti vastupidine, see on partneri jaoks eemaletõukav. Armukade inimene piinleb selle näriva tunde käes, mis teeb tema olemise vastikult õõnsaks, tekitab tuska ja röövib hingerahu.
Mida teha, kui tunned armukadedust? Kuidas olla, kui su partner on armukade?
Kas armukadedus on ainult täiskasvanute tunne või tunnevad seda juba ka väikelapsed?

suhted
Edasi kuula Vikerraadiost→

Suhtlemistasandid

märts 2020 Katrin Saali Saul Vikerraadio
Saatekülalised: psühhoanalüütik Endel Talvik

Nii paarisuhetes kui ka muudes suhtes võiksid partnerid suhelda teineteisega kui üks adekvaatne täiskasvanu teisega, kellega saab rahumeelsel teel oma asja arutada ja oma eriarvamused mõistlikult selgeks rääkida.
Tõsiasi on aga see, et sageli kalduvad inimesed samatasandilisest suhtlusest nn. vanema – lapse suhtlusesse. Üks võtab kõrgema ja/või targema positsiooni, kelle nägemus mingist olukorrast on justkui ülimuslik ja ta riidleb või käsutab või kontrollib teist nagu vanem last. Kanada psühhoanalüütik Eric Berne’i transaktsionaalse analüüsi teooria ütleb, et inimese isiksus moodustub kolmest nn ego-seisundist:
· Vanema ego-seisund – käitumised, mõtted ja tunded, mis on kopeeritud vanematelt ja vanemlikelt eeskujudelt. Selles seisundis me anname korraldusi, riidleme, kritiseerime, kontrollime ja oleme veendunud.
· Täiskasvanu ego-seisund – käitumised, mõtted ja tunded, mis on otsesed reaktsioonid sellele, mis toimub siin-ja-praegu. Selles seisundis mõtleme loogiliselt, oskame analüüsida olukordi, leida lahendusi, reageerime nn täiskasvanulikult, küpselt.
· Lapse ego-seisund – käitumised, mõtted ja tunded, mis tulenevad me ihadest, emotsioonidest ja soovidest. Selle seisundis me teeme nalja, innustume kergesti, mängime, jonnime ja keeldume vastutusest. “Ma ei taha!” “Ei huvita!”
Kuidas need seisundid meis tekivad? Milline on sümmeetriline kommunikatsioon? Millal ja miks läheb kommunikatsioon sümmeetriast välja ning partnerid hakkavad suhtlema vanem-lapse tasandil?

suhted
Edasi kuula Vikerraadiost→

Monk ja Notsu isolaatoris

märts 2020 Katrin Saali Saul Edasi

Korraarmastus, seks, raha (ja nende puudumine), autojuhtimisstiil ning truudusetus on ühed kirgikütvaimad tüliallikad paarisuhetes. Monk on ühest detektiivisarjast tuntud sundmõtete ja sundkäitumisega tegelane, kelle üks eripära seisnes selles, et tal pidi olema kõik väga korras. Ta hullus, kui nägi kuskil prügi või puru. Toit pidi taldrikul olema serveeritud õigesti. Kui asjad polnud tema standardi järgi paigas, tõusis Monkis sisemine ärevus, mis ei taandunud enne, kui ta oli häiriva elemendi kõrvaldanud. Notsu on aga Kukerpillide laulust tuntud Mudamere ääres porikalda peal elav muretu tegelane, kellel on kärss must ja kes ei keela endale väikest vallatust. Notsul on boheemlaslik nägemus korrast – asjad on parasjagu seal, kuhu nad seljast või käest pannakse.
Korraarmastus, seks, raha (ja nende puudumine), autojuhtimisstiil ning truudusetus on ühed kirgikütvaimad tüliallikad paarisuhetes.
Monk on ühest detektiivisarjast tuntud sundmõtete ja sundkäitumisega tegelane, kelle üks eripära seisnes selles, et tal pidi olema kõik väga korras. Ta hullus, kui nägi kuskil prügi või puru. Toit pidi taldrikul olema serveeritud õigesti. Kui asjad polnud tema standardi järgi paigas, tõusis Monkis sisemine ärevus, mis ei taandunud enne, kui ta oli häiriva elemendi kõrvaldanud.
Notsu on aga Kukerpillide laulust tuntud Mudamere ääres porikalda peal elav muretu tegelane, kellel on kärss must ja kes ei keela endale väikest vallatust. Notsul on boheemlaslik nägemus korrast – asjad on parasjagu seal, kuhu nad seljast või käest pannakse.

ärevus ja depressioon suhted
Edasi loe Edasist→

Traditsiooniline pere on ohus. Jälle

veebruar 2020 Katrin Saali Saul Edasi

Traditsiooniline pere on ohus. JälleKuni esimese ilmasõjani, liikusid naised trajektooril Kinder – Kirche – Küche. Esimest korda asusid naised massiliselt tööle väljaspool kodu just maailmasõja ajal – halastajaõdedena ja telegrafistidena. Kuni sinnamaani oli enamiku naiste jaoks abiellumise peamine põhjus majanduslik kindlustunne, sest kuna enamikul naistel puudus ligipääs haridusele või tööle, seisid nad vallaliseks jäädes silmitsi vaesusega. Ühe Briti uuringu kohaselt, mis tehtud vahetult enne teist maailmasõda, paluti järjestada tulevase partneri 18 omadust. Siis oli armastus naiste tähtsusejärjekorras alles viiendal kohal. Esimesel kohal oli majanduslik turvatunne. Mehed aga hindasid kõrgelt võimalust legaalseks seksiks ja naise lapsesaamise võimekust. Seega, ressursside – oma töövõimekuse ja selle tulemusena tekkinud mateeria ning lastesaamiseks funktsioneeriva emaka – ühendamine tagas turvatunde ja püsimajäämise mõlemale soole. Abielu oli üks ratsionaalne tehing. Suhteid sellepärast ei lahutatud, et naljasoon ei klappinud, et polnud millestki inspireerivast rääkida või et polnud ühiseid huvisid. Väljapääsu abielu pühast sakramendist praktiliselt polnud.
Kuni esimese ilmasõjani, liikusid naised trajektooril Kinder – Kirche – Küche. Esimest korda asusid naised massiliselt tööle väljaspool kodu just maailmasõja ajal – halastajaõdedena ja telegrafistidena. Kuni sinnamaani oli enamiku naiste jaoks abiellumise peamine põhjus majanduslik kindlustunne, sest kuna enamikul naistel puudus ligipääs haridusele või tööle, seisid nad vallaliseks jäädes silmitsi vaesusega.
Ühe Briti uuringu kohaselt, mis tehtud vahetult enne teist maailmasõda, paluti järjestada tulevase partneri 18 omadust. Siis oli armastus naiste tähtsusejärjekorras alles viiendal kohal. Esimesel kohal oli majanduslik turvatunne. Mehed aga hindasid kõrgelt võimalust legaalseks seksiks ja naise lapsesaamise võimekust.
Seega, ressursside – oma töövõimekuse ja selle tulemusena tekkinud mateeria ning lastesaamiseks funktsioneeriva emaka – ühendamine tagas turvatunde ja püsimajäämise mõlemale soole.
Abielu oli üks ratsionaalne tehing.
Suhteid sellepärast ei lahutatud, et naljasoon ei klappinud, et polnud millestki inspireerivast rääkida või et polnud ühiseid huvisid. Väljapääsu abielu pühast sakramendist praktiliselt polnud.

kärgpere suhted
Edasi loe Edasist→