Teema: suhted

Seekordne lugu räägib hierarhiast peres. Kuidas sinu peres asjad käivad? Kuidas peresisene hierarhia toimib? Kes otsustab, kes juhib? Oled Sa sellega rahul? Igal perekonnal on sisemine struktuur ehk ülesehitus. Selle struktuuri hierarhiline ülesehitus näitab, kellele kuulub perekonnas võim – kes teeb otsuseid, kellel on rohkem õigusi, kes kelle sõna kuulab, kes vastutab, kes juhib, kes allub, kellel on õigus teistele ettekirjutusi teha, kelle nägemus elust ja selle korraldusest peale jääb.

Suhe lõpeb enamasti mitte tülitsemise, vaid hoopis vastastikuse kiindumuse ja huvi kadumise pärast. Tülidejärgne pikaajalises solvumises, andestamatuses ja leppimatuses vindumine närib suhet kui rooste metalli. Ka pisike asi võib mõnikord hõõruda keha verele. Vaid paar liivatera soki sees võib mõningase käimise tagajärjel tekitada jalale valusa villi. Tüli on nagu liivatera. Kui seda mitte minema pühkida, võib too liivaterale sarnaselt nühkida hinge verele.

Pühendunud suhtes otsivad paarilised pidevalt üksteiselt nii sõnas kui tegudes tuge ja mõistmist. Nii tahaks, et partner oleks minu jaoks olemas just sellisel viisil, nagu ma seda igatsen. Seda me ju soovime: hooli minust, ole minu jaoks olemas! Tegelikult on see muidugi ulme utoopia rannikul. Mitte keegi pole kogu aeg võimeline olema oma partneri jaoks olemas, märkama ja rahuldama iga tema vajadust. Pole selleks võimelised vanemad oma lapse puhul, pole selleks suutelised ka sõbrad. Rääkimata siis intiimsetest partneritest. Kõige lähem inimene frustreerib sageli kõige rohkem. Me tahame, et ta oleks olemas, aga ta on mingi oma asjaga hõivatud.

Me tahame olla oma partneri peale kindlad. Siit tulebki üks kõige olulisem paarisuhte nurgakivi – see on usaldus. Neile, kel on usaldusega suhtes kõik korras, kõlab see ehk sama iseenesestmõistetavalt kui ma ütleksin, et päikeselisel päeval paistab päike. Ent ometigi just nii on – õnnelikud paarid räägivad kui ühest suust, et vastastikune usaldus tekitab neis turvatunnet, suurendab armastust ning võimaldab sõprusel ja seksuaalsel intiimsusel õitseda. Paarid, kel nii hästi ei suju, räägivad aga kui ühest suust – nad ei saa oma partnerit lõpuni usaldada. Küsimus pole ainult seksuaalses truuduses. Oh ei, see oleks liiga lihtne.

Organisatsioonikäitumisest on teada, et organisatsioon on tihti juhi nägu. Hea juht suudab teadlikult mõjutada ja suunata oma süsteemi. Juhi nutikusest sõltub, kas temast saab oma peresüsteemi juht või selle ori. Pereorganisatsiooni vaimsed ja füüsilised liidrid peaksid olema vanemad.
Hea juht on osav praktiliste tegevuste delikaatses delegeerimise kunstis. Mine võta kinni, kust pärineb mõnede lapsevanemate veendumus, et ta peab kodus ise kõik ära tegema. Mõnes peres istuvad juba päris suured lapsed laua taga ja nõuavad, et ema neile võileiba teeks ja kapist piima ulataks, siis nad trenni sõidutaks ja koolisärgi ära triigiks. Laua tagant lahkuvad nad enda järelt koristamata. Hea juht, nagu teada, ei tee sugugi kõike ise, vaid jagab osa ülesandeid laiali, jälgib nende täitmist, suunab, motiveerib ja premeerib hea töö eest. Heale perejuhile endale on preemiaks lisaks täiendavatele puhkepausidele lapsed, kelle võimalus elus hakkama saada on hoopis parem kui abituks kasvatatud võsukestel.

Mis on truudusetus? Mis saab paarisuhtest pärast kõrvalsuhte ilmsikstulekut? Kas üht suhet saab kõrvalsuhtekindlaks muuta?
Päris suure osa terapeudi poole pöördujatest moodustavad suhtekolmnurgas olevad inimesed. Inimesed, kelle partner pole olnud neile truu. Neil on valus, sest nende usaldus saab murtud ja sageli vajutab see kahtlusepitseri kogu eelnenud suhtele. Isegi kogu eelnenud elule. Pöörduvad inimesed, kes on sattunud kolmanda rolli. Neilgi on valus. Ja pöörduvad inimesed, kes on murdnud truudust. Mõned neist on hämmingus, et kuidas see nendega juhtuda võis. Ja mõned on avastanud, et see on nende korduma kippuv muster. Neilgi on valus. Need valud on väga erinevad. Truudustetel on süütunne ja valu, et nad teevad oma partnerile haiget. Mõnikord piinab neid häbi. Mõnikord on nad lõhestunud kahe suhte vahel ega tea, mida teha. Kellelegi ei tahaks valu teha, eriti mitte oma lastele. Mõnikord põevad nad armuvalu, sest loobuvad oma põhisuhte nimel kellestki, kes on sügaval hinges. Ja nad leinavad. Ja mõnikord valivad nad minna uude suhtesse ja leinavad oma vana suhte lõppu.
Kui üks nähtus on nii laiapõhjaline, siis oleks mõistlik seda põhjalikumalt uurida. Lihtne on hukka mõista, eriti kui endal sellist kogemust pole. Keerulisem on mõista. Ent kuna see fenomen puudutab meist vähemalt iga neljandat, on mõistlik kuulata nn vasakule panijaid, neid, kelle pärast petetakse ja petetuid endid. Et proovida mõista.

Muinasjutud lõpevad kohal: „Kui nad surnud pole, elavad nad õnnelikult tänase päevani.“ Printsid ja printsessid ei kipu lahutama ja kuningriiki kohtuspooleks jagama.

Mida teha, kui partnerid tahavad suhtes erinevaid asju? Kui neil on erinevad vajadused? Mida teha, kui üks soovib palju rääkida ja ennast avada ning tahab teada, mis partneri see toimub, teisele tundub rääkimine aga ahistamisena. Mida teha, kui ühe seksuaalvajadused on kordades suuremad kui teisel? Mida teha, kui üks tahab raha säästa tuleviku tarbeks, teine aga tahab just praegu elu nautida? Mida teha, kui üks tahab peole, sõpradega seltsida, teine on aga kodulemb ning tahaks hoopis rahus ja vaikuses mere ääres jalutada?

Paarisuhte üks võtmesõnadest on omavaheline kontakt. Meil on vaja kontakti materiaalses liidus, et arutada olmelisi ja logistilisi küsimusi. Me ihkame kehalist, seksuaalset kontakti. Vajame emotsionaalset kontakti. Tahame teada, kas partner on meie jaoks olemas ka sotsiaalses plaanis – kas ta tahab veeta aega minuga, meie perega või omaette. Paljudel inimestel on vajadus ka intellektuaalse liidu järele. Ja otse loomulikult tekivad inimestel mingites valdkondades probleemid, mis viivad konfliktini ja konfliktis kaob sageli kontakt.

Inimese subjektiivne õnnetunne pidavat seisma neljal suurel vaalal: inimese tervislik seisund, paarisuhe, eneseteostus ning füüsiline ja materiaalne turvalisus. See, missugune on sinu suhe sulle kalli inimesega, mõjutab otseselt kõiki teisi aspekte: nii tervist, eneseteostuse võimekust kui läbi selle võimet luua endale turvalist keskkonda. Paarisuhtel on väga suur tähtsus meie heaolule.